Väärteoasi nr.4-15-3278 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Tõlk Vaidlustatud lahend 14.12.2015.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova Raivo Seppo Kaebuse esitanud isik Annika XXX (menetlusalune isik 1), isikukood: XXX, elukoht XXX; OÜ XXX (menetlusalune isik 2), registrikood XXX kaebuse esitaja: Annika XXX, kaitsjad Gerly Kask, Vahur Kivistik, kohtuvälise menetleja – Maksu- ja Tolliameti - esindaja Mari-Liis Reidi Istungil osalenud isikud Maksu- ja Tolliameti kontrollosakonna 16.04.2015.a. otsus väärteoasjas nr. 930014000639 LÕPPOSA Tühistada Maksu- ja Tolliameti 16.04.2015.a. otsus nr. 930014000639 ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Annika XXXi ja OÜ XXX kaebus rahuldada. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule (Liivalaia kohtumaja) seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 06.01.2016.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATUD OTSUS 2 Väärteoasja otsuse kohaselt esitas OÜ XXXe-maksuameti vahendusel 21.10.2013.a. ja 19.11.2013.a. Maksu- ja Tolliametile käibedeklaratsioonid eesmärgiga tekitada tagastusnõue summas 6600 eurot ja 40 senti (september) ning 18000 (oktoober) eurot. MTA-le esitatud andmete kohaselt kajastati käibedeklaratsioonidel tehinguid, mis puudutasid OÜ XXX(juhatuse liige Annika XXX) ja OÜ XXX(juhatuse liige kuni 14.10.2013.a. Annika XXX) vahelisi tehinguid, seoses pannkoogikohviku XXXtoidu- ja joogilao, domeeni www.creperie.ee, originaalretseptide ja uue kohviku avamise õiguse müügiga OÜ-le XXX. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt aga oli tegemist näiliku tehinguga. Kaevatava otsusega karistati OÜ-d XXXMKS § 1532 lg 2 järgi rahatrahviga 3000 eurot ning Annika XXXi MKS § 1532 lg 1 järgi rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, summas 500 eurot. Kohtumenetluse poolte seisukohad 04.05.2015.a. esitas Annika XXX ja OÜ XXX(edaspidi kaebaja) kaitsjate vahendusel kaebuse Harju Maakohtule, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, alternatiivselt taotletakse menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel või määratud karistuste kergendamist. Esitatud kaebuse kohaselt on kohtuvälise menetleja otsus puudulik ning selle põhjenduseks on kaebaja asunud järgmistele seisukohtadele:
- Väärteoprotokoll ei vasta VTMS § 69 nõuetele, kuna teokirjeldus on raskesti jälgitav, ebamäärane ja laialivalguv. Teokirjelduse puudulikkuse tõttu ei ole võimalik hinnata iga teo objektiivset ja subjektiivset külge.
- Väärteoprotokollis toodud süüdistusversioon on arusaamatu, paljasõnaline ja tõendamataei selgu, milles seisnes valeandmete esitamine 2013.a. oktoobri käibedeklaratsioonis ning miks loeb kohtuväline menetleja deklaratsioonis kajastatud tehingut näiliseks.
- Väärteoprotokollis toodud subjektