← Eesti

3-14-50691/35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk, Einar Vene

  1. november 2015, Tartu 3-14-50691 Haldusasi Guntars Kaziksi kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus Guntars Kaziksi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Guntars Kaziks Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
  4. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  5. oktoobri
  6. a otsus muutmata.
  7. Tagastada apellatsioonkaebuse lisad apellandile. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
  8. detsember
  9. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Tartu Vangla kinnipeetavat Guntars Kaziksit transporditi
  11. a novembris-detsembris kolmel korral ühest vanglast teise.
  12. novembril 2011 kestis etapeerimine 2 tundi ja 20 minutit, G. Kaziks paiknes saatemasina tagaosas neljakohalises boksis koos kahe teise kinnipeetavaga.
  13. detsembril 2011 kestis saatmine 2 tundi ja 59 minutit, G. Kaziks oli saatemasin ühekohalises boksis üksinda.
  14. detsembril 2011 kestis etapeerimine 2 tundi ja 21 minutit, G. Kaziks oli saatemasina tagaosas neljakohalises boksis üksinda.
  15. Pärast edututut kohtueelset menetlust esitas G. Kaziks kaebuse, milles palus hüvitada talle liiga kitsastes tingimustes transportimisega tekitatud kahju 3000 eurot. Kaebuse kohaselt oli saatemasinas pind kinnipeetava kohta väiksem kui 0,8 ruutmeetrit inimese kohta. Ka ei olnud saatemasinas turvavööd.
  16. Tartu Halduskohtu
  17. oktoobri
  18. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 3.
  19. Saatemasin on eriotstarbeline alarmsõiduk, mille istmed ei pea olema varustatud turvavöödega. Kaebaja on väitnud, et võimaliku avarii korral oleks olnud ohus tema elu ja tervis. Mittevaralise kahju hüvitamist ei saa riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 järgi nõuda üksnes selle eest, et oli ohu tekkimise võimalus. Turvavöö puudumisest ei ole kaebajale tekkinud tagajärgi, mis võimaldaksid mittevaralise kahju eest hüvitist määrata. 3.
  20. Kaebaja on viidanud Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendile, milles on leitud, et kui ühele isikule jääb saatemasinas ruumi alla 0,8 m2, on tegemist väärikust alandava kohtlemisega. Saatemasina neljakohalise kambri pindala on 1,584 m2, mis teeb isiku kohta 0,396 m
  21. Majandusja kommunikatsiooniministri
  22. juuni
  23. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 koodi 906 p-s 1 on viidatud istmete ja nendevahelise kauguse mõõtmete osas direktiivile 2001/85/EÜ. Selle direktiivi I lisa p-s 7.7.8.1.3 on sätestatud minimaalne lubatav ühe istuja ruumi laius 400 mm. Kohtu hinnangul on saatebussi kambrid piisavas suuruses, kuna ühele istujale mõeldud ruum on saatebussides nii ühe- kui neljakohalises kambris ca 400 mm. Seega on kaebajale olnud tagatud saatebussis pindala, mis on võrreldav Euroopa Liidu reisibussis minimaalselt nõutud ruumiga. Kaebaja poolt viidatud EIK lahend oli tehtud olukorra kohta, kus ühes transpordivahendis oli 41-63 kinnipeetavat, mis kogumis teiste tingimustega viisid inimõiguste konventsiooni artikli 3 rikkumise tuvastamisele. Praegu oli kaebaja ühel korral kolmekesi neljakohalises boksis, teisel korral ühekohalises boksis üksinda ning kolmandal korral üksinda neljakohalises boksis. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  24. G. Kaziks esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel. 4.
  25. EIK praktikas on öeldud, et alla 0,8 m 2 boksi puhul saateautos on tegemist ebainimlike transporditingimustega. Euroopa Nõukogu Piinamisvastase Komitee (CPT) aruannete kohaselt on tegemist ebainimlike transporditingimustega, kui boks on alla 0,8 m
  26. Kohus ei tohi seda seisukohta eirata. 4.
  27. Asjakohatu on kohtu väide, et talle ei põhjustatud kannatusi, kuna kaebaja ei süüdista vanglat talle kannatuste põhjustamises, vaid ebainimlikes tingimustes etapeerimisel. 4.
  28. Kohus on asunud kaitsma riiki ja jätnud tagamata kaebaja õigused. Teises haldusasjas on sarnastel asjaoludel tunnustatud kinnipeetava õiguste rikkumist.
  29. Tartu Vangla vastuses apellatsioonkaebusesse palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 5.
  30. Kaebajale kahju tekitamine on väheusutav, kuna ka kaebaja ise on apellatsioonkaebuses möönnud, et talle ei tekitatud kannatusi. 5.
  31. Saatmisbuss ei olnud ühelgi korral ülerahvastatud. Ühel korral oli ta saatebussi kambris üksinda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  32. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 2
  33. Apellatsioonkaebus koosneb peaasjalikult viidetest EIK praktikale ning CPT seisukohtadele ning selle põhjal tehtud järeldustest, et kaebajat on väärikust alandavalt koheldud. Samas jätab apellant tähelepanuta selle, et neis lahendites, kus kaebajatele hüvitis välja mõisteti, oli tegemist hoopis teistsuguste tingimustega. Nt asjas nr 8589/08 oli tegemist olukorraga, kus kaebajal ei ravitud kohaselt tuberkuloosi ning lisaks veeti teda saatmisbussis, mille kambri pindala oli 0,49 m2, viie kuu jooksul kolmkümnel päeval ja kaks korda päevas, kusjuures sõiduaeg ulatus kuni viie tunnini ühel korral (vt viidatud otsuse p 74-76). On ilmne, et need on täiesti teistsugused tingimused võrreldes käesoleva asjaga, kus kaebajat veeti kolmel korral, neist ühel korral oli ta neljakohalises boksis koos kahe kinnipeetavaga kolmekesi, teisel korral ühekohalises boksis üksinda ja kolmandal korral neljakohalises boksis täiesti üksinda. Võimalik ei ole rääkida ka kumuleeruvatest kahjulikest tingimustest, mis kaebaja poolt eeskujuks võetud lahendis olemas olid (isik ei saanud vajalikku ravi). Seega ei ole tehiolud käesolevas asjas ja kaebaja poolt viidatud EIK lahendis võrreldavad.
  34. Üksnes sellest, kui suur oli saatebussi kambris pindala isiku kohta, ei saa samuti teha järeldust, et transportimistingimused olid õigusvastased. Ehkki ka EIK on viidanud CPT seisukohtadele, mille järgi on teatud pindalaga ruumis isikute transportimine sobimatu, ei saa sellest teha järeldust, et CPT poolt esitatud tingimustes isiku transportimine tuleb lugeda tingimata õigusvastaseks. CPT raportid kujutavad endast konkreetsete riikide vangistustingimuste kohta koostatud seisukohti ning neid ei saa samastada siduvate õigusaktidega kõikidele riikidele. EIK poolt lahendis nr 8589/08 välja toodud CPT seisukohad (otsuse p 65) kujutasid endast konstateeringut konkreetsete riikide transporditingimuste kohta vanglas ning nende parandamiseks antud juhiseid, kusjuures arvestati kõiki olulisi transporditingimusi kogumis (st peale iga etapeeritava isikliku pinna ka sõiduki ventilatsiooni, ohutust jne). Seetõttu ei saa üksnes transporditava isiku kasutuses olevast pinnast teha automaatseid järeldusi transporditingimuste õigusvastasuse kohta. Seda seisukohta kinnitab veenvalt ka vastustaja ja halduskohtu poolt osundatud regulatsioon, mille järgi peab Euroopa Liidus käesolevas asjas kasutatud sõidukiga sarnases bussis olema reisija istme laiuseks 400 mm. Lisaks tuleneb sellest regulatsioonist (vt viidatud direktiivi p 7.7.8.4 koos selle juurde käivate joonistega), et vahemaa istme seljatoe sisepinnalt kuni eesistuja istme seljatoeni peab olema 650-680 mm. Arvestades käesolevas halduskohtu otsuses toodud isikliku ruumi mõõtusid vangla saatemasinas (halduskohtu otsus p 7), milleks olid neljakohalise kambriga sõidukis 90x176 cm ja ühekohalise kambriga sõidukis 85x60 cm ning arvestades sealjuures seda, et neljakohalises bussis sõitis kaebaja vaid koos kahe isikuga ühel korral ning teisel korral üksinda, on ilmne, et kaebaja kasutuses olnud ruum on täiesti võrreldav Euroopa Liidus reisibussidele reisija jaoks ettenähtud ruumiga. See kinnitab, et CPT raportitest ja EIK lahenditest ei saa teha absoluutset järeldust, et olemas on mingi absoluutne pindala määratlus, millest väiksemal pinnal kinnipeetava transportimine on alati õigusvastane. Vastasel juhul tekiks olukord, kus vabaduses bussiga reisivatele inimestele on tagatud väiksemad õigused isiklikule pinnale reisimise ajal kui kinnipeetavatele nende transportimise ajal. Sellise olukorra kujundamist ei saanud silmas pidada aga ei EIK ega CPT.
  35. Arvestades seda, et kaebaja õigusi ei olnud erinevalt EIK lahendites käsitatud olukordadest muul viisil rikutud ja transportimise ajal tema kasutuses olnud pind oli võrreldav tavapärase reisijaveo puhul reisijale ettenähtud pinnaga, on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajale ei ole kahju tekitatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 3
  36. Riigilõivu tasumisest oli kaebaja apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud. Apellatsioonkaebuse lisaks olnud justiitsministeeriumi seisukoht ja EIK lahendi kokkuvõte tuleb kaebajale tagastada, kuna need dokumendid sisaldavad infot, mis on kohtule juba teada või muul moel kättesaadav. Agu Timmi allkirjastatud digitaalselt Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt 4 Einar Vene allkirjastatud digitaalselt

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.