← Eesti

4-16-52/6

4-16-52 KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise kuupäev Määruse teinud kohus Kohtunik Menetlusalune isik 20. jaanuaril 2016.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Piret Liivo Risto XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

§ 25lg 2 tunnused.

Määruse jõustumisel edastada väärteoasja kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. materjalid Põhja Ringkonnaprokuratuuri Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib esitada määruse peale määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus 08.01.2016.a. esitas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskond VTMS § 84 alusel Harju Maakohtule arutamiseks väärteoasja materjalid nr 2316,15,015354 Risto XXX kohta. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Olavi Vürst koostas menetlusalusele isikule Risto XXXle 06.12.2015.a. väärteoprotokolli selle kohta, et Risto XXX nimetatud kuupäeval kell 16:46 Harju maakonnas Tallinnas Tartu mnt. 49 asuvas kaupluses Maxima, pani kotti 2 pudelit õlu „Kapten Kange“, kogumaksumusega 4 eurot ja 98 senti ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult maksmata, kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitteolenevatel põhjustel. Väärtegu on kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1,3 -§ 251 järgi. Karistusregistri andmete kohaselt on Risto XXX varem korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, nimelt:

  1. 27.11.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p, 9-25 lg 2 järgi ja KrMS § 238 alusel vangistusega 1 kuu 10 päeva tingimisi 18 -kuulise katseajaga. 05.03.2014 Harju Maakohtu määrusega pöörati ärakandmata karistuse osa- 1 kuu 7 päeva vangistusttäitmisele, karistuse algusega 22.02.2014.a. 28.03.2014.a. vabanes vanglast seoses karistuse ärakandmisega.
  2. 18.05.2015.a. Harju Maakohtu poolt KarS§ 199 lg.2p.9-§ 25 lg.2 järgi ja KrMS§ 238 alusel 2 kuulise vangistusega. Seega on Risto XXX käesoleva määruse koostamise ajaks karistatud sama aasta sees KarS§ 199 lg.2p.9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Riigikohus on selgitanud otsuses nr 3-1-1-66-13, et kvalifitseerimaks isiku tegu süstemaatiliseks varguseks, tuleb eelkõige tuvastada, et tegusid on toime pandud vähemalt kolm ning et teod on omavahel seotud. Seotud on teod omavahel aga eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks. Inimese elustiiliks on varastamine siis, kui ta hangib endale varastades elatist, varastamine on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või ta paneb toime süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Kohus leiab, et varastamine on kujunenud Risto XXX elustiiliks. Nimetatud järeldust kinnitab asjaolu, et Risto XXX olles isikuks kes on varem korduvalt toimepannud vargusi ning karistatud 27.11.2013 Harju Maakohtu poolt KarS §

25 lg 2 järgi, uuesti 18.05.2014 kella 19.50 paiku varastada Rimi Eesti Food AS-le kuuluvast kauplusest aadressil Tallinn, Tatari 64 ühte pudelit viina Barturderis kogumaksumusega 3.15 eurot, möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid oli turvatöötaja poolt kinni peeetud koos varastatud kaubaga pannes toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil katse , mis on toime pannud süstemaatiliselt so KarS § 199 lg 2 p 9 -25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega on Risto XXX isikuks, kes omab kahte kehtivat kriminaalkaristust KarS§ 199 lg.2p.9 kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest. Seega, eelpooltoodut arvesse võttes, leiab kohus, et käesolevas menetluses Risto XXX süüks pandavat varguse katse episoodi tuleb hinnata enam mitte väärteona KarS § 218 lg 1,3 - § 25 1 tunnustel, vaid süstemaatilise varguse katsena KarS §

§ 25lg 2 järgi.

VTMS § 29 lg 1 p 4 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos on kuriteo tunnused. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku Risto XXX teos esinevad KarS §

§ 25lg 2 tunnused.

Kohus lähtus eeltoodust ja VTMS §-dest 48, 107 lg 2, 112, 193 lg 1. Piret Liivo Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.