KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 2. märts 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2024 G.K.i kaebus Eesti Töötukassa 10.06.2

) § 13 lg 1 p 1 alusel (tl 57-58) talle töötuskindlustushüvitise maksmise ennetähtaegselt alates 16.11.

2. G.K. astus Kallaste linnapea ametikohalt tagasi 26.05.2015 (tl 55-56), misjärel võttis Eesti Töötukassa G.K.i uuesti töötuna arvele alates 26.05.
3. Samal kuupäeval esitas G.K. Eesti Töötukassale avalduse töötuskindlustushüvitise määramiseks (tl 51-52).
4. Eesti Töötukassa jättis 10.06.2015 otsusega nr 115020828 (tl 5-6 pöördel)

§ 6

lg 2 p 1 ja § 8 lg 2 p 3 alusel G.K.ile töötuskindlustushüvitise määramata, kuna tema teenistussuhe Kallaste Linnavalitsusega on lõpetatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 461 alusel linnapea tagasiastumisel, st ta lõpetas teenistussuhte omal algatusel.

1. G.K. esitas 11.06.2015 Eesti Töötukassale 10.06.2015 otsuse nr 1150208 peale vaide (tl 9-11), milles ta asus seisukohale, et töötukassa on ebaõigesti võrdsustanud linnapea seisundi teenistussuhtega. Tulenevalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 5 punktist 1ning § 7 lõigetest 1 ja 2, samuti KOKS §-st 27 puudub linnapeal teenistussuhe, kuivõrd teenistussuhte üheks pooleks on ametisse nimetatud ametnik. Kuna linnapead aga ametisse ei nimetata, vaid valitakse, ei ole linnapea käsitletav ametnikuna ning ta ei ole teenistussuhtes. Seetõttu on ebaõige töötuskindlustuse andmekogus G.K.i kohta tehtud kanne seonduvalt teenistussuhte lõppemisega. G.K. palub vaidlustatud otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus. Samuti palus G.K. töötuskindlustuse andmekogust ebaõige kande tühistada.
2. Eesti Töötukassa jättis 06.07.2015 vaideotsusega nr 73 (tl 12-13 pöördel) G.K.i vaide rahuldamata, leides, et taotlejal puudub õigus saada töötuskindlustushüvitist

§ 8

lõike 2 ja § 6 lõike 2 p 1 alusel, kuna ta lõpetas teenistussuhte omal algatusel. Vaideotsuses leidis töötukassa järgmist. 6.1. Kuna G.K.i töötuna arvelolek lõpetati 16.11.2014 seoses tööle asumisega, lõpetati talle samast kuupäevast ka töötuskindlustushüvitise maksmine enne hüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist. Kuivõrd G.K.ile hüvitise määramisest (09.09.2014) ei ole möödunud 12 kuud, tuleb 26.05.2015 esitatud töötuskindlustushüvitise määramise avaldust menetleda ning otsus hüvitise määramise või mittemääramise kohta teha

§ 8lg 2 alusel (hüvitise korduv taotlemine).

Kuna G.K. lõpetas teenistussuhte omal algatusel, ei ole tema puhul täidetud

§ 8lg 2 p 3 sätestatud tingimus.

6.2. Kuni 01.04.2013 kehtinud ATS § 2 lg 3 kohaselt loeti töötamist valla- ja linnavalitsuse asutustes teenistuseks. 01.04.2013 jõustunud regulatsiooni kohaselt ei kohaldata ATS-i valla- või linnavalitsuse liikmetele, kui seadus ei sätesta teisiti. Töötukassa möönab, et seadusandjal on jäänud reguleerimata õigussuhted isikutega, kes ei ole

ja

§ 6lg 2 p 1 mõistes töötajad ega ka teenistujad.

