lg 2 p 1,2, § 209 lg 2 p 1,2 (alates 01.01.2015.a.
lg 2 p 1,3), § 3811 lg 2 järgi üldmenetluses Süüdistatav Henn Linth, isikukood: 36902130264, varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja v adv Vahur Krinal RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315 lg 4, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Henn Linth
Süüdi tunnistada Henn Linth
lg 2 p 1,2 (alates 01.01.2015.a.
lg 2 p 1,3) järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Henn Linth
1
lg 1 kohaselt lugeda kergemad karistused kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Henn Linth ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates 13.10.2015.a. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7, 8 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista Henn Linth´ilt tsiviilhagi Swedbank Liising AS kasuks summas 129 213,22 €. KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 2,4,9, § 180 lg 1 alusel välja mõista Henn Linth´ilt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 585 €; - tunnistajatele väljamakstud summad 76,37 €; - kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu 0,45 €; - tasu riigi õigusabi eest 840 €, kokku 1501,82 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank ASis või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915700070478. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Süüdistuse sisu Kriminaalasjas nr 10750000006 süüdistatakse Henn Linth´i selles, et tema, olles ajavahemikul 30.01.2004-16.08.2009 OÜ H. Linth (äriregistri kood 11013313) ainus juhatuse liige, • 20.03.2008.a pööras, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata liisingulepingu, kas liisingulepingu nr 0185854L või nr 0185847L, alusel tema valduses olnud AS-ile Hansa Liising kuuluva jeti Kawasaki SX-R enda kasuks, müües jeti omaniku nõusolekuta kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikule 35 000 krooni eest. Henn Linth, olles isik, kes on varem toime pannud omastamise, olles seega
lg 2 ps nimetatud isik, 2 • 02.06.2008.a pööras, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata liisingulepingu, kas liisingulepingu nr 0185854L või nr 0185847L alusel, tema valduses oleva AS-ile Hansa Liising kuuluva jeti Kawasaki SX-R enda kasuks, müües jeti omaniku nõusolekuta kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikule 69 000 krooni eest; • 05.06.2008.a pööras, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata liisingulepingu, kas liisingulepingu nr 0185854L või nr 0185847L alusel tema valduses oleva AS-ile Hansa Liising kuuluva jeti Kawasaki SX-R enda kasuks, müües jeti omaniku nõusolekuta kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikule 70 000 krooni eest. • 06.06.2008.a pööras, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata liisingulepingu, kas liisingulepingu nr 0185854L või nr 0185847L, alusel tema valduses oleva AS-ile Hansa Liising kuuluva jeti Kawasaki SX-R enda kasuks, müües jeti omaniku nõusolekuta kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikule 68 000 krooni eest. • 10.06.2008.a pööras, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata liisingulepingu, kas liisingulepingu nr 0185854L või nr 0185847L, alusel tema valduses oleva AS-ile Hansa Liising kuuluva jeti Kawasaki SX-R enda kasuks, müües jeti omaniku nõusolekuta kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikule 72 000 krooni eest. • 13.06.2008.a pööras, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata liisingulepingu, kas liisingulepingu nr 0185854L või nr 0185847L, alusel tema valduses oleva AS-ile Hansa Liising kuuluva jeti Kawasaki SX-R enda kasuks, müües jeti omaniku nõusolekuta kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikule 75 000 krooni eest. • 17.06.2008.a pööras, liisingulepingu nr 0157592L alusel tema valduses oleva AS-ile Hansa Liising kuuluva jeti Kawasaki 800 SX-R (ehitusaasta 2006) enda kasuks, müües jeti omaniku nõusolekuta SIA-le L2 5500 euro eest. • 20.06.2008.a pööras, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata liisingulepingu, kas liisingulepingu nr 0185854L või nr 0185847L, alusel tema valduses oleva AS-ile Hansa Liising kuuluva jeti Kawasaki SX-R enda kasuks, müües jeti omaniku nõusolekuta kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikule 69 000 krooni eest. • 03.07.2008.a pööras, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata liisingulepingu, kas liisingulepingu nr 0185854L või nr 0185847L, alusel tema valduses oleva AS-ile Hansa Liising kuuluva jeti Kawasaki SX-R enda kasuks, müües jeti omaniku nõusolekuta MTÜ-le S R 80 000 krooni eest. • 09.07.2008.a pööras, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata liisingulepingu, kas liisingulepingu nr 0185854L või nr 0185847L, alusel tema valduses oleva AS-ile Hansa Liising kuuluva jeti Kawasaki SX-R enda kasuks, müües jeti omaniku nõusolekuta SIA-le A P 5500 euro eest. • 09.07.2008.a pööras, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata liisingulepingu, kas liisingulepingu nr 0185854L või nr 0185847L, alusel tema valduses oleva AS-ile Hansa Liising kuuluva jeti Kawasaki SX-R enda kasuks, müües omaniku nõusolekuta jeti SIA-le L 5500 euro eest. • 10.07.2008.a pööras, liisingulepingu nr 0195121L alusel, tema valduses oleva AS-ile Hansa Liising kuuluva kaatri Stingray 250 CS (ehitusaasta 2006) enda kasuks, müües kaatri omaniku nõusolekuta AS-ile Nordea Finance Estonia 989 100 krooni eest. • 25.07.2008.a pööras, liisingulepingu nr 0195116L alusel, tema valduses oleva AS-ile Hansa Liising kuuluva kaatri Stingray 195 FX ( ehitusaasta 2008) enda kasuks, müües jeti omaniku nõusolekuta kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikule 225 000 krooni eest. • 05.08.2008.a pööras, liisingulepingu nr 0138024L alusel, tema valduses oleva AS-ile Hansa Liising kuuluva sõiduauto Audi A8 Quattro (tehasetähis xxx) enda kasuks, müües sõiduauto omaniku nõusolekuta ettevõttele A- & K, tmi M-H (Soome Vabariigi äriregistri kood xxx) 23 000 euro eest. 3 • 05.09.2008.a pööras, liisingulepingu nr 0151299L alusel, tema valduses oleva AS-ile Hansa Liising kuuluva mootorkelgu SKI-DOO MX Z 600 X-RX (tehasetähis xxx, ehitusaasta 2007) enda kasuks, müües mootorkelgu omaniku nõusolekuta kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikule 49 000 krooni eest. Seega Henn Linth, isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega, kui see on toime pandud suures ulatuses, pani toime
Lisaks süüdistatakse Henn Linthi selles, et tema, olles OÜ H. Linth osanik ja juhatuse liige, sõlmis 18.03.2008.a OÜ H. Linth esindajana AS Hansa Liising Eestiga müügilepingu nr 0194128L-OM, mille alusel müüs OÜ H. Linth AS-le Hansa Liising Eesti kaatri Stingray 185 LX Volvo Penta/SX (ehitusaasta 2007, tehasetähis xxx) hinnaga 320 000 krooni (20 451,73 eurot). Müügilepingus ja OÜ H. Linth poolt AS Hansa Liising Eestile väljastatud arves nr 230 märkis Henn Linth aga kaatri tehasetähiseks xxx. Seega omandas AS Hansa Liising Eesti OÜ H. Linthilt kaatri, mille oli OÜ H. Linth müügilepingu nr 0172583L-OM alusel juba 06.08.2007 AS- ile Hansa Liising Eesti hinnaga 345 000 krooni (22 049,52 eurot) müünud. Kaatri oli OÜ H. Linth saanud enda valdusesse 06.08.2007 AS Hansa Liising Eestiga sõlmitud liisinguleping nr 0172583L alusel, mille kohaselt andis AS Hansa Liising Eesti OÜ H. Linthilt ostetud kaatri OÜ H. Linthile liisingusse. Seega moonutas Henn Linth eeltooduga tegelikkusele vastavaid asjaolusid, mille tagajärjel sattus kannatanu esindaja eksimusse – kannatanu esindaja arvas, et Henn Linthi tegevuse tagajärjel, omandab kannatanu müügilepingu nr 0194128L-OM alusel talle mittekuuluva kaatri. Tegelikkuses kuulus aga kaater Stingray 185 LX Volvo Penta/SX juba eelnevalt kannatanule omandiõiguse alusel. Eksimuse tõttu tegi kannatanu esindaja varakäsutuse, makstes kaatri Stingray 185 LX Volvo Penta/SX eest OÜ H. Linth arveldusarvele müügilepingus nimetatud rahasumma. Varakäsutuse tulemusena sai Henn Linth OÜ H. Linth esindajana varalist kasu. Samuti tekkis kannatanul varaline kahju, kuna müügilepingu esemeks olnud kaater kuulus juba eelnevalt omandiõiguse alusel talle. Samuti tema, olles OÜ H. Linth osanik ja juhatuse liige ning olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise, sõlmis 28.03.2008 OÜ H. Linth esindajana AS Hansa Liising Eestiga müügilepingu nr 0195104L-OM ja müügilepingu nr 0195112L-OM, mille alusel müüs OÜ H. Linth AS-le Hansa Liising Eesti kaatri Stingray 185 LX Volvo Penta 3,0/SX (ehitusaasta 2008) hinnaga 333 500 krooni (21 314,53 eurot) ja kaatri Stingray 185 LS Volvo Penta 3,0/SX (ehitusaasta 2008) hinnaga 325 000 krooni (20 771,29 eurot). Nimetatud kaatrid tellis Henn Linth Marine-Center Diebold GMBH-lt, kes pidi need tarnima Eestisse. Kaatrite eest kandis AS Hansa Liising Eesti 28.03.2008 OÜ H. Linthi poolt väljastatud arvete nr 233 ja 234 alusel OÜ H. Linthi arveldusarvele 232 499,99 krooni (14 856,26 eurot) ja 226 500 krooni (14 475,99 eurot). Samuti sõlmiti 28.03.2008 OÜ H. Linth ja AS Hansa Liising Eesti vahel liisinguleping nr 0195104L ja liisinguleping nr 0195112L, mille alusel andis AS Hansa Liising Eesti eelnevalt OÜ H. Linthilt ostetud kaatrid OÜ H. Linthile liisingusse. Kaatrite Stingray 185 LS Volvo Penta 3,0/SX ja Stingray 185 LS Volvo Penta 3,0/SX omanikuks AS Hansa Liising Eesti aga ei saanud, kuna Henn Linth tühistas kaatrite tellimuse Marine-Center Diebold GMBH-lt. Samuti ei tagastanud Henn Linth AS Hansa Liising Eestile müügilepingute nr 0195104L-OM ja nr 0195112L-OM alusel saadud rahasummasid. Lisaks ei teavitanud ta ka AS Hansa Liising Eestit kaatrite tellimuse tühistamisest. Seega moonutas Henn Linth eeltooduga tegelikkusele vastavaid asjaolusid, mille tagajärjel sattus kannatanu esindaja eksimusse – kannatanu esindaja arvas Henn Linthi tegevuse tagajärjel, et kannatanu saab müügilepingute nr 0195104L-OM ja nr 0195112L-OM sõlmimise järgselt kaatrite Stingray 185 LS Volvo Penta 3,0/SX ja Stingray 4 185 LS Volvo Penta 3,0/SX omanikuks. Tellimuste tühistamise tagajärjel seda aga ei juhtunud. Eksimuse tõttu tegi kannatanu esindaja ka varakäsutuse, makstes nimetatud kaatrite eest OÜ H. Linth arveldusarvele 232 499,99 krooni (14 856,26 eurot) ja 226 500 krooni (14 475,99 eurot). Varakäsutuse tulemusena sai Henn Linth OÜ H. Linth esindajana varalist kasu. Samuti tekkis kannatanul ka varaline kahju, kuna ta ei saanud kaatrite omanikuks. Lisaks on eelkirjeldatud kuritegu toime pandud suures ulatuses. Vastavalt
RS § 8 punkti 2 ja Vabariigi Valitsuse
Seega Henn Linth, teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise ning suures ulatuses, pani toime
lg 2 p 1 ja 2 (alates 01.01.2015
Samuti Henn Linth, olles alates 30.01.2004.a kuni 15.06.2009.a OÜ H. Linth (registrikood: 11013313) juhatuse ainuliige, seega Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 1 kohaselt osaühingut esindav ja juhtiv organ, ÄS § 183 ja Raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) § 2 kohaselt raamatupidamist ja finantsaruandlust korraldama kohustatud isik, rikkus teadvalt RPS § 4 sätestatut, mille kohaselt ta oli kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaastaaruande ning muud finantsaruanded raamatupidamise seaduses sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente ning ÄS § 179 lg 1 sätestatut, mille kohaselt koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande RPS-es sätestatud korras ning vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 esitab juhatus kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega. OÜ H. Linth majandusaasta algas 01.01 ja lõppes 31.12, seega oli osaühingu juhatuse liige kohustatud majandusaasta aruande äriregistrile esitama hiljemalt aruandeaastale järgnenud aasta 30-ndaks juuniks. Henn Linth jättis teadvalt koostamata ja äriregistrile esitamata OÜ H.Linth 2008. a majandusaasta aruande, mille ta oleks pidanud esitama hiljemalt 30.06.2009. Lisaks on ettevõtte OÜ H.Linth 2009.a bilansis kajastatud vara ebaõige väärtusega, mistõttu ei ole H. Linth korraldanud raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. 03.08.2009.a esitas OÜ H.Linth Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse, Pärnu Maakohus kuulutas 13.10.2009.a välja OÜ H.Linth pankroti. Pankrotimenetluse käigus selgus, et Henn Linth ei korraldanud äriühingu raamatupidamist viisil, mis oleks võimaldanud OÜ Henn Linth ajutisel pankrotihalduril, samuti Pärnu Maakohtul saada täieliku ülevaate äriühingu varadest ja kohustustest. Seega Henn Linth raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise ja raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmisega, kui kohus on kuulutanud välja raamatupidamiskohustuslase pankroti, pani toime
5 Menetluse käik ja maakohtu seisukohad Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde, leides, et Henn Linth´i süü talle süüks pandud kuritegude ja episoodide toimepanemises on leidnud tõendamist ning palus tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele Henn Linth süüdi tunnistada
lg 2 p 1, 2;
lg 2 p 1, 2 (alates 01.01.2015.a.
lg 2 p 1, 3) ja
lg 2 järgi.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 3 aastat ja 6 kuud vangistust, jättes mõistetud vangistuse tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Henn Linth ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kaitsja palus süüdistatava kõikides süüks arvatavates tegudes ja episoodides õigeks mõista. 1. H. Linth´i süüdistus
lg 2 p 1,2 järgi Henn Linth´ile on esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, pööras suures ulatuses talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks ja pani sellega toime
Omastamise objektiivne koosseis on valduses oleva või usaldatud võõra vallasasja või vara ebaseaduslik pööramine enda või kolmanda isiku kasuks. Subjektiivsest küljest eeldab omastamine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes, mis peab olema vähemalt kaudne. Usaldatud vara omastamine tähendab isiku õiguspädevuses oleva vara enda kasuks pööramist. Omastamisega on tegemist siis, kui isik teeb sellise toimingu, milleks teda volitatud ei ole, pöörates vara enda või kolmanda isiku kasuks. Käesolevalt eksisteerib ka kaks kvalifitseerivat asjaolu lõike 2 kohaselt.
lg 2 p 1 kohaselt, et omastamine pandi toime isik poolt, kes on varasemalt toime pannud omastamise ning
H. Linth end temale esitatud omastamise süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohus alustas H. Linth´i süüdistust
lg 2 p 1,2 järgi kirjalike tõendite uurimisest ning on tegi kindlaks järgneva: 30.08.2006.a sõlmiti AS Hansa Liising Eesti (õigusjärglane Swedbank Liising AS, äriregistri kood 10434248) ja OÜ H. Linth, seadusliku esindaja H. Linth, vahel müügileping nr 0138023LOM, mille alusel AS Hansa Liising ostis OÜ-lt H.Linth sõiduauto AUDI A8 QUATTRO 4,0 (tehasetähis xxx, ehitusaasta 2004). Kohus tuvastas, et müügileping 0138023L-OM on sõlmitud AS Hansa Liising Eesti ja OÜ H.Linth vahel ning ettevõtte esindajaks on Henn Linth. Müügilepingu p 4.5 kohaselt läheb vara pärast lepingu jõustumist üle ostja omandusse. Kohus tegi kindlaks, et müügilepingul on olemas ka mõlema poole allkirjad. Seega tõendab müügileping nr 0138023L-OM AS Hansa Liising Eesti omandiõigust sõiduautole AUDI A8 QUATTRO 4,0. Samuti leidis kinnitust, et 30.08.2006.a sõlmiti AS Hansa Liising Eesti ja OÜ H. Linth, seadusliku esindaja H. Linth, vahel liisinguleping nr 0138023L, mille alusel AS Hansa Liising Eesti andis sõiduauto AUDI A8 QUATTRO 4,0 (tehasetähis xxx, ehitusaasta 2004) OÜ H.Linth kasutusse. Seega OÜ H. Linth võttis liisingulepinguga endale kohustuse maksta 6 liisingulepingust tulenevaid makseid. Liisingueseme üleandmise-vastuvõtu akti kohaselt anti liisinguese OÜ-le H. Linth üle 30.08.2006.a. Eeltoodu tõendab liisinguleping nr 0138023L sõlmimise asjaolu koos maksegraafiku ja liisingulepingu üldtingimustega AUDI A8 QUATTRO 4,0 suhtes. Liisinguleping näitab omavahel sõlmitud lepingulist suhet, selles on välja toodud lepingutingimused ning liisingueseme väärtus. Lisaks kinnitab tehingu toimumist lepingueseme üleandmise-vastuvõtu akt, et sõiduauto Audi A8 QUATTRO anti 30.08.2006.a üle AS Hansa Liising Eesti AS poolt OÜ H. Linth esindajale H. Linthile. Liisingulepingu nr 0138023L lisa nr 2 ja maksegraafik tõendab liisingueseme väärtust, kuriteoga tekitatud kahju ulatust, sõlmitud liisingulepingu tingimuste muutmist liisingulepingu jääkväärtuse osas. Maanteeameti väljatrükk Audi A8 QUATTRO kohta tõendab asjaolu, et sõiduki esmane registreerimine leidis aset 18.09.2006.a, so kolm nädalat hiljem peale lepingu sõlmimist. Liisingulepingu järgi anti ese üle 30.08.2006.a, kuid registreeriti alles pärast Saksamaalt toomist. Asjaõigusseaduse § 37 kohaselt kaudne valdus omandatakse asja väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale, kui asja võõrandaja ise või kolmas isik jääb asja valdama. Kohus leiab, et nimetatud liisingulepinguga anti üle eseme kaudne valdus. Kohtus leidis tõendamist, et 05.08.2007.a võõrandas H. Linth OÜ seaduslik esindaja Henn Linth, liisingulepingu nr 0138023L alusel, tema valduses olnud, AS-ile Hansa Liising Eesti kuuluva sõiduauto AUDI A8 QUATTRO 4,0 (tehasetähis xxx, ehitusaasta 2004) 23 000 euro eest ettevõttele A-H & K, tmi M-H (Soome Vabariigi äriregistri kood xxx). Seda kinnitab ka Swedbank Liising AS kuriteoteade koos lisamaterjalidega, mis liisingueseme AUDI A8 QUATTRO 4,0 (tehasetähisxxx, ehitusaasta 2004, suhtes toime pandud kuriteo toimepanemise aega ja viisi, toimepanija isikut ning kuriteoga tekitatud kahju ulatust. Kuriteo toimepanemise aega ja viisi tõendavad sealhulgas H. Linth seletused liisingulepingute kohta ning sõiduauto Audi A8 Quattro üleandmise akt koos tõlkega, millisest nähtub, et sõiduauto AUDI A8 QUATTRO 4,0 võõrandati ettevõttele A-H & K, tmi M-H. Akt on koostatud selleks, et fikseerida omandiõiguse üleminek ning selles on märgitud tehasetähis ning ostjaks on nimetatud A- h & K, keda esindas M H ning müüjaks Henn Linth (OÜ H. Linth). Soomekeelse üleandmise aktiga kinnitatakse nimetatud sõiduki ja üleandmise hetkel sõiduki juurde kuuluva varustuse omandiõiguse üleminekut. European Car and Driver’s Licence Information System väljavõte tõendab kohtu hinnangul muuhulgas sõiduauto AUDI A8 QUATTRO 4,0 omadusi ning millest saab järeldada, et liisinguese, mis võõrandati, on AS Hansa Liising Eestile kuuluv sõiduauto. Avaldus õigusabitaotlusega seotud juhtumi lõppemise kohta Soomes koos tõlkega tõendab kuriteo toimepanemise aega, viisi ja tagajärge ning toimepanija isikut. Eeltoodu alusel leidis kinnitust, et H. Linth OÜ seaduslik esindaja Henn Linth võõrandas liisingulepingu nr 0138023L alusel, tema valduses olnud, AS-ile Hansa Liising Eesti kuuluva sõiduauto AUDI A8 QUATTRO 4,0 (tehasetähisxxx, ehitusaasta 2004) 23 000 euro eest ettevõttele A-H &K, tmi M-H (Soome Vabariigi äriregistri kood xxx). AS Hansa Liising Eesti õiendist nõude arvutuse kohta selgub, et liisinguandja nõue liisinguvõtja vastu lepingu nr 0138023L kohaselt on 27 099,71 eurot. Õiend nõude arvestuse kohta tõendab liisinguandjale kuriteoga tekitatud kahju ulatust. Kohtus leidis kinnitust, et 25.01.2007.a sõlmiti AS Hansa Liising Eesti ja OÜ H. Linth, seadusliku esindaja H. Linth, vahel müügileping nr 0151299L-OM. Selle alusel ostis AS Hansa Liising Eesti OÜ-lt H.Linth mootorkelgu SKI-DOO MX Z 600 X-RX (tehasetähis xxx; ehitusaasta 2007). Müügilepinguga nr 0151299L-OM on tõendatud AS Hansa Liising Eesti omandiõigus mootorkelgule SKI-DOO MX Z 600 X-RX. Ka see leping on sõlmitud Hansa 7 Liising Eesti AS ja Linth OÜ poolt. Materjalidest nähtuvalt esindas OÜ-d H. Linth selle juhatuse liige ning vara maksumuseks on müügilepingu punkti 2.1 kohaselt 189 000 krooni. Samal päeval, so 25.01.2007.a, sõlmiti ka AS Hansa Liising Eesti ja OÜ H. Linth, seadusliku esindaja H. Linth, vahel liisinguleping nr 0151299L, mille alusel AS Hansa Liising Eesti andis mootorkelgu SKI-DOO MX Z 600 X-RX (tehasetähis xxx; ehitusaasta 2007) OÜ H.Linth kasutusse. Seega võttis OÜ H. Linth endale liisingulepinguga kohustuse maksta liisingulepingust tulenevaid makseid. Liisingueseme üleandmise-vastuvõtu akti kohaselt anti liisinguese OÜ-le H. Linth üle 25.01.2007.a. Liisinguleping nr 0151299L koos maksegraafiku ja liisinglepingu üldtingimustega tõendab poolte vahel sõlmitud lepingulist suhet liisingueseme mootorkelgu SKI-DOO MX Z 600 X-RX suhtes, samuti ka lepingutingimusi ning liisingueseme väärtust. Liisingueseme üleandmise-vastuvõtu akt kinnitab liisingueseme üleandmist 25.01.2007.a AS Hansa Liising Eesti AS poolt H. Linth OÜ esindaja H. Linthile. Nimetatud tõenditega leidis kohtus kinnitust, et Hansa Liising Eesti AS andis kasutada OÜ-le H. Linth mootorkelgu SKI-DOO MX Z 600 X-RX. Kohus tuvastas, et 05.09.2008.a võõrandas H. Linth OÜ seaduslik esindaja Henn Linth liisingulepingu nr 0151299L alusel, tema valduses olnud AS-ile Hansa Liising Eesti kuuluva mootorkelgu SKI-DOO MX Z 600 X-RX (tehasetähis xxx; ehitusaasta 2007) 49 000 krooni eest tuvastamata eraisikule. Toimunud tehingut kinnitab sularaha arve nr 810, millest nähtuvalt on H. Linth koostanud arve Kelk SKI DOO võõrandamiseks eraisikule summas 49 000 krooni. AS Hansa Liising Eesti õiendist nõude arvutuse kohta selgub, et liisinguandja nõue liisinguvõtja vastu lepingu nr 0151299L kohaselt on 3204,14 eurot. Õiend nõude arvestuse kohta tõendab liisinguandjale kuriteoga tekitatud kahju ulatust. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et 29.03.2007.a sõlmiti AS Hansa Liising Eesti ja OÜ H. Linth, seadusliku esindaja H. Linth, vahel liisinguleping nr 0157592L, mille alusel AS Hansa Liising Eesti andis jeti Kawasaki 800 SX-R (ehitusaasta 2006) OÜ H.Linth kasutusse. OÜ H. Linth võttis liisingulepinguga endale kohustuse maksta liisingulepingust tulenevaid makseid. Liisingueseme üleandmise-vastuvõtu akti kohaselt anti liisinguese OÜ-le H.Linth üle. 29.03.2007.a liisinguleping nr 0157592L koos maksegraafiku ja liisinglepingu üldtingimustega tõendab poolte vahel sõlmitud lepingulist suhet liisingueseme jett Kawasaki 800 SX-R (ehitusaasta 2006) suhtes. Samuti kajastab liisinguleping lepingutingimusi ning liisingueseme väärtust. Liisingueseme üleandmise-vastuvõtu akt kinnitab asjaolu, et liisinguese, jett Kawasaki 800 SX-R (ehitusaasta 2006) anti 29.03.2007.a AS Hansa Liising Eesti AS poolt H. Linth OÜ esindaja H. Linthile üle ning sellest kajastuvad eseme kokkulepitud kasutamise tingimused ja üleandmise fakt. Kirjalikke tõendeid uurides kohus leidis, et 17.06.2008.a võõrandas H. Linth OÜ seaduslik esindaja Henn Linth liisingulepingu nr 0157592L alusel, tema valduses olnud, AS-ile Hansa Liising Eesti kuuluva jeti Kawasaki 800 SX-R (ehitusaasta 2006) 5500 euro eest SIA-le x. AS Hansa Liising Eesti õiendist nõude arvutuse kohta selgub, et liisinguandja nõue liisinguvõtja vastu lepingu nr 0157592L kohaselt on 2275,38 eurot. Õiend nõude arvestuse kohta tõendab liisinguandjale kuriteoga tekitatud kahju ulatust. Kohus leidis, et 12.12.2007.a sõlmiti AS Hansa Liising Eesti ja OÜ H. Linth, seadusliku esindaja H. Linth, vahel müügileping nr 0185854L-OM, mille alusel AS Hansa Liising ostis OÜ-lt H. Linth viis (5
Äriregistri teabesüsteemi väljatrüki kohaselt on OÜ H. Linth seaduslik esindaja juhatuse ainukese liikmena alates 30.01.2004 Henn Linth, kes oli ka nimetatud osaühingu osanik alates 01.04.2005. Alates 02.12.2008 on olnud äriühingu põhitegevusalaks sõiduautode ja väikebusside müük. Alates 15.10.2009 on registrikaardile kantud isikuks pankrotihaldur Urmas Tross. Kohus alustas H. Linth´i süüdistuse uurimist
lg 2 p 1,2 järgi kirjalike tõendite uurimisega, millest moodustusid konkreetse liisingulepingu esemetega seonduvad lepingute paketid, mis koosnesid eeskätt müügilepingutest, liisinglepingutest koos nende lahutamatute osadega, vara üleandmise-vastuvõtmise aktidest ning OÜ H. Linth arvetest. Kohtus leidis tõendamist, et Henn Linth esindas OÜ-d H. Linth kõikides toimunud tehingutes ja kokkulepetes. Ka müügi- ja liisinglepingute sõlmimisel esindas OÜ-t H. Linth juhatuse ainuliige Henn Linth. Nimetatud asjaolu kinnitavad eelnevad dokumentaalsed kui ka suulised tõendid. Kohtus kinnitas H.Linth, et tema oli süüks pandavate kuritegude toimepanemise perioodil OÜ H. Linth juhatuse ainuliige, kes erinevaid lepinguid osapooltega sõlmis. Kohtuistungil üle kuulatud kannatanu AS Swedbank Liising esindaja x kinnitab samuti, et OÜ H. Linth juhatuse ainuliikme H. Linthiga koostööd tehti. OÜ H. Linth ja AS Hansa Liising Eesti vaheliste tehingute iseloomustamiseks peab kohus vajalikuks analüüsida esmalt OÜ H. Linth ja AS Hansa Liising Eesti vahel sõlmitud müügilepinguid, mille alusel OÜ H. Linth võõrandas Hansa Liising Eesti AS-ile lepingus nimetatud vara omavahel kokkulepitud tingimustel. Kohus tuvastas, et müügilepingud on sõlmitud AS Hansa Liising Eesti esindaja ja OÜ H.Linth vahel. OÜ-d H. Linth esindas selle juhatuse liige H. Linth. Müügilepingute sisu kohaselt läheb 12 vara pärast lepingu jõustumist üle ostja omandisse. Kohus tegi kindlaks, et müügilepingutel on olemas mõlema poole allkirjad. Müügilepingud on allkirjastatud OÜ H.Linth juhatuse liikme ja AS Hansa Liising Eesti esindaja poolt. Kohus leiab, et müügilepingud tõendavad AS-i Hansa Liising Eesti omandiõigust nimetatud müügiesemete suhtes. Teisalt on kohtu hinnangul asjakohane analüüsida AS Hansa Liising Eesti ja OÜ H. Linth vahelisi liisingulepinguid koos nende lahutamatute osadega. Käesolevas kriminaalasjas kohus tuvastas, et liisingulepingute poolteks olid AS Hansa Liising Eesti ja OÜ H. Linth. Liisinglepingutega andis AS Hansa Liising Eesti eelnevate müügilepingute alusel tema omandisse läinud vara H. Linth OÜ kasutusse. OÜ H. Linth võttis liisingulepinguga endale kohustuse maksta liisingulepingust tulenevaid makseid. Iga konkreetne liisinguleping näitab omavahel sõlmitud lepingulist suhet, selles on välja toodud lepingutingimused ning liisinguesemete väärtused. Tehingute toimumise asjaolusid kinnitavad lepinguesemete üleandmise-vastuvõtu aktid, millest nähtub, et AS Hansa Liising Eesti poolt liisinguesemete üleandmine H. Linth OÜ esindajale Henn Linthile. Seega on kohus tuvastanud, et liisingulepingute alusel andis kannatanu varad liisinguvõtja kasutusse. Liisinguvõtja kohustus tasuma kannatanule liisingulepingutest tulenevaid makseid. Asjaolu, et varad on liisinguvõtja kasutusse antud, kinnitavad liisinguesemete üleandmise-vastuvõtu aktid. Ka H. Linthi kohtuistungil antud ütlustega on leidnud kinnitust, et liisinguvõtja OÜ H. Linth varad enda kasutusse sai. Kohus leiab, et liisingulepingute käsitluse puhul on oluline välja tuua mõned liisingulepingute punktid: -liisinglepingu p 20 sätestab, et pooled kinnitavad, et nad on liisinglepingu ja selle osadega tutvunud, need on läbi räägitud, nad on nendest aru saanud, need vastavad tegelikule tahtele ning nad on nõus neid täitma. -liisinglepingu p 21 sätestab, et liisinglepingu osadeks on liisingleping, maksegraafik, liisinglepingu üldtingimused ja kõik muud liisinglepingu lisad. Nimetatud punkti kohaselt ei loeta liisinglepingu osadeks poolte varasemaid tahteavaldusi ega kokkuleppeid. -liisingulepingu üldtingimuste p 5.1 kohaselt kuulub liisinguese, pärast liisingueseme omandamist, omandiõiguse alusel liisinguandjale. Liisingeseme omandiõiguse üleminekul liisinguandjalt teisele isikule on liisingulepingust tulenevad liisinguandja õigused ja kohustused siduvad liisingueseme uue omaniku suhtes. -liisingulepingu üldtingimuste p 5.2 kohaselt on kõik liisinguvõtja poolt kuni liisingulepingu lõppemiseni sõlmitavad lepingud ja kokkulepped, mis seisnevad liisingueseme käsutamises liisinguandja kirjaliku nõusolekuta, koormamise piiratud asjaõigustega või muude nõuetega on vastuolus liisingulepinguga ning liisinguvõtja kohustub hüvitama kõik sellega liisinguandjale kaasnevad kahjud. Seega igasugune varade käsutamine liisinguvõtja poolt ilma liisinguandja kirjaliku nõusolekuta on vastuolus liisingulepingutega. Kohus tuvastas, et kõik liisingulepingud on allkirjastanud OÜ H. Linth esindaja H. Linth. Sellest järeldub, et H. Linth OÜ ettevõtte esindajana on tutvunud liisingulepingu tingimustega. Seoses liisingulepingu nr 0138023L, mille alusel AS Hansa Liising Eesti andis sõiduauto AUDI A8 QUATTRO 4,0 (tehasetähisxxx, ehitusaasta 2004) OÜ H.Linth kasutusse, on kohtu hinnangul oluline analüüsida ka liisingulepingu p 11.1 ja liisingulepingu üldtingimuste p 6.3. Liisingulepingu p 11.1 kohaselt kohustus liisinguvõtja sõlmima varade vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Liisingulepingu üldtingimuste p 6.3 kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kohustusi tasuma täielikult liisinguvõtja. 13 Liisingulepingu üldtingimuste p 6.3.1 kohaselt kohustus liisinguvõtja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise ning p 6.3.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud. Seega, kui vastavad kulud kannab liisinguandja, siis tuleb liisinguvõtjal need liisinguandjale nimetatud tähtajaks ja korras hüvitada. Kuna kohtule teadaolevalt on teeliikluses kasutatud liisingulepingu nr 0138023L liisingueset sõiduautot AUDI A8 QUATTRO 4.0, siis sõlmiti ka selle liisingueseme jaoks kindlustuslepe. Kindlustuslepete järgseid makseid tasus kannatanu ning liisinguvõtja oli maksed kohustatud kannatanule hüvitama. Õiendist seoses liisingulepingu nr 0138023L nähtub, et liisinguandja nõuab tsiviilhagis kindlustusmaksete võlgnevusest tekkinud hüvitist summas 1502,88 eurot, milline on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et liisingulepingud lõpetati kannatanu poolt ennetähtaegselt, kuna liisinguvõtja ei täitnud liisingulepingutest tulenevaid maksekohustusi nõuetekohaselt. Kuivõrd OÜ H. Linth ei täitnud lepingutes sätestatud kohustusi, saatis AS Hansa Liising 20.03.2009 liisinguvõtjale teatise lepingute ülesütlemise kohta. Liisinguandja teavitas OÜ-t H. Linth, et kuna liisingvõtja ei ole tasunud lepingutest tulenevaid liisingmakseid kohaselt, ütleb liisingandja liisinglepingud üles alates 25.03.2009 ning palub tagastada liisingesemed. Kohus tuvastas, et nimetatud kohustus tuleb liisingulepingute üldtingimuste p-st 7.5, mille kohaselt kohustub liisingulepingute ülesütlemisel liisinguvõtja viivitamatult varade valduse kannatanule tagastama. Kohtulikul uurimisel selgus, et liisinguvõtja nimetatud kohustust ei täitnud ning liisinguesemeid liisinguandjale ei tagastanud. Kohtus leidis kinnitust, et nii müügi- kui ka liisingulepingute sõlmimisel OÜ-d H.Linth esindas H. Linth. Liisingulepingute sisust tuleneb üheselt, et liisingesemete omandiõigus jääb pärast lepingute sõlmimist AS-le Hansa Liising Eesti. Seega oli OÜ H. Linth üksnes liisingesemete valdaja. Eeltoodust lähtudes kohus leiab, et liisinglepingute esemete puhul oli H. Linthi jaoks tegemist võõraste vallasasjadega, mille suhtes tal omandiõigust ei olnud. Kohus tuvastas, et kuna liisinguvõtja ei täitnud liisingulepingutest tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt, lõpetas AS Hansa Liising Eesti liisingulepingud nr 0185854L, 0185847L, 0157592L, 0195121L, 0195116L, 0138023L, 0151299L, 0172583L, 0195104L ja 0195112L ennetähtaegselt. Õiendid kuupäevaga 22.10.2009 nõude arvestuse kohta, milliseid on kokku üheksa, tõendavad liisingulepingutega Swedbank Liisingu AS-ile kahju tekkimist H. Linth OÜ poolt. Kohtumenetluse käigus leidis tõendamist, et OÜ H. Linth juhatuse liige H. Linth on Hansa Liising Eesti AS-le kuuluva vara enda kasuks pööranud. Süüdistatav on käsutanud liisinguandjale kuuluvat vara ilma liisinguandja nõusolekuta, saanud sellest varalist kasu, jättes täitmata lepingust tulenevad kohustused. Seega on H. Linth toime pannud omastamise ning täitnud oma tegevusega
Kohtumenetluse käigus on H. Linth selgitanud, et ta ei tea, et nimetatud liisinguesemed võõrandas ta OÜ H. Linth nimelt. Süüdistatav on esitanud mitmeid õigustusi, mille kohaselt ei ole temapoolne liisinguesemete võõrandamine olnud ebaseaduslik. Kohtuistungil on süüdistatav toonud esmalt enda õigustuseks välja asjaolu, et kriminaalasjas uuritud liisinglepingute puhul ei ole tema hinnangul tegemist mitte liisinglepingute, vaid laenulepingutega. Teiseks õigustuseks on, et tal oli olemas liisingandja nõusolek liisingesemete 14 võõrandamiseks ja kolmandaks sõlmiti lepingud varade osas, mida tegelikkuses ei eksisteerinud. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava poolt esitatud väited eluliselt usutavad ning ei haaku teiste asjas kogutud kirjalike ja suuliste tõenditega. H. Linth ei ole esitanud ühtegi tõendit eeltoodud väidete kinnitamiseks. Süüdistatava poolt kohtuistungil esitatud väited on paljasõnalised ning kohtu hinnangul on need esitatud vaid selleks, et enda vastutust toimepandud kuritegudes välistada. Süüdistatav on väitnud, et AS Hansa Liising Eesti ja OÜ H. Linth vahel sõlmitud lepingud olid laenulepingud mitte liisingulepingud, kuigi kandsid pealkirja liisinguleping. Prokuröri poolt esitatud küsimusele, miks need lepingud kannavad nimetust liisinglepingud, vastas süüdistatav ristküsitlusel, et kuivõrd AS Hansa Liising Eesti puhul oli tegemist liisingseltsiga, kellel puudus õigus laenu anda, siis nimetati sõlmitavad lepingud liisinglepinguteks mitte laenulepinguteks. Kohtu hinnangul on käesolevalt asjakohane analüüsida liisingulepingu ja laenulepingu erinevust. VÕS § 361 sätestab liisingulepingu mõiste. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 396 lg 1 sätestab laenulepingu mõiste. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus liisingulepingute sisu uurides tuvastas, et AS Hansa Liising Eesti ja OÜ H. Linth vahel sõlmitud lepingute puhul on tegemist liisinglepingute mitte laenulepingutega. Liisingulepingutest nähtuvalt on poolte vahel expressis verbis kokku lepitud, et lepinguesemete omandiõigus jääb liisinguandjale ning liisinglepingute esemed antakse üksnes OÜ H. Linth kasutusse. Sellest järeldub, et OÜ H. Linth ei saa lepinguga seotud esemete omanikuks. Need on sisuliselt krediidilepingud, mille puhul liisingandja omandab liisingvõtja eest mingisuguse vara, annab selle omakorda liisingvõtja kasutusse ning võimaldab liisingvõtjal selle vara eest tasuda osamaksetena. Liisingulepingu eripära on see, et liisitav vara jääb liisingandjale omandisse ning liisingvõtjal puudub selle käsutamisõigus ilma liisingandja nõusolekuta. Seega kohus leiab, et kõikide AS Hansa Liising ja OÜ H.Linth vahel sõlmitud liisingulepingutega jäid liisinguesemed liisinguandja omandisse ning sõlmitud lepingute kohaselt nende liisingusse võetud esemete käsutusõigust OÜ H. Linth´il ei olnud. Kuivõrd kõik lepingud on liisinguvõtja OÜ H. Linth esindaja H. Linth allkirjastanud, siis leiab kohus, et süüdistatav on lepingutingimustega tutvunud ja saanud aru nende liisingulepingute sisust ning kaasnevatest kohustustest. H.Linth on kohtuistungil väitnud, et ta ei ole tutvunud lepingute sisuga ega saanud aru nendele allakirjutamisel, et tegemist on liisingulepinguga. Tema arvates oli tegemist laenulepinguga. Süüdistatava sõnul tegeles OÜ H. Linth erinevate sõidukite soetamisega, et neid edasi müüa ning vaid üksikud lepingud olid sellised, mis jäid kätte kauemaks. Enamus sõidukeid osteti eesmärgiga neid edasi müüa. Ütluste kohaselt liisinguobjekte liisingulepingu sõlmimisel hetkel olemas ei olnud, neid toodi Saksamaalt, Ameerika Ühendriikidest või mõnest teisest riigist. Esmalt leidis aset finantseerimine ja alles siis toimus kauba soetamine. Selleks, et liising annaks raha välja, vormistati liisinguleping ja kirjutati alla fiktiivne üleandmise-vastuvõtmiseakt, mille 15 järel tegi liisinguandja raamatupidaja ülekande OÜ-le H. Linth. Kuna ütluste kohaselt neid liisinguesemeid reaalselt olemas ei olnud, siis pangaga kokkuleppel ja koostöös vormistati H. Linth sõnul sellised lepingud, mis õiguslikus mõttes olid laenulepingud. Süüdistatava sõnul sõlmis ettevõte OÜ H. Linth liisingulepingu ning sai vara enda käsutusse, kuid väidetavalt liisinguesemeid ise kasutama ei hakanud. Ettevõtte ülesanne oli otsida kliendid AS-le Hansa Liising Eesti. Kui sõiduk oli toodud Eestisse, registreeritud ja talle otsitud klient, siis sõlmis alles AS Hansa Liising Eesti kliendiga liisingulepingu, selle õiguslikus mõttes. Kogu see protsess toimus selle nimel, et Hansa Liising saaks lõpptulemusena kliendid. Koostöö alguses nimetatud skeem ka toimis. Kohtuistungil on tunnistajana ütlusi andnud M K, kes töötas AS-is Swedbank suurkliendihaldurina järelevalve osakonnas ja tegeles klientidega, kes ei täitnud kohustusi korrektselt. Tema ütlused kinnitavad, et liisinguandja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud lepingud olid liisingulepingud mitte laenulepingud. Tunnistajana on kohtuistungil ütlusi andnud V V, kes on kinnitanud, et OÜ H. Linth tegeles kaatrite müügiga. Tunnistaja ütlustest nähtub, et OÜ-l H. Linth olid tekkinud erinevad võlgnevused panga ees, liisingulepingute alustel, mis tuli tagastada ja sel põhjusel suhtles tunnistaja liisinguandja esindajatega. V V ütlustest ei selgu, kas mingisugused esemed said liisinguandjale tagastatud, kuid tunnistaja väidab kindlalt, et nende esemete puhul oli tegemist liisinguandjale kuuluva varaga, mitte ettevõttele OÜ-le H. Linth kuuluva varaga. Seda, kas mingeid esemeid liisinguandjale ei tagastatud, ei osanud tunnistaja öelda, kuna H. Linth´i ja V V vaheline suhtlus katkes. Seega tunnistaja V V ütlused kinnitavad, et tegemist oli liisingulepingutega mitte laenulepingutega. Tunnistajana andis kohtuistungil ütlusi O T, kes töötas AS-is Hansa Liising Eesti järelevalve osakonnas ja tegeles klientidega, kellel olid tekkinud raskused kohustuste täitmisega. Tema ütlustega leidis kinnitust, et OÜ H. Linth ja AS-i Hansa Liising Eesti vahelised kohustused tulenesid liisingulepingust mitte laenulepingust. Kriminaalmenetluse raames kohus tutvus ka OÜ H. Linth juhatuse liikme H. Linthi poolt saadetud kirjaga pankrotihaldur Urmas Trossile. Selles on välja toodud selgitused erinevate liisingulepingute kohta, millega OÜ H.Linth seotud oli. Ka sellest dokumentist nähtub, et OÜ H. Linth ja AS Hansa Liising Eesti vahel sõlmitud lepingud olid oma sisult liisingulepingud. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistajad M K, V V, O T ja U T, leiab, et sõlmitud lepingute puhul oli tegemist mitte laenulepingutega vaid liisingulepingutega. Seega on süüdistatava ütlused vastuolulised ega haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtuistungil esitas süüdistatav väite, et tal oli olemas liisingandja nõusolek varade võõrandamiseks. Süüdistatava ütluste kohaselt toimus liisingulepingu esemete võõrandamine Hansa Liising Eesti AS-i liisingutöötajatega suulisel kokkuleppel. Kohtuistungil süüdistatav ei nimetanud isikuid, kellelt nõusolek liisinguesemete võõrandamiseks saadi. Oma väite põhistuseks ei ole süüdistatav kohtule tõendeid esitanud. Seega leiab kohus, et süüdistatava väited on paljasõnalised ja OÜ-l H. Linth puudus AS-i Hansa Liising Eesti nõusolek liisinguesemete võõrandamiseks. 16 Tunnistaja O T andis ütlusi, et ei olnud OÜ-ga H. Linth igapäevases kokkupuutes, kuid tõdeb, et puutus kokku ettevõttega, kui asendas puhkusel olevat kolleegi M K. Tunnistaja ütluste kohaselt ei täitnud OÜ H. Linth Hansa Liising Eesti AS-iga sõlmitud liisingulepinguid nõuetekohaselt. O T sõnade kohaselt ei tagastanud ettevõte ühtegi eset nõuetekohaselt. Tunnistaja ütlusest selgub ka asjaolu, et liisinguvõtja OÜ H. Linth ei ole küsinud liisinguandjale AS-ilt Hansa Liising Eesti nõusolekut esemete võõrandamiseks. Tunnistajana andis kohtus ütlusi AS Swedbank Liising, endise AS Hansa Liising Eesti, esindaja x. Tema on koostanud antud kriminaalasjas tsiviilhagi. x ütluste kohaselt tutvus ta tsiviilhagi koostades AS Hansa Liising Eesti ja OÜ H. Linth vahelise dokumentatsiooniga, kuid materjalides ei ole ühtegi dokumenti selle kohta, milles fikseeruks liisingandja nõusolek liisinguesemete võõrandamiseks. Tunnistajana kuulati üle ka M K. Ütluste kohaselt puutus ta OÜ-ga H.Linth kokku, kuna ettevõttel olid tekkinud võlgnevused. 20.03.2009.a koostas M K OÜ-le H. Linth teatise liisingulepingute ülesütlemise kohta, sest OÜ H. Linth ei täitnud väga pikaajaliselt kohustusi. Samuti oli liisinguandjal tekkinud kahtlus, et liisinguvara enam reaalselt ei eksisteeri. Teatisest nähtub, et Swedbank AS palus OÜ-l H. Linth tagastada 16 liisingueset. Tunnistaja ütluste kohaselt võis ettevõte tagastada mõne väheväärtusliku asja, kuid enamus liisinguesemeid jäi tagastamata. OÜ H. Linth juhatuse liikme H. Linth-iga liisinguandjal kontakti saada ei õnnestunud. Hiljem saadi kontakti juristiga ning koostööpartneritega inkassost. Mingil hetkel oli liisinguandjale selge, et need varad on võõrandatud. Ka M K ütluste kohaselt ei nähtu liisinguandja dokumentatsioonist, et liisinguandja oleks andnud OÜ-le H. Linth nõusoleku liisinguesemete võõrandamiseks. Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid ja kuulanud ära kannatanu AS Hansa Liising Eesti esindaja x ning tunnistajad O T ja M K´i, leiab, et kohtumenetluses on leidnud täielikult tõendamist asjaolu, et OÜ-l H. Linth puudus liisinguandja nõusolek liisinguesemete võõrandamiseks. Seega ei haaku süüdistatava ütlused teiste asjas kogutud tõenditega. H. Linth end temale esitatud omastamise süüdistuses süüdi ei tunnistanud ning kohtuistungil väitis süüdistatav, et hetkel, kui müügi- ja liisingulepingud omavahel sõlmiti, liisinguesemeid ja müügilepingu esemeid reaalselt ei eksisteerinud. Kohtu hinnangul ei vabasta antud väide süüdistatavat vastutusest, sest tsiviilõiguses kehtib lepinguvabaduse põhimõte. Selle põhimõtte kohaselt võivad pooled kokku leppida põhimõtteliselt kõiges, kui see ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Kohus leiab, et omandiõiguse üleandmiseks ei ole nõutav, et ese reaalselt olemas oleks. VÕS § 208 lg 1 sätestab selgesõnaliselt, et müügilepingu objektiks võib olla ka valmistatav või müüja poolt alles tulevikus omandatav asi. Seega ei pea müügilepingu sõlmimise hetkel müüdavat asja veel reaalselt eksisteerima ning väide, et liisinguesemeid ja müügilepingu esemeid reaalselt lepingute sõlmimise momendil ei eksisteerinud, ei ole käesolevalt H. Linthi vastutust välistav asjaolu. Kohtuliku uurimise tulemusena leidis kinnitust, et hoolimata sellest, et eksisteeris olukordi, mil lepinguteesemeid dokumentide allkirjastamise hetkel ei olnud, ei takistanud see asjaolu H. Linthi, OÜ H. Linth esindajat, lepingute ja muude liisingesemetega seotud dokumentide allkirjastamisest. Kohtule esitatud materjalidest nähtuval asus OÜ H.Linth AS-iga Hansa Liising Eesti sõlmitud lepinguid täitma kuni teatud ajahetkeni, mil makseid liisingulepingute eest enam ei teostatud. Seega süüdistatava õigustus selle kohta, et lepinguesemeid lepingute sõlmimise hetkel ei olnud, ei ole kohane väide enda vastutuse välistamiseks. Kohus tuvastas, et 17 isik ise sõlmis sellistel tingimustel need lepingud, nõustus tingimusega ning hakkas neid lepinguid ka täitma. Seega kohtu hinnangul kinnitavad süüdistatava ütlused tema süüd. H. Linth teadis, et liisinguesemed kuuluvad AS Hansa Liising Eestile, kuid vaatamata sellele müüs need ilma nõusolekuta kolmandatele isikutele. Liisingumakseid lepingupoolele ei tasunud ja kasutas müügist saadud raha muul eesmärgil. H. Linth võõrandas liisinglepingute esemed kolmandatele isikutele OÜ H. Linth nimelt. Kohus tutvus H. Linthi poolt koostatud kirjaga pankrotihaldur Urmas Trossile, millises on kirjas seletused liisingulepingute kohta. Nimetatud kirjaga on H. Linthi tunnistanud pankrotihaldurile talle süüks pandavate kuritegude toimepanemist. H. Linth on kirjutanud pankrotihaldurile, et lepinguga nr 0151299L mootorkelk SKI DOO MX Z 600 on müüdud 05.09.2008.a sularaha arve nr 810 alusel eraisikule. Lepingu nr 0157592L Jett Kawasaki 800 SX- R on müüdud 23.05.2008 sularaha arve nr 801 eraisikule. Lepingu nr 0172583L kaater Stingray 185 LX on müüdud 20.03.2008 arv nr 230. Lepingu nr 0185847L viis jetti Kawasaki SX- R ja lepinguga 0185854L viis jetti Kawasaki SX- R liisingulepingud sõlmitud ja üleandmise aktid vormistatud, tasutud H. Linth OÜ-le 12.12.2007. Jettide eest tasutud USAsse 14.12.2007, jettid saabusid Eestisse veebruaris 2008. Järgnevalt on nimetatud 10 punkti, mis arvete alusel ja mis kuupäevad on antud jettid müüdud edasi. Antud kriminaalasjas omab tähtsust ka leping nr 0195121L kaater Stingray 250 ning H. Linth on toonud välja, et antud kaater on müüdud 14.07.2008 arve nr 263. Leping nr 0195116L kaater Stingray 195 FX müüdud 25.07.2008 sularaha arve nr 808. Leping nr 019504L kaater Stingray185 LX ja leping nr 0195112L kaater Stingray 185 LX, mille juures on selgitus, nimetatud kaatrid jäid välja ostmata ja ettemaksud tagastati 08.12.2008. Lepingu nr 0138023L sõiduauto Audi A8, auto müüdi 05.08.2008 sularaha arve nr 809 alusel Soome. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on andnud pankrotimenetluse käigus Urmas Trossile seletuse liisingulepingute kohta kaheleheküljelisel paberi, milles on liisingulepingute esemetega müügiga seotud andmed ja kinnitab, et esitatud asjaolud on tõesed. Süüdistatava kohtuistungil antud ütluste kohaselt jäi aga osa lepinguid seoses majanduslangusega realiseerimata, ning seoses muudatustega sai ka AS Hansa Liising Eesti korraldused, et uusi lepinguid enam peale ei sõlmita. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei olnud enam OÜ-l H. Linth võimalik sõidukitele kliente hankida ning tekkisid raskused maksete tasumisel AS-le Hansa Liising Eesti. Kuna vahendeid kohustuste täitmiseks ei olnud, hakkas süüdistatav oma ütluste kohaselt liisinguesemeid müüma, et lepingutest tulenevad rahalised kohustused täita. Oma ütlustega möönis süüdistatav, et ta müüs liisinguesemed edasi, aga tema hinnangul ei olnud tegemist liisingulepingutega vaid laenulepingutega. Kohtuistungil väitis süüdistatav, et raha, mis esemete müügist saadi, läks liisingumaksete maksmiseks. Kohtuliku uurimuse tulemusena on selgunud, et kogu saadud raha eest siiski liisingumakseid ei tasutud. Kohtuistungil süüdistatav väitis, et talle oli keegi võlgu 670 000 krooni ning ta arvas, et kui isik tasub võlgnevuse, saab ta liisingulepingutest tulenevad kohustused täita. Võlgnik oma kohustust ei täitnud ja läks 2008.a pankrotti, millest tulenevalt ei olnud süüdistataval võimalik liisinguandja ees oma kohustusi täita. Kohus kirjalikele tõenditele tuginedes tuvastas, et ettevõte kontol oli suur sularaha kassajääk. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et osa liisinguesemete müüke toimus sularahas. Ent kuna Pärnu külje all oli tal ostetud boks pangalaenuga ja selle ehituse lõpetamiseks oli vaja makseid teostada, kasutas ta ettevõtte arvel olevat raha pooleli oleva boksi ehituseks. Süüdistatav lootis, et saab selle müügiga tegelema hakata ja raha tagasi teenida. Kuna see ei õnnestunud, siis 18 hakkas ettevõttel tekkima pankroti olukord, mistõttu otsustas süüdistatav anda ettevõtte faktiliselt V V üle. Hetkel, kui selgus, et V V ettevõttega enam ei tegele, siis viis süüdistatav raamatupidamise pankrotihaldur Urmas Trossile üle. Lisaks eeltoodule kinnitavad võõrandamise fakti ka OÜ H. Linth pangakontode vaatlusprotokoll ning äriühingu arvelduskontode väljavõtted, millest nähtuvalt on nende esemete ostjate H.Linth OÜ arvete alusel kandnud äriühingu arveldusarvele raha antud esemete eest. Lähtudes aset leidnud sündmustest, süüdistatava, kannatanu AS Hansa Liising Eesti esindaja x, tunnistajate O T, M K, V V ja U T ütlustest ning asjas kogutud kirjalikest tõenditest, on kohus seisukohal, et H. Linth on AS-ile Hansa Liising Eesti kuuluvate liisinguesemete nõusolekuta võõrandamisega ja varalise kahju tekitamisega täitnud
Kohtuliku uurimise tulemusena selgus, et H. Linth oli teadlik, et pärast liisinglepingute sõlmimist on tegu liisingandja varaga, kuid sellest hoolimata võõrandas ta need esemed OÜ H.Linth nimelt kolmandatele isikutele. Seega H. Linth, isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, pööras suures ulatuses talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks. Kohus on tuvastanud, et H. Linth on omastamisega tekitanud AS-ile Hansa Liising Eesti varalise kahju kokku summas 100 897,73 eurot. Subjektiivsest küljest eeldab
Kohus leiab, et H. Linth pani omastamised toime otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane ei pea olema tema teo eesmärk. Kohus leiab, et süüdistatav oma tegevusega tahtis või vähemalt möönis, et talle usaldatud muu võõra vara enda kasuks pööramise, võõrandades varalise kasu saamise eesmärgil nimetatud liisingulepingu esemed, põhjustab ta AS-ile Hansa Liising Eesti varalise kahju. Tahtmine seisneb otsustuses panna toime süüteokoosseisule vastav tegu. Tahtluse olemasoluks peab isiku tegu olema suunatud õigusvastase teo toimepanemisele. Kohtuliku uurimise tulemusena leidis täielikult tõendamist, et süüdistatav pani omastamise toime otsese tahtlusega. 2. H. Linth´i süüdistus
lg 2 p 1, 2 (alates 01.01.2015
Linth´ile on esitatud süüdistus selles, et tema, isikuna kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise ning suures ulatuses, teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil pani sellega toime
lg 2 p 1, 2 (alates 01.01.2015
Kelmuse objektiivne koosseis moodustub petmisest, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes, mis peab olema vähemalt kaudne ning lisaks sellele peab süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega tegutsema otsese tahtlusega. Kohus on H. Linth´i süüdistust
lg 2 p 1, 2 (alates 01.01.2015
lg 2 p 1 ja 3) järgi alustanud kirjalike tõendite uurimisest ning on teinud kindlaks järgneva: 19 -06.08.2007.a sõlmiti AS Hansa Liising Eesti ja OÜ H. Linth, seadusliku esindaja H. Linth, vahel müügileping nr 0172583L-OM, mille alusel AS Hansa Liising ostis OÜ-lt H. Linth kaatri Stingray 185LX Volvo Penta/SX (seeria nr xxx; ehitusaasta 2007). Müügileping nr 0172583LOM tõendab AS Hansa Liising Eesti omandiõigust kaatrile Stingray 185LX Volvo Penta/SX. Käesoleva müügilepingu kohaselt AS Hansa Liising Eesti omandas OÜ-lt H. Linth juba nimetatud kaatri. Samal kuupäeval, so 06.08.2007.a, sõlmiti AS Hansa Liising Eesti ja OÜ H. Linth, seadusliku esindaja H. Linth, vahel liisinguleping nr 0172583L, mille alusel AS Hansa Liising Eesti andis kaatri Stingray 185LX Volvo Penta/SX OÜ H.Linth kasutusse. OÜ H. Linth võttis liisingulepinguga endale kohustuse maksta liisingulepingust tulenevaid makseid ning liisingueseme üleandmise-vastuvõtu akti kohaselt anti 06.08.2007.a liisinguese OÜ-le H. Linth üle. Liisinguleping nr 0172583L koos maksegraafiku ja liisinglepingu üldtingimustega näitab poolte vahel liisingueseme kaater Stingray 185LX Volvo Penta/SX suhtes sõlmitud lepingulist suhet, lepingutingimusi ning liisingueseme väärtust. Sellega on tõendatud liisinguandja poolt OÜ-le Linth kaater Stingray 185LX Volvo Penta/SX kasutada andmine ja kasutamise tingimused. Kohus tuvastas, et 19.03.2008.a võõrandas H. Linth OÜ seaduslik esindaja H. Linth, liisingulepingu nr 0172583L alusel, tema valduses olnud, AS-ile Hansa Liising Eesti kuuluva kaatri Stingray 185LX Volvo Penta/SX (seeria nr xxx; ehitusaasta 2007) 320 000 krooni eest AS-ile Hansa Liising Eesti, märkides kaatri seerianumbriks xxx. Arve 230 tõendab kuriteo toimepanemise aega, viisi, liisingueseme võõrandamist ning arvel valeandmete esitamist. 17.03.2008.a H. Linth poolt koostatud pakkumine A O tõendab H. Linti poolt 17.03.2008.a müügipakkumiste tegemist eelnimetatud liisinglepingute eseme suhtes ehk kaatri Stingray 185LX Volvo Penta/SX suhtes. AS Hansa Liising Eesti õiendist nõude arvutuse kohta selgub, et liisinguandja nõue liisinguvõtja vastu lepingu nr 0172583L kohaselt on 9008,24 eurot. Õiend nõude arvestuse kohta tõendab liisinguandjale kuriteoga tekitatud kahju ulatust. Kohus tuvastas, et 28.03.2008.a sõlmiti AS Hansa Liising Eesti ja OÜ H. Linth, seadusliku esindaja H. Linth vahel müügileping nr 0195104L-OM mille kohaselt AS Hansa Liising ostis OÜ-lt H. Linth kaatri Stingray 185 LX (tehasetähis xxx, ehitusaasta 2008). Samuti on leidnud kinnitust, et 28.03.2008.a OÜ H. Linth, seaduslik esindaja H. Linth esitas AS-ile Hansa Liising Eesti arve nr 233 ning AS Hansa Liising Eesti tasus 28.03.2008.a kaatri eest maksekorralduse nr 52872 alusel. Müügileping nr 0195104L-OM tõendab AS Hansa Liising Eesti omandiõigust kaater Stingray 185 LX (tehasetähis xxx, ehitusaasta 2008) suhtes, selle ostmist H. Linth OÜlt ning kokkulepitud müügitingimusi. Arve nr 233 tõendab kuriteo toimepanemise viisi ning liisingueseme kaater võõrandamist. Maksekorralduse nr 52872, mis tõendab antud arve tasumist Hansa Liising Eesti AS poolt. Liisinguleping nr 0195104L koos maksegraafiku ja liisinglepingu üldtingimustega tõendab poolte vahel sõlmitud lepingulist suhet, lepingutingimusi ning liisingueseme väärtust. Liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akt tõendab Hansa Liising Eesti AS poolt H. Linth OÜ-le kaater Stingray 185 LX, ehitusaastaga 2008 kasutada andmist ning selle üleandmise fakti liisinguandja poolt ja kokkulepitud tingimusi. Kohus tegi kindlaks, et OÜ H. Linth seaduslik esindaja H. Linth tühistas kaatri Stingray 185 LX (tehasetähis xxx, ehitusaasta 2008) tellimuse. Müügilepingu nr 0195104L-OM alusel ASile Hansa Liising Eesti võõrandatud ja liisingulepingu nr 0195104L alusel OÜ H. Linth kasutusse antud kaater Stingray 185 LX (tehasetähis xxx, ehitusaasta 2008), ei jõudnud Eestisse 20 ning vara reaalselt AS-ile Hansa Liising Eesti üle ei antud. AS Hansa Liising Eesti õiendist nõude arvutuse kohta selgub, et liisinguandja nõue liisinguvõtja vastu lepingu nr 0195104L kohaselt on 9778,22 eurot. Õiend nõude arvestuse kohta tõendab liisinguandjale kuriteoga tekitatud kahju ulatust. Kohus tuvastas, et 28.03.2008.a sõlmiti AS Hansa Liising Eesti ja OÜ H. Linth seadusliku esindaja H. Linth vahel müügileping nr 0195112L-OM, mille alusel AS Hansa Liising ostis OÜ-lt H. Linth kaatri Stingray 185 LS (tehasetähis xxx, ehitusaasta 2008). Müügileping nr 0195112L-OM tõendab AS Hansa Liising Eesti omandiõigust kaatrile. Sellest nähtuvad Hansa Liising Eesti AS poolt kaater Stingray 185 LS omandamine H. Linth OÜ- lt ning poolte poolt kokkulepitud lepingutingimused. Liisinguleping nr 0195112L koos maksegraafikuga tõendab poolte vahel sõlmitud lepingulist suhet, lepingutingimusi ning liisingueseme väärtust. Samuti kuriteoga tekitatud kahju ulatust. Liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akt tõendab liisingueseme üleandmist liisingandjalt liisingvõtjale. Sellega on tõendatud H. Linth OÜ poolt müügilepingu nr 0195112L- OM Hansa Liising Eesti AS kaater Stingray 185 LS kasutada andmine H. Linth OÜ-le ning kokkulepitud tingimusi lepingueseme kasutamiseks ja liisingueseme üleandmise fakt. 28.03.2008.a esitas OÜ H. Linth seaduslik esindaja H. Linth AS-ile Hansa Liising Eesti arve nr 234, milline tõendab kuriteo toimepanemise viisi, liisingueseme võõrandamist 28.03.2008.a AS-ile Hansa Liising Eesti. Nimetatud tõendist selgub OÜ poolt Hansa Liising Eesti AS-le arve esitamise asjaolu. Maksekorraldus nr 52872 tõendab Hansa Liising Eesti AS poolt nimetatud arve eest tasumist. Kohus tegi kindlaks, et OÜ H. Linth seaduslik esindaja H. Linth tühistas kaatri Stingray 185 LS (tehasetähis xx, ehitusaasta 2008) tellimuse. Müügilepingu nr 0195112L-OM alusel AS-ile Hansa Liising Eesti võõrandatud ja liisingulepingu nr 0195112L alusel OÜ H. Linth kasutusse antud kaater Stingray 185 LS (tehasetähis xxx, ehitusaasta 2008), ei jõudnud Eestisse ning vara reaalselt AS-ile Hansa Liising Eesti üle ei antud. AS Hansa Liising Eesti õiendist nõude arvutuse kohta selgub, et liisinguandja nõue liisinguvõtja vastu lepingu nr 0195112L kohaselt on 9529,03 eurot. Õiend nõude arvestuse kohta tõendab liisinguandjale kuriteoga tekitatud kahju ulatust. Kohtus leidis täielikku tõendamist, et H. Linth esindas OÜ-d H. Linth kõikides toimunud tehingutes ja kokkulepetes. Ka müügi- ja liisinglepingute sõlmimisel esindas OÜ-t H. Linth juhatuse ainuliige H. Linth. Nimetatud asjaolu kinnitavad eelnevad dokumentaalsed kui ka suulised tõendid. Kohtus on H. Linth kinnitanud, et tema oli süüks pandavate kuritegude toimepanemise perioodil OÜ H. Linth juhatuse ainuliige, kes erinevaid lepinguid osapooltega sõlmis. Kohtuistungil üle kuulatud kannatanu AS Swedbank Liising esindaja Olavi Järve kinnitab samuti, et OÜ H. Linth juhatuse ainuliikme H. Linthiga koostööd tehti. Kohtus leidis kinnitust, et nii müügi- kui ka liisingulepingud on allkirjastanud OÜ H. Linth esindajana H. Linth ja AS Hansa Liising Eesti esindaja. Kohus tuvastas, et esimene H. Linthile esitatud kelmuse süüdistus seisneb selles, et H. Linth võõrandas OÜ H. Linth esindajana Hansa Liising Eesti AS-ile kaks korda sama kaatri, muutes 21 teisel korral OÜ H. Linth arvel kaatri tehasetähist. Kohtus leidis kinnitust, et kinnitust, et AS Hansa Liising Eesti ostis kahelt korral OÜ-lt H.Linth ühe ja sama kaatri. Kohtule esitatud kirjelike tõendite alusel leidis kinnitust, et 18.03.2008.a sõlmis H. Linth OÜ H. Linth esindajana AS-ga Hansa Liising Eestiga müügilepingu nr 0194128L-OM, mille alusel müüs OÜ H. Linth AS-le Hansa Liising Eesti kaatri Stingray 185 LX Volvo Penta/SX (ehitusaasta 2007, tehasetähis xxx) hinnaga 320 000 krooni (20 451,73 eurot). Müügilepingus ja OÜ H. Linth poolt AS Hansa Liising Eestile väljastatud arves nr 230 märkis H. Linth aga kaatri tehasetähiseks xxx. Seega omandas AS Hansa Liising Eesti OÜ H. Linthilt kaatri, mille oli OÜ H. Linth müügilepingu nr 0172583L-OM alusel juba 06.08.2007 AS- ile Hansa Liising Eesti hinnaga 345 000 krooni (22 049,52 eurot) müünud. Kohus on tuvastanud, et kaatri oli OÜ H. Linth saanud enda valdusesse 06.08.2007 AS Hansa Liising Eestiga sõlmitud liisinguleping nr 0172583L alusel, mille kohaselt andis AS Hansa Liising Eesti OÜ H. Linthilt ostetud kaatri OÜ H. Linthile liisingusse. Kohus leiab, et H. Linth moonutas eeltooduga tegelikkusele vastavaid asjaolusid, mille tagajärjel sattus kannatanu esindaja eksimusse. Kannatanu esindaja arvas, et H. Linthi tegevuse tagajärjel, omandab kannatanu müügilepingu nr 0194128L-OM alusel talle mittekuuluva kaatri. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kuulus aga kaater Stingray 185 LX Volvo Penta/SX juba eelnevalt kannatanule omandiõiguse alusel. Eksimuse tõttu tegi kannatanu esindaja varakäsutuse, makstes kaatri Stingray 185 LX Volvo Penta/SX eest OÜ H. Linth arveldusarvele müügilepingus nimetatud rahasumma. Varakäsutuse tulemusena sai H. Linth OÜ H. Linth esindajana varalist kasu. Seoses eksimusega tekkis kannatanul varaline kahju. Hansa Liising Eesti AS ja M G OÜ vahel 18.03.2008 sõlmitud liisinguleping nr 0194128L koos lisadega tõendab AS Hansa Liisng Eesti poolt M G OÜ kaatri Stingray kasutada andmist ja antud liisingulepingu puhul on oluline tehasetähis ning sellega tahan tõendada Hansa Liising Eesti AS eksimuse olemist. Kohtuistungil antud ütlustega ei osanud H. Linth põhjendada, miks on arvel 230 muudetud tehasetähist. Oma ütlustega selgitas süüdistatav, et tihti ei olnud tehingu hetkel neid kaatreid veel valmistama hakatud ning sel põhjusel puudus ka tehasetähis. Vahel oli Ameerikast Euroopa vahendaja poole saabumas 10 paati, millest süüdistatav pidi ühe endale saama. Sellisel juhul saadeti talle edasimüüja poolt nimekiri, millised kaatrid on saadaval ning sealt nimekirjast võttis ta esimese kere numbri ja kirjutas arve. Ütluste kohaselt võis juhtuda ka see, et hiljem saadi hoopis teistsugune paat, mis oli omadustelt sarnane. Müügiks ostetavad kaubad, sel hetkel kui nad tulid, müüdi uuesti edasi ning süüdistatava ütluste kohaselt ei pööranud keegi tähelepanu tehasetähistele. Oma ütlustega on ta kinnitanud aga asjaolu, et ettevõtte OÜ H. Linth arved koostas ta ise 2007-2008, raamatupidajal õigust arvete koostamiseks ei olnud. Arvele märkis süüdistatav müüdava kauba nimetuse ja tehasetähise olemasolul ka VIN koodi. Süüdistatava sõnul lisas ta tehasetähised, kui see oli võimalik. Kui see tuli aga nimekirjast, siis ta ei teadnud, millise kaatri saab ning sellest tulenevalt kirjutas arvele suvalise tehasetähise. Seega kohus leiab, et kohtus on leidnud täielikku tõendamist, et kõik OÜ H. Linth arved on koostatud süüdistatava poolt. Tunnistaja M K ütluste kohaselt sai pangal tekkida eksimus põhjusel, et kuivõrd tehasetähist oli teisel korral muudetud, siis liisingandja andmebaas ei andnud sisestatud VIN koodile vastet, kui juba AS Hansa Liising Eesti omandis olevale varale. Sellest tulenevalt pidas AS Hansa Liising Eesti võimalikuks ka selle vara ostmist. Kohus leiab, et ühe ja sama eseme kahekordne müük on kelmus. Kohus tuvastas, et esmalt 22 tekitati liisingandjale vara omandiõiguse kuuluvuse osas ebaõige ettekujutus, kuivõrd H. Linth, esitades AS Hansa Liising Eesti-le OÜ H. Linth nimelt arve nr 230, konstateeris sellise käitumisega, et arvel olev vara kuulub omandiõiguse alusel OÜ-le H. Linth. Kohtuliku uurimise tulemusena selgus, et tegelikult oli juba antud kaater Stingray 185 LX AS Hansa Liising Eesti omandis. Seoses nimetatud müügitehinguga kaasnes liisingandjale varaline kahju, kuna liisingandja maksis ühe ja sama eseme eest välja kahekordse summa OÜ-le H. Linth, saades tehingust varalist kahju. OÜ H. Linth sai tehingust tulenevalt varalist kasu. H. Linthile on esitatud kelmuse süüdistus ka selles, et ta müüs Hansa Liising Eesti AS-le 28.03.2008 kaks kaatrit, mille eest Hansa Liising Eesti kandis H. Linth OÜ-le üle raha. Kohus on tuvastas, et samal kuupäeval sõlmiti poolte vahel antud kaatrite osas ka liisinglepingud. Kohtuliku uurimise tulemusena selgus, et lepinguesemeks olevad kaatrid Eesisse ei jõudnud, kuna H. Linth OÜ juhatuse liige H. Linth tühistas kaatrite tellimused. Selle tulemusena kanti kaatrite ettemaks edasimüüja poolt OÜ H. Linth arveldusarvele tagasi, ent ettemaksu H. Linth AS Hansa Liising Eesti-le ei tagastanud. Kohtus leidis tõendamist, et Hansa Liising Eesti AS ei saanud kunagi nimetatud kaatrite omanikuks. Antud episoodiga seonduvalt on tõendamist leidnud müügilepingute nr 0195104LOM ja 0195112L-OM sõlmimine Hansa Liising Eesti ja OÜ H. Linth vahel. OÜ H. Linth pangakontode vaatlusprotokollist nähtub, et 20.03.2008 on Hansa Liising Eesti kandnud H. Linth OÜ Swedbank AS-i pangakontole 320 000 krooni ja 28.03.2008.a 232 449.99 krooni. Kohus on tuvastanud, et 16.04.2008 ja 15.07.2008 teostati OÜ H. Linth Swedbank AS-i kontolt ülekanne M C´ile kokku summas 89 704 USD, millest M C esindaja sõnul konkreetsete liisingesemete eest tasutud summa oli 32 167,75 USD. Pangakonto vaatlusprotokollist nähtub, et 08.12.2008 on M C kandnud OÜ H. Linth SEB Pank arveldusarvele tagasi 26 978,31 USD. Kohus, tutvudes Swedbank AS töötaja Margus Kermi ja kaatrite müüja vahelise kirjavahetusega, leidis, et H. Linth OÜ poolt kaatrite tellimuse tühistamine on tõendatud. 2010.a novembrikuu kirjavahetusest nähtub, et MCD M-C D GMBH on Swedbank Liisingu esindajale kinnitanud, et härra H.Linth ei ole neilt saanud kolme kaatrit. Kirja kohaselt tegi H. Linth OÜ nende paatide eest ettevõttele ettemasku u 32 167,75 dollarit. Detsembris tagastati H.Linth OÜ-le 26 978,61 dollarit, tasumata arveid on u 5189,14 dollarit. 17.11.2010.a on M K vastanud M Kle, et tellimused tühitati. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on 08.12.2008 on kaatrite müüja M C osaliselt ettemaksu H.Linth OÜ-le tagastanud. Kohtuistungil on süüdistatav tunnistanud, et nende kahe kaatri ostutehingud teatud põhjustel ei õnnestunud. Sellest, et need kaks kaatrit kunagi Eestisse ei jõua, ta Hansa Liising Eesti AS-i ei teavitanud. Kuigi OÜ H.Linth sai M C´ilt oma SEB Pank arveldusarvele ettemaksu tagasi pärast tehingute omapoolset tühistamist, ta summasid AS-le Hansa Liising Eesti ei tagastanud. Kohus hinnangul moonutas H. Linth tegelikkust, sest AS Hansa Liising Eesti oli lepingute sõlmimisel arvamusel, et ta saab eelnimetatud müügilepingute alusel kaatrite omanikuks, kuid tegelikult seda ei juhtunud. H. Linth tühistas omaalgatuslikult ilma Hansa Liising Eesti AS-i teavitamata tellimused ning ei tagastanud ka AS Hansa Liising Eesti poolt ettevõttele OÜ-le H. Linth välja makstud summasid. Kohus tuvastas, et seoses kelmuse episoodidega on kannatanule tekkinud varaline kahju sellest, et kannatanu kandis vastavalt süüdistatava poolt esitatud asjaoludel liisinguvõtjale rahalisi vahendeid. 23 10.10.2012.a vaatlusprotokoll koos pangakonto väljavõtetega kinnitab kuritegude toimepanemise tulemusena OÜ H. Linth poolt varalise kasu saamist ja varalise kahju tekkimist kannatanule. Kohtu hinnangul kinnitab see tõend H. Linthi poolt toime pandud omastamise ja kelmuse toimepanemise fakti. Kohus leidis, et vaatlusprotokolli aluseks on päringute vastused kuupäevadel 01.04.2010, 20.09.2012 Swedbank AS-lt ning kuupäeval 24.03.2010 SEB Pank AS-lt. Lähtudes aset leidnud sündmustest, süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlustest ning asjas kogutud tõenditest, on kohus seisukohal, et H. Linth teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise ning suures ulatuses on täitnud
lg 2 punktide 1 ja 2 (alates 01.01.2015
Kohus on tuvastanud, et H. Linth on kelmusega tekitanud AS-ile Hansa Liising Eesti varalise kahju kokku summas 28315,49 eurot. Subjektiivsest küljest eeldab
lg 2 p 1, 2 (alates 01.01.2015
lg 2 p 1 ja 3) järgi kvalifitseeritav tegu vähemalt kaudset tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Lisaks peab süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega vähemalt otsese tahtlusega. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, st soostub selle saabumisega. Süüdistatav oma tegevusega pettis teadvalt AS-i Hansa Liising Eesti, mistõttu tegi kannatanu varakäsutuse. Selle tulemusena sai OÜ H. Linth varalist kasu, kannatanu AS Hansa Liising Eesti varalist kahju. 3. H. Linth´i süüdistus
Linth´ile on esitatud süüdistus selles, et tema raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise ja raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmisega, kui kohus on kuulutanud välja raamatupidamiskohustuslase pankroti, pani toime
Raamatupidamise kohustuse rikkumise objektiivne koosseis on käesolevalt raamatupidamisdokumentide ebaseaduslik hävitamine, varjamine või kahjustamine, kui nendega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohuslase varalisest seisundist. Subjektiivsest küljest eeldab tegu vähemalt otsest tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseisus nimetatud tagajärje – raskendatud ülevate saamine raamatupidamiskohuslase varalisest seisundist – suhtes piisab kaudsest tahtlusest. H. Linth end temale esitatud raamatupidamise kohustuse rikkumise süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohtus leidis tõendamist, et OÜ H. Linth juhatuse liige H. Linth jättis äriregistrile esitamata OÜ H.Linth 2008.a majandusaasta aruande ning ettevõtte 2009.a aasta bilansis on kajastatud vara ebaõige väärtusega. Samuti ei ole kõiki majandustehinguid dokumenteeritud, millest tulenevalt on süüdistatav oluliselt raskendanud ülevaate saamist raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. 24 Vastavalt raamatupidamise seaduse (RPS) § 2 lg-le 2 on raamatupidamiskohustuslaseks muuhulgas iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. RPS § 4 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente. Kohus, tuginedes kohtueelse menetlusega kindlaks tehtule, leidis, et OÜ H.Linth 01.01.2008.a kuni 31.12.2009.a perioodi bilansis kajastatud sularahakassa muutuste kohaselt on perioodil 01.01.2008. a kuni 31.12.2009.a sularaha vähenenud kokku 487 636 krooni võrra moodustades 31.12.2009.a seisuga 364 878 krooni. Kohus tuvastas, et OÜ H.Linth raamatupidamises puudus sularaha liikumisega seonduv algdokumentatsioon ja kassa liikumise aruanne, millest tulenevalt ei ole võimalik saada ülevaadet sularaha liikumise kohta ja sularahakassa jäägi asukoha kohta. Samuti ei ole võimalik ettevõtte raamatupidamise dokumentide alusel kindlaks teha, millistest tagastamata laenudest koosnes 31.12.2009.a seisuga OÜ H.Linth bilansis kajastatud kirje nimega „Laen Henn Linth (omanik)“ summas 465 050 krooni. Kohus leidis, et OÜ H.Linth raamatupidamise dokumentides kajastatud kapitalirendikohustuste ning Swedbank Liising AS, Nordea Finance Estonia AS ning SEB Liising AS poolt esitatud liisingunõuete saldode vahel eksisteeris erinevusi. Kohtus selgus uurimise tulemusena, et OÜ H.Linth raamatupidamises ei ole kajastatud liisinglepingutest nr 0159015L, 0109193L ning 0138023L tulenevaid kohustusi. Eeltoodu alusel kohus järeldab, et ettevõtte vara oli bilansis kajastatud ebaõige väärtusega. Vastavalt RPS § 14 lg-le 1 on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Kohus tegi kindlaks, et OÜ H.Linth juhatuse liige Henn Linth ei ole esitanud äriregistrile ettevõtte 2008.a majandusaasta aruannet. Kohus leiab, et OÜ H. Linth poolt raamatupidamise kohustuse rikkumise asjaolusid tõendab ka pankrotihalduri Urmas Trossi 06.06.2010 avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks koos lisadega, millest nähtub kriminaalmenetluse alustamise ajend ja alus
Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et raamatupidamist teostas varasemalt ettevõttele OÜ H.Linth raamatupidaja A O. H. Linthi ütluste kohaselt 2008.a kevadel ei olnud enam kedagi, kes ettevõttele raamatupidamist teostaks. A O enam ettevõttele raamatupidamist ei teinud, kuna oli selge, et see firma ei ole enam teovõimeline ning ka süüdistatav sai aru, et ettevõtte läheb pankrotti. Asjaolu, kes sel perioodil raamatupidamisülesandeid täitis, süüdistatav ei mäleta. Süüdistatav enda sõnade kohaselt raamatupidamist teostada ei oska, küll aga kinnitab, et koostas arveid. Kuna ettevõttel hakkas tekkima pankroti olukord, siis otsustas süüdistatav anda ettevõtte faktiliselt üle V Vle, kelle ülesandeks oli koostada pankrotiavaldus. Järgneval hetkel, kui selgus, et V V enam ettevõttega ei tegele, andis süüdistatav ettevõtte raamatupidamise pankrotihaldur Urmas Trossile üle. 25 Prokuröri küsimusele, kas V V kohustuseks oli lepingust tulenevalt teostada ka ettevõtte raamatupidamist, süüdistatav vastata ei osanud. H. Linth tõdeb, et andis raamatupidamise V Vle üle, kuid ei tea, kas äriühingu raamatupidamist teostati või mitte. Kohtus H. Linth ütles, et ei usu, et V V raamatupidamise teostamise kohustus oli. Küsimusele, miks on OÜ H. Linth raamatupidamises kajastatud vara ebaõige väärtusega, vastas süüdistatav, et erinevus võis tulla erinevast tõlgendamisest, ent ei osanud selgitada, miks raamatupidamises olid kajastamata kohustused seoses liisingulepingutega 0159015L, 0109193L, 0138023L. Tunnistaja V V ütluste kohaselt oli tal ettevõttega OÜ H. Linth lepinguline suhe ning tema ülesandeks oli pankrotiavalduse koostamine, kuna ettevõte OÜ H.Linth oli sattunud majanduslikesse raskustesse. Kohtus antud ütluste kohaselt ta raamatupidamist ettevõttele OÜ H. Linth ei teostanud, tal puuduvad selleks teadmised. Raamatupidamisdokumendid sai ta vaid selleks, et koostada pankrotiavaldus ning ettevõtte raamatupidamisega puutus kokku võlausaldajate andmete saamiseks, deklaratsioonide ja majandusaasta aruande esitamist ta OÜs H. Linth ei korraldanud. Tunnistaja Urmas Tross ütluste kohaselt on pankrotihalduri ülesandeks välja selgitada ettevõtte vara seisund, kohustused, tegeleda nõuete tunnustamisega, ülevaate teostamisega ettevõtte tegevusest, kui arvestada seda, et ettevõte on muutunud maksejõetuks. Samuti on pankrotihalduri ülesandeks selgitada välja, millisel põhjusel on tekkinud ettevõtte maksejõetus. Tema ütluste kohaselt tehakse ettevõtte varaline seis kindlaks erinevate avalike registrite ning raamatupidamise järgi. Seadusest tulenevalt peab raamatupidamise dokumentatsioon andma objektiivse ülevaate ettevõtte seisundist. Urmas Tross kinnitab, et kui ta hakkas ettevõtte OÜ H. Linth pankrotiga tegelema, siis anti talle üle ka paar kausta ettevõtte OÜ H. Linth raamatupidamisega. Kuna võlausaldajate soovil teostati tehingute kontrolli 2008.a algusest kuni 2009.a lõpuni, siis vastavaid dokumente juhatuse liikmelt H. Linth´ilt ka nõuti. Urmas Trossi ütluste kohaselt piirdus OÜ H. Linth raamatupidamisedokumentatsioon kahe kaustaga, milles raamatupidamine oli osaliselt korrastatud, osaliselt korrastamata. Pankrotihalduri ütlused kinnitasid, et ettevõttel oli esitamata majandusaasta aruanne 2008.a kohta. Kõiki liisingulepinguid raamatupidamisdokumentatsioon ei kajastanud. Pankrotihaldur, tuginedes kontrolliaktile leidis, et raamatupidamises olid kajastamata kolm liisingulepingut. Kohus tuvastas, et süüdistatav neid haldurile ei esitanud. Urmas Trossi ütluste kohaselt selgus kontrolli käigus ka see, et H. Linth on võõrandanud liisinguesemeid. Auto võõrandamist kinnitavast dokument tuli välja, et see müüdi Soome, kuid kaatrite ja jettide võõrandamise dokumente raamatupidamine ei kajastanud. Kohtuistungil kinnitas Urmas Tross, et osadest esemetest saadud raha tasus H. Linth liisinguandjale kohustuste täimiseks, kuid kokkuvõtvalt oli ettevõtte raamatupidamisest ülevaate saamine keeruline, kuna selles ei olnud kajastatud kõik tehingud. Tuginedes eeltoodule kohus leidis, et H. Linth on rikkunud raamatupidamise kohustust. Pärnu Maakohtu 13.10.2009.a kohtumäärustest selgub, et kohus kuulutas välja OÜ H. Linth pankroti. Pankrotihalduriks nimetati Urmas Tross, kes esitas kriminaalasja juurde TPMM N OÜ tellitud H. Linth OÜ tehingute kontroll perioodil 01.01.2008- 31.12.2009 kohta koos lisadega. Eeltoodud tõendiga leidis kinnitust, et H. Linth OÜ poolt on rikutud raamatupidamise korraldamise nõudeid. Kontrolli teostaja väidetel ei ole esitatud andmed kirjeldatud perioodi kohta täielikud ja kõike hõlmavad. Kokkuvõttest selgub, et H. Linth OÜ bilansis kajastuvate kapitalirendi kohustust liisingunõude saldode vahel eksisteerib erinevusi. Liisingulepingute puhul, mis on kajastatud H. Linth OÜ bilansis kohustusena liisinguandja eest on saldode erinevuste põhjuseks erinevad asjaolud. H. Linth OÜ bilansis ei ole arvele võetud tekkepõhise 26 viivise kohustust seoses õigeks ajaks tasumata liisingumaksetega. H. Linth OÜ bilansis arvestatud kohustuse vähenemist seoses liisinguvara realiseerimisega. Kolme raamatupidamise algdokumentidega tutvumise tulemusena ei saadud vastust küsimusele, miks H. Linth OÜ bilansis ei kajastu kohustusi seoses liisingulepingutega nr 0159015L, 0109193L ning 0138023L. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et H. Linth OÜ on nimetatud lepinguid kajastanud mingil põhjusel oma raamatupidamises kasutusrendi arvestuse põhimõtete kohaselt. Kohus leidis, et 03.07.2012.a menetleja poolt koostatud vaatlusprotokolliga, millega on vaadeldud pankrotihaldur Urmas Tross poolt menetlejale üle antud H. Linth OÜ raamatupidamist puudutavaid dokumente kohaselt on raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumine leidnud tõendamist. Eeltooduga on tõendatud bilansi kassaseisu alg- ja lõppsaldo, lühiajaliste laenude alg- ja lõppsaldo, samuti ka aruande perioodil bilansis kirjeldatud pikaajalist võlakohustuste tagasi maksmist ning OÜ H. Linth poolt 2008.a koostatud arved ja kassa sissetulekud. Seega kinnitab 03.07.2012.a vaatlusprotokoll, et H. Linth on rikkunud raamatupidamise kohustust. Kohus, hinnates tõendeid kogumis ning lähtudes aset leidnud sündmustest, süüdistatava ja tunnistajate Urmas Trossi ja V V ütlustest ning asjas kogutud kirjalikest tõenditest, leiab, et Henn Linth on raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise ja raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmisega, kui kohus on kuulutanud välja raamatupidamiskohustuslase pankroti on täitnud
Subjektiivsest küljest eeldab
Kohus leiab, et H. Linth pani teo toime otsese tahtlusega. Kohus leiab, et H. Linth raskendas oluliselt oma tegevusega ülevaate saamist raamatupidamiskohuslase varalisest seisundist. Kohus leiab, et süüdistatav oma tegevusega tahtis või vähemalt möönis, et kui ta ei täida raamatupidamise kohustust, siis raskendab ta oluliselt ülevaate saamist raamatupidamiskohuslase varalisest seisundist. Kohtus leidis täielikult tõendamist, et süüdistatav pani raamatupidamise kohustuse rikkumise toime otsese tahtlusega. Kohus, kuulanud kannatanu, tunnistajad, süüdistatava ning uurides kirjalikke tõendeid, leiab, et H. Linth on toime pannud omastamise, kelmuse ning rikkunud raamatupidamise kohustust. Kohus ei tuvastanud, et süüdistuses väljatoodud kuriteod oleks toime pandud kellegi teise poolt. Kõik kogutud tõendid viitavad sellele, et H. Linth pani toime omastamise
lg 2 p 1, 2 järgi, kelmuse
lg 2 p 1 ja 2 (seoses 01.01.2015 seadusemuudatusega on nimetatud tegu karistatav
lg 2 p 1 ja 3) järgi ning raamatupidamise kohustuse rikkumise
¹ lg 2 järgi.