Küll aga ei välista see

§ 6

lg 2 p 1 kohaldamist analoogia korras, kui linnapea täidab kohalikus omavalitsuses ametiasutuse juhtimise funktsiooni KOKS-i mõistes. 6.3. Kehtiva töötuskindlustuse regulatsiooni järgi ei ole töösuhte või teenistussuhte omaalgatuslikul lõpetamisel kindlustuskaitset, s.t töötuskindlustushüvitist on võimalik saada üksnes nn sunnitud töötuse korral. Analoogia korras on

§ 6lg 2 p 1 kohaldatav ka linnapea ametikohalt tagasiastumisel.

Teistsugune tõlgendus ei oleks kooskõlas töötuskindlustushüvitise mõtte ja regulatsiooniga ning viiks isikute põhjendamatult ebavõrdse kohtlemiseni. 6.4.

§ 3

lg-s 1 on sätestatud loetelu kindlustatud isikutest ning sinna hulka kuuluvad muu hulgas nii töötajad, ametnikud kui ka valla- või linnavalitsuse liikmed. Kuna linnapea kuulub linnavalitsuse koosseisu, on ta

§ 3lg 1 mõttes kindlustatu. Töötukassa ei saa seaduse rakendajana kohelda linnapea ametis olevaid isikuid soodsamalt kui ametnikke või töötajaid, 2

§ 35

lg-le 4 ning Vabariigi Valitsuse 17.12.2002 määruse nr 391 „Töötuskindlustuse andmekogu põhimäärus“ §-8 lg-le 3 esmalt pöörduda Kallaste Linnavalitsuse poole.

1. G.K. esitas 12.08.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 10.06.2015 otsuse nr 115020828 ja 06.07.2015 vaideotsuse nr 73 tühistamiseks. Kohus andis 19.08.2015 määrusega kaebajale tähtaja vaideotsuse kättesaamise aja täpsustamiseks ja selle kohta tõendite esitamiseks, kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ning nõude täpsustamiseks.
2. G.K. esitas 31.08.2015 kohtule nõude täpsustuse, milles teatas, et palub lisaks tühistamisnõuetele kohustada Eesti Töötukassat tegema töötuskindlustushüvitise määramise kohta uue otsuse. Samuti teatas kaebaja kohtule vaideotsuse kättesaamise aja ning palus kaebetähtaeg ennistada juhul, kui kohus ei pea esitatud kaebust tähtaegseks.
3. Kohus võttis 02.09.2015 määrusega kaebuse menetlusse ning luges 12.10.2015 määrusega kaebuse tähtaegselt esitatuks.
4. Vastustaja esitas 12.11.2015 kohtule vastuse, milles palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda, ning täiendava seisukoha 29.01.
6. Kohus määras 19.11.2015 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus ja vaideotsus on ebaõiged ja õigusnormi on meelevaldselt tõlgendatud.

§ 6lg 2 kohaldub tema arvates ammendavalt töö- või teenistussuhtes olnud isikutele.

Elatusvahendite teenimine linnapea kohuseid täites ei ole võrdsustatud töö- või teenistussuhtega. Analoogia kohaldamine ei ole võimalik, kuna

§ 6

lg 2 sõnastuses puudub laiend, mille alusel saaks väita, et õigusnorm kohaldub ka muudele analoogsetele olukordadele.

§ 1

sätestab seaduse mõtte ja eesmärgi, milleks muuhulgas on töötuskindlustushüvitise tasumise korra kehtestamine. Vastustaja on meelevaldselt laiendanud

§ 6

lg 2 punktides 1-3 kindlustatule töötuskindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumise aluseid.

1. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. 13.
2. Tulenevalt 01.04.2013 jõustunud ATS § 2 lg 3 p-st 10 ei ole vallavanem ja linnapea ATSi mõistes ametnikud ega ka avalikus teenistuses ning neile ei kohaldata ATS-i. Eelnõu seletuskirjas on sellist regulatsiooni põhjendatud asjaoluga, et tegemist on isikutega, kes täidavad poliitilise iseloomuga ülesandeid. ATS-i eesmärgiks on aga reguleerida neutraalsete ning avalikku võimu teostavate isikute ehk ametnike teenistussuhet. 13.
3. Tulenevalt

§ 3

lg-st 1, KOKS §-st 27 ning Kallaste linnavalitsuse põhimääruse § 23 lg-st 2 on kaebaja linnavalitsuse liige ja kindlustatu

tähenduses. Seega, kui kaebaja vastab hüvitise määramise tingimustele, on tal õigus hüvitisele. 13.3.

2. peatüki sätted reguleerivad valdavalt võlaõigusliku lepingu, töölepingu või teenistuslepingu alusel töötavatele isikutele töötuskindlustushüvitise määramise ja maksmise 3

mõttes, kuid

poliitilise ametikoha puhul hüvitise saamise õigust ei reguleeri , siis tuleb analoogia korras kohaldada linnapeale hüvitise määramisel samasid põhimõtteid ja sätteid kui teistele kindlustatutele. Vastupidisel juhul koheldaks ühtesid kindlustatuid soodsamalt kui teisi. Vastustaja ei saa seaduse rakendajana kohelda poliitilistel ametikohtadele ametis olevaid isikuid soodsamalt kui ametnikke või töötajaid, arvestades seejuures asjaolu, et nimetatud isikud on kõik kindlustatud. Selleks puudub põhjus. 13.4. Kaebajale jäeti töötuskindustushüvitis määramata

§ 8

lõike 2 ja § 6 lõike 2 p 1 alusel, mis reguleerib hüvitise maksmise jätkamist, st nn korduv taotlemine, mitte üksnes

§ 6lõike 2 p 1 alusel (nn esmane taotlemine).

Kaebajale määrati töötuskindlustushüvitis 09.09.2014. Kuna tema töötuna arvelolek lõpetati 16.11.2014 seoses tööle asumisega, lõpetati talle samast kuupäevast ka töötuskindlustushüvitise maksmine enne hüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist. Tema hüvitise määramisest ei ole möödunud 12 kuud. Hüvitise korduval taotlemisel peab kaebaja vastama kõigile

§ 8lg-s 2 sätestatud tingimustele.

On ilmne, et

ei võimalda üldse määrata korduval taotlemisel poliitilistel ametikohtadel olnud isikutele hüvitist, kuna nad ei vasta hüvitise korduvale taotlemisele sätestatud tingimusele, vaatamata sellele, et nad on kindlustatud

mõistes. Hüvitise korduval taotlemisel peab analoogia korras kohaldama ka poliitilisel ametikohtadel töötavatele kindlustatutele samu tingimusi kui teistele kindlustatutele. Vastupidisel juhul tekiks olukord, kus vastustajal on kohustus avaldust menetleda, kuid

ei võimalda hüvitise korduval taotlemisel seda määrata ega jätta hüvitist ka määramata, kuna vastav regulatsioon

-s puudub. Küll aga ei saa jätta avaldust menetlemata põhjendustel, et

seadus ei reguleeri hüvitise määramise ja maksmise tingimusi poliitilistel ametikohtadel töötanud isikutele. Vastustaja möönab, et seaduses on lünk. 13.5. Vastuolulise olukorra lahendamiseks asus vastustaja vaidlustatud otsuses seisukohale, et

mõistes võib linnapea ametikohal töötavaid isikuid kohelda analoogia korras samaväärselt avalike teenistujatega, kuivõrd

ei reguleeri hüvitise maksmist ja määramist poliitilistel ametikohtadel töötanud isikutele. Teisalt, kuigi linnapea valitakse poliitiliselt, ei pruugi reaalselt täidetavad ülesanded olla poliitilise sisuga, vaid nad sisuliselt täidavad ülesandeid, mida ATS defineerib avaliku võimu teostamisena ATS § 7 lg 3 mõistes (sätte p 1 kohaselt on avaliku võimu teostamine ametiasutuse juhtimine). Kallaste linna põhimääruse § 24 lg 1 sätestab loetelu linnapea ametitunnustest, mis sisuliselt vastavad linnavalitsuse juhtimisele. Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 3 kohaselt loetakse ametnikuks selle seaduse tähenduses ka ATS § 2 lg 3 nimetatud isikud, sealhulgas on seal nimetatud valla- või linnavalitsuse liiget (ATS § 2 lg 3 p 10). Kõike eeltoodut arvesse võttes oli põhjendatud hüvitise määramata jätmisel kohaldada analoogia korras avaliku teenistuse sätteid ja jätta hüvitis määramata põhjendusel, et kaebaja lõpetas teenistussuhte omal algatusel. Ka tulumaksuseadus (TuMS) § 13 lg 1 loeb ametnikuks valla- või linnavalitsuse liiget. KOHTU PÕHJENDUSED 14. Kaebaja ei nõustu vastustaja tõlgendusega

§ 6lg 2 kohaldamisel.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas kaebajale kohalduvad

§ 6lg 2 p 1 ja § 8 lg 2 p 3.

Kaebaja leiab, et linnapea ametile § 6 lg 2 p 1 ei kohaldu, kuna see käsitleb üksnes töösuhet ja teenistussuhet. Vastustaja leiab, et linnapea ametile saab analoogia korras kõnealuseid sätteid kohaldada. 15. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kaebaja oli töötuna arvel ajavahemikus 01.09.2014 - 16.11.2014 (tl 59-60 ja 74-75) ning et tema töötuna arvelolek lõpetati seoses kaebaja tööle asumisega Kallaste Linnavalitsusse (tl 54 ja 74-75). Samuti puudub vaidlus selles, et kaebajale 09.09.2014 otsusega nr 114029620 (tl 59-60) 360 päevaks määratud töötuskindlustushüvitise 4

§ 13

lg 1 p 1 alusel 20.11.2014 otsusega nr 114038638 (tl 57-58) ennetähtaegselt alates 16.11.2014 seoses kaebaja tööle asumisega (tl 54 ja 74-75). Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja astus Kallaste linnapea ametist tagasi 26.05.2015 omal soovil (tl 5556), misjärel võttis vastustaja ta uuesti töötuna arvele alates 26.05.2015. Samal kuupäeval esitas G.K. Eesti Töötukassale avalduse töötuskindlustushüvitise määramiseks (tl 51-52). 16. Vastustaja jättis 10.06.2015 otsusega nr 115020828 (tl 5-6 pöördel)

§ 6

lg 2 p 1 ja § 8 lg 2 p 3 alusel kaebajale töötuskindlustushüvitise määramata, kuna tema teenistussuhe Kallaste Linnavalitsusega on lõpetatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 461 alusel linnapea tagasiastumisel, st ta lõpetas linnapeana töötamise omal algatusel. Töötukassa jäi samale seisukohale ka 06.07.2015 vaideotsuses nr 73 (tl 12-13 pöördel). 17.

§ 3

lg 1 kohaselt on kindlustatud selle seaduse tähenduses töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Tulenevalt KOKS §-dest 27 ja 28 on linnapea linnavalitsuse liige, seega oli ka kaebaja Kallaste linnapea ametikohal töötades kindlustatu

mõttes. 18.

§ 6

lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on õigus töötuskindlustushüvitisele kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 kohaselt ning kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.

§ 8

lg 1 p 3 kohaselt on kindlustatul õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna arvel oleku ajal, kuid mitte kauem kui 360 kalendripäeva kindlustatu puhul, kelle kindlustusstaaž on 10 aastat või enam. Kaebaja oli enne Kallaste linnapea ametikohale asumist töötuna arvel ajavahemikul 01.09.2014-16.11.2014 ning talle oli määratud töötuskindlustushüvitis 360 päevaks (tl 59-60 ja 74-75). Kaebaja töötuna arvelolek lõpetati alates 16.11.2014 seoses tema tööle asumisega Kallaste Linnavalitsusse (tl 54 ja 74-75) ning sel põhjusel lõpetati talle ka töötuskindlustushüvitise maksmine ennetähtaegselt (st enne 360 päeva möödumist; tl 54 ja 7475). 19.

§ 8

lg 2 punktides 1-3 on sätestatud, et kui isikule määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist, on tal õigus töötuskindlustushüvitisele, kui ta: 1) on

§ 7

lõikes 3 sätestatud töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast arvates 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud; 2) on pärast töötuna arveloleku lõpetamist töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses või aja-, asendus- või reservteenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel ja 3) vastab muudele

-s sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud

§ 6lõike 1 punktis 2 nimetatud kindlustusstaaži nõue.

Seega on

§ 8

lõikes 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise maksmise kord juhuks, kui inimene jääb pärast töötuna arveloleku lõpetamist uuesti 12 kuu jooksul töötuks ja eelmisel korral lõpetati talle töötuskindlustushüvitise maksmine enne hüvitise perioodi lõppemist. 20. Kaebajale eelmise töötuskindlustushüvitise määramisest (09.09.2014) ei olnud uuesti töötuna arvele võtmisel (26.05.2015) möödunud 12 kuud. Seega on vastustaja kaebaja taotluse lahendamisel põhjendatult tuginenud

§ 8lg-le 2.

Sellest sättest tulenevalt peab isik hüvitise korduval määramisel vastama kõikidele eelnevalt viidatud

§ 8lg 2 punktides 13 sätestatud tingimustele. 5

§ 8

lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus, st kaebaja ei vasta muudele samas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Täpsemalt ei vasta kaebaja

§ 6

lg 2 p 1 tingimusele.

§ 6

lg 2 p 1 kohaselt ei ole töötuskindlustushüvitisele õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel (välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel). Seega juhtudel kui isik lõpetas töötamise enda valikul.

§ 6lõikes 2 on selgesõnaliselt nimetatud töö- ja teenistussuhet.

1. Kaebajal on õigus selles, et alates 01.04.2013 kehtiva ATS § 2 lg 3 p 10 kohaselt ei kohaldata ATS-i valla- või linnavalitsuse liikmele. Tulenevalt KOKS §-st 27 valib valla- või linnapea volikogu. Seega valitakse linnapea oma ametisse volikogu poolt ning tegevust selles ametis ei peeta avalikuks teenistuseks ATS § 5 mõttes. Selle osas puudub poolte vahel ka vaidlus. Vaidlust ei ole samuti selles, et linnapea ametis olev isik ei ole töösuhtes töölepingu seaduse mõttes.
2. ATS § 1 kohaselt sätestab ATS avaliku teenistuse korralduse ja ametniku õigusliku seisundi. Kui ATS-is endas ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata seda seadust valla- või linnavalitsuse liikmele (ATS § 2 lg 3 p 10). Ametnikuks loetakse isikut, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes. Ametnik nimetatakse ATS §-s 6 nimetatud ametiasutuses ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu (ATS § 7 lg-d 1 ja 2). Ametiasutuses avaliku võimu teostamist toetava töö tegijaid võetakse tööle töötajana, kes töötab töölepingu alusel (ATS § 7 lg 4). 01.04.2013 jõustunud ATS eelnõu seletuskirja1 kohaselt on linna- ja vallavalitsuse liikmed ATS-i reguleerimisalast välja jäetud seetõttu, et tegemist on isikutega, kes täidavad poliitilise iseloomuga ülesandeid. Uue ATS-i eesmärgiks on aga reguleerida neutraalsete ning avalikku võimu teostavate isikute ehk ametnike teenistussuhet. Valla- ja linnavalitsuse liikmetele kohaldub ametisuhet puudutavas osas üldjuhul KOKS ning selle alusel kehtestatud õigusaktid.
3. Kuni 01.04.2013 kehtinud ATSv.r § 2 lg 3 luges avalikuks teenistuseks ka töötamist valla- ja linnavalitsuse asutustes. Kuna linnapead loeti kuni 01.04.2013 kehtinud ATS-i tähenduses avalikuks teenistujaks, kohaldus

§ 6lg 2 p 1 ka linnapea ametikohal töötava isiku suhtes.

Kuni nimetatud kuupäevani kehtinud

§ 6

lg 2 p 1 sõnastus oli üldjoontes sama, mis pärast uue ATS-i jõustumist.

§ 6

lg 2 punktis 1 asendati üksnes mõiste avalik teenistuja mõistega ametnik, kuna ATS eelnõu seletuskirja kohaselt ei kasutata uues avaliku teenistuse seaduses enam mõistet avalik teenistuja. Uue avaliku teenistuse seaduse jõustumisel muudeti

§ 6

lg-t 2 ATS § 169 p-ga 4 järgmiselt: „paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu” tekstiosaga „avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamisega”.“ Kuigi 01.04.2013 jõustunud ATS linnapead ametnikuks ei loe, jäeti

vaidlusalune regulatsioon selles osas sisult muutmata. Seega ei ilmne seadusandja soov kitsendada isikute ringi, kellele

§ 6

lg 2 kohaldub, vaid regulatsioon viidi kooskõlla uue ATS sõnastuse ja mõistetega. 25. Vastustaja leiab, et seadusandja eesmärk ei olnud välistada vaidlusaluse

sätte kohaldamist linna- ja vallavalitsuse koosseisu kuuluvatele isikutele ning seaduse lünga tõttu tuleks analoogia korras vaidlusalust sätet kaebajale kohaldada. Vastasel juhul tooks see kaasa kindlustatute ebavõrdse kohtlemise. 1 Riigikogu XII koosseisu eelnõu 193SE, http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c99b9c50-64624182-a6ce-d182400e1bae/Avaliku%20teenistuse%20seadus/ 6

reguleerib hüvitiste määramise ja maksmise tingimusi ning korda töötuks jäämise, koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral, töötuskindlustuse korraldust ning tööturuteenuste ja -toetuste, välja arvatud töötutoetuse finantseerimises osalemist (

§ 1

).

eesmärk on muu hulgas reguleerida hüvitiste määramise ja maksmise tingimusi ja korda olukorras, kus kindlustatu on tööst (sh ka teenistussuhtest ATS-i või ametist KOKS-i tähenduses) ilma jäänud temast endast mittetulenevatel põhjustel. Tulenevalt

§-st 2 on töötuskindlustuse üheks eesmärgiks kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine (hüvitise näol).

§ 3

lg 1 loeb teiste hulgas kindlustatuteks ka ametniku, töötaja ning valla- või linnavalitsuse liikme. Tulenevalt

§ 4

lg-st 1 on kindlustatu kohustatud maksma töötuskindlustusmakset.

§ 5p-s 1 on ühe hüvitise liigina sätestatud töötuskindlustushüvitis.

27.

§ 6

lõikes 2 on sätestatud juhud, mil isikul ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele. Lõike 2 sõnastuses on märgitud üksnes töö- või teenistussuhet ning pole märgitud sõnaselgelt linna- ja vallavalitsuse liikme (sh linnapea) ametikohta. Enne 01.04.2013 kehtinud ATS v.r § 2 lg 3 p-s 2 loeti avalikuks teenistuseks ka töötamine vallaja linnavalitsuses (asutustena) koos struktuuriüksustega ning

§ 6lg 2 regulatsioon kohaldus sel ajal sõnaselgelt ka linnapeale.

Kehtiva

mõttes loetakse kindlustatuks teiste hulgas ka linna- ja vallavalituse liikmeid (sh linnapead) ja neil on seetõttu õigus

tulenevatele hüvitistele (mitte üksnes kohustus tasuda töötuskindlustusmakseid). Seega leiab kohus, et seadusandja mõte ei olnud uue ATS-i kehtestamisega luua olukorda, kus

§ 6lg 2 linna- ja vallavalitsuse liikmetele enam ei kohaldu.

Avaliku teenistuse seaduse mõjualast väljajäämise tõttu ei ole toimunud muudatusi nende isikute kohtlemisel töötuskindlustuse seaduse mõttes. Saades oma töö eest tasu, tuleb sellelt endiselt tasuda töötuskindlustusmakse tulenevalt

§ 3

lg-st 1 ja § 40 lg-st 1 nende koostoimes (

§ 40

lg 1 p 1 kohaselt tasutakse töötuskindlustusmakset kindlustatule makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt). Samuti on säilinud linna- ja vallavalitsuse liikmetele, olles kindlustatud isikud

mõttes, õigus saada töötuskindlustushüvitist, kui on täidetud seaduses sätestatud eeldused (

§ 8

). Seadusandja on selgesõnaliselt sätestanud, kes ei ole selle seaduse mõttes kindlustatud isikud (

§ 3

lg 2), loetledes seejuures p-s 4 ammendavalt ära avalikku võimu teostavad isikud, kes ei kuulu kindlustatute hulka (Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik ja kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige). 28. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et arvestades 01.04.2013 jõustunud ATS-i ja

eesmärki koosmõjus ei saanud seadusandja eesmärk olla välistada

§ 6lg 2 p 1 kohaldamist linnaja vallavalitsuse liikmetele.

Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist on seaduse lüngaga, kuid seda on võimalik tõlgendamise teel ületada. Kuigi

§ 6

lg 2 p 1 pelgalt tekstiline tõlgendus võib viia kaebaja poolt tehtud järeldusteni, ei ole see kooskõlas töötuskindlustushüvitise olemuse ja eesmärgiga ning seaduse kui terviku loogikaga. Kohus nõustub vastustajaga, et viidatud sätetest tulenevalt puudub mõistlik põhjus, miks peaks valla- või linnavalitsuse liikmeid kohtlema võrreldes teiste kindlustatutega erinevalt (soodsamalt) ning jätma neile teatud osas

sätted kohaldamata, kui need muus osas selgesõnaliselt kohalduvad. Sealhulgas puudub mõistlik põhjus, miks peaks võimaldama linnapeana töötanud isikule hüvitise saamist leebematel tingimustel võrreldes teiste isikutega (töötajad, ametnikud), kes on samamoodi töötamise lõpetanud omal soovil. 29. Seisukohta, et linnapeana töötanud ja töötasu saanud isikut tuleb töötuskindlustushüvitise saamisel kohelda sarnaselt teiste

§ 3lg-s 1 loetletud kindlustatud isikutega, toetab ka sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 3 ja tulumaksuseaduse (Tu

MS) § 13 lg 1 regulatsioon, mis käsitlevad valla- ja linnavalitsuse liiget sarnaselt muude töötajatega. SMS § 2 lg 1 p 3 järgi 7

§ 6

lg 1 p 2 ei kohaldu, ei oleks kaebajal õigust ka töötuskindlustushüvitisele

§ 8

lg 1 p 2 alusel, mis seab korduva hüvitise määramisel eelduseks asjaolu, et isik on pärast töötuna arveloleku lõpetamist töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses või aja-, asendus- või reservteenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel. Kaebaja asus pärast töötuna arveoleku lõpetamist (16.11.2015) tööle Kallaste linnapea ametikohale ning soovis end uuesti töötuna arvele võtta pärast linnapea ametikohalt tagasiastumist. Kuna linnapea ametikoht ei ole töö- ega teenistussuhe, samuti mitte aja-, asendus- või reservteenistuses või teenuse osutamine võlaõigusliku lepingu alusel, ei saaks kaebaja käsitlust toetades talle kõnealuse sätte alusel korduvat hüvitist määrata.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja on õigesti kohaldanud materiaalõigust nii vaidlustatud otsuse kui ka vaideotsuse andmisel. Kaebaja ei ole välja toonud vormi- ega menetlusnormide rikkumist, mis võinuks vaidlustatud haldusaktide tühistamise kaasa tuua ning selliseid vigu ei esine ka kohtu hinnangul. Seetõttu on vaidlustatud haldusaktid õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Kuna vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Seega tuleb kaebus jätta tervikuna rahuldamata.
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja ei ole kohtule esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 8