RS § 8 punkti 2 ja Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007.a määruse nr 254 “Palga alammäära kehtestamine” §-i 1 alusel oli 2008.aastal, so kuriteo toimepanemise ajal, oli suureks ulatuseks 435 000 krooni (27 801,57 eurot). Seega selleks, et kuriteokoosseis oleks täidetud, oleks pidanud varaline kahju olema vähemalt 27 801,57 eurot. Ka 01.01.2015.a kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsiooni järgi on isikule süüks pandavate kuritegude kuriteokoosseis täidetud, kui sellega on tekitatud suur kahju.
Süüdistuse kohaselt on H. Linth´i poolt toime pandud kuritegude tagajärjel tekkinud AS-ile Hansa Liising varaline kahju 129 213, 22 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kahju suurus on 27 leidnud üheselt tõendamist. Kannatanu esindaja kinnitas kohtule, et kahjus suuruseks on 129 213, 22 eurot ning oma väidete kinnituseks esitas kohtule ka asjakohased tõendid. Kohtulikul uurimisel avaldas ja uuris kohus kannatanu esitatud õiendeid, mis lepingutest tulenevalt kahju suurust kinnitavad. Õienditest nähtub, et AS-ile Hansa Liising tekkinud varalise kahju suurus on 129 213, 22 eurot ning kohtu hinnangul on see eluliselt usutav, et kannatanule nimetatud väärtuses varaline kahju tekkis. Kohus, tuginedes kannatanu poolt esitatud tõenditele ja kriminaalasjas kogutus materjalidele leiab, et suure varalise kahju tekkimine kannatanule on tõendatud. Kogutud tõendite alusel kohus leidis, et nii omastamise kui ka kelmuse kuriteo episoodidega on suure kahju miinimummäär ületatud ning teod kvalifitseeritakse
lg 2 p 1, 2 ning
lg 2 p 1 ja 2 (seoses 01.01.2015 seadusemuudatusega on nimetatud tegu karistatav
lg 2 p 1 ja 3 ) järgi.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud tegudes sisalduv ebaõiglus – toimepandud teod rikuvad õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.
kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus leiab, et H. Linth oli talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemise ajal süüvõimeline. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi H. Linth´i käitumises õigusvastasust ja süüd välistavat asjaolu. Seega on süüdistatav talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemises süüdi, ta tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistuste mõistmisel juhindub kohus
Karistuste mõistmisel arvestab kohus eelkõige H. Linthi süüd, samuti toimepandud kuritegude raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualust isikut ja võimalust mõjutada kohtualust edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 p 1, 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
lg 2 p 1 ja 2 (alates 01.01.2015
lg 2 p 1 ja 3) järgi näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse.
¹ lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. H. Linth on varem kriminaalkorras karistamata. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. H. Linth ennast talle süüks arvatavates kuritegudes süüdi ei tunnista ega kahetse. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab kohus, et H. Linthi poolt 28 toimepandud tegude puhul on tegemist kuritegudega, mille toimepanemise tagajärjel on tekkinud AS-ile Hansa Liising Eesti suur varaline kahju. Selles tulenevalt leiab kohus, et H. Linth´i karistamine rahalise karistusega kui kergeima karistusega ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Samuti ei näe
209 lg 2 p 1 ja 2 sätestatud kuritegu karistusena rahalist karistust vaid üksnes vangistuse. Kohus leiab, et karistuseks tuleb määrata vangistus, kuid kuna isikul käesolevalt kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, siis kohtu hinnangul ei ole vangistust otstarbekas koheselt täitmisele pöörata. Süüdistatavale H. Linth´ile tuleb karistus mõista tingimisi. Kohus asub seisukohale, et H. Linth tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 1,2 järgi ja mõista karistuseks sanktsiooni keskmise lähedane karistus kolm aastat vangistust ning süüdi tunnistada ka
lg 2 p 1,2 (alates 01.01.2015.a.
lg 2 p 1,3) järgi ja mõista karistuseks sanktsiooni keskmise lähedane karistus üks aasta ja kuus kuud vangistust. Samuti tuleb Henn Linth süüdi tunnistada
Kohus leiab, et prokuröri poolt nõutud karistus on põhjendatud, kuid arvestades asjaolu, et kriminaalmenetluse kestus oleks võinud olla mõnevõrra lühem, siis tuleb mõistetud karistust vähendada. Riigikohus oma lahendis 3-1-1-64-15 leiab, et menetluse algust tuleb lugeda isiku kahtlustatavana ülekuulamisest. H. Linth kuulati kahtlustavana esimest korda üle 30.05.2012.a. Kohus leiab, et süüdistatava karistust tuleb sellest tuleneval põhjusel kergendada kuue kuu võrra, kuid mitte rohkem, sest käesolev kriminaalasi on keskmisest keerukam. Kohus, arvestades eeltoodut ja lähtudes § 64 lg-st 1, leiab, et kergemad karistused tuleb lugeda kaetuks raskemaga ja H. Linth´ile tuleb liitkaristuseks mõista kolm aastat vangistust.
lg 1 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui H. Linth ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu hinnangul ei ole reaalse vangistuse mõistmine antud juhul vajalik, sest peab mõistetud karistust piisavaks, et mõjutada H. Linthi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Tsiviilhagi Kannatanu AS Swedbank Liising on esitanud H. Linth vastu tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 129 213, 22 eurot. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7, 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tuleneva kohustuse rikkuva käitumisega, heade kommete vastase tahtliku käitumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluses olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega järeldab kohus, et kahju hüvitamise eesmärk saab olla täietud siis, kui väljamõistetud kahjuhüvitis on tegelikult tekkinud kahjuga võrreldes võimalikult ligilähedane. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. Seega on kuriteost tulenevalt 29 kannatanule tekkinud otsene varaline kahju. Varade soetamisel on kannatanu kandnud kulusid, ning kuriteo toimepanemise tagajärjel on kannatanu jäänud oma varadest ilma. Kannatanu AS Hansa Liising Eesti esindaja x leiab, et AS-le Hansa Liising Eesti on tekitatud varaline kahju summas 129 213,22 eurot. Kannatanu ütluste kohaselt sõlmiti liisinguvõtjaga, kelle esindajaks oli süüdistatav 11 liisingulepingut, mille vara omanikuks sai liisinguandja, so kannatanu, ja süüdistatav liisinguvõtja esindajana omastas kannatanult kuuluvad varad ning võõrandas need. Sellest tulenevalt tekkis kannatanule kahju summas 177715, 52 eurot. Vastavalt müügilepingule liisinguandja ostis müüjalt varad ning liisis need liisinguvõtjale. Esemete omanikuks jäi liisinguandja AS Hansa Liising Eesti. Kannatanu ütluste kohaselt fikseeritakse nõusolek liisinguesemete võõrandamiseks kirjalikult ning suuliselt sellist nõusolekut liisinguvõtjale ei anta. Kannatanu ütluste kohaselt ei ole käesolevalt oluline asjaolu, et osasid liisingesemeid lepingute sõlmimise hetkel reaalselt olemas ei olnud, sest vastavalt võlaõigusseadusele saab müüa ka tulevikus valmistatavat asja. Seega saab üle anda kaudset valdust, omandiõiguse üleandmiseks ei pea liisinguese veel liisinguandjal reaalselt olemas olema. Kannatanu esindaja viitas kohtuistungil RK lahendile 3-1-1-42-15, mille punktis 89 on Riigikohus sarnastel asjaoludel selgitanud, et kannatanu võib süüdistavate vastu tsiviilhagi esitada tulenevalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7, 8. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamisest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kohus tuvastas, et OÜ H. Linth juhatuse liige H. Linth on rikkunud tahtlikult AS Hansa Liising Eesti omandiõigust ning selles tulenevalt vastutab ta võlausaldaja ees. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Käesolevalt asus kannatanu seisukohale, et liisinguvõtja juhatuse liikme poolt kannatanule kuuluva vara võõrandamise ja kannatanule kahju tekitava kelmusega on liisinguvõtja juhatuse liige toime pannud heade kommete vastase tahtliku teo, mille tagajärjel on kannatanule tekitatud varaline kahju. Kannatanu leiab, et süüdistatav on toime pannud omastamise ning kelmuse. Kannatanu kahju seisneb käesolevalt selles, et liisinguesemete omastamise tagajärjel erinevates episoodides sai liisinguandja varalist kahju. Kui liisinguvõtja juhatuse liige H. Linth oleks kannatanule varad tagastanud, oleks kannatanu saanud varad võõrandada ja sellega katta liisingulepingutest tulenevad võlgnevused. Kuna liisinguvõtja juhatuse liige varasid ei tagastanud ning omastas need, siis tekkis kannatanule varaline kahju. Kelmuse episoodidega tekkis kannatanule kahju seetõttu, et kannatanu kandis vastavalt süüdistatava poolt esitatud asjaoludel liisinguvõtjale rahalisi vahendeid. Kokku on nimetatud kuritegude toimepanemise tulemusena tekkinud liisinguandjale varaline kahju summas 129 213,22 eurot. Kohus on tuvastanud, et 05.10.2012.a AS Hansa Liising Eesti poolt esitatud tsiviilhagi suuruseks oli 208 343,30 eurot. Kuna kannatanu loobus käibemaksunõudest, esitati seoses sellega 23.10.2012.a nõude täpsustus. Kohus tuvastas, et selle kohaselt oli tsiviilhagi suuruseks 177 715,52 eurot. Kohtuistungil teatas aga kannatanu esindaja, et tsiviilhagi nõude suurus on tegelikult 129 213,22 eurot, kuna kriminaalmenetlus seoses liisingulepingu nr 0186600L tuleneva kahjuga on lõpetatud. Seega tuleb 177 715,52 eurost maha arvestada 48 502,30 eurot ning AS-le Hansa Liising Eesti varaline kahju on kokku 129 213, 22 eurot. 30 Eeltoodust lähtudes on tsiviilhagi 129 213, 22 eurot seotud järgnevate lepingutega: -liisinguleping nr 0172583L, liisinguese kaater Stingray 185 LX Volvo Penta/SX seerianumber xxx, ehitusaasta 2007:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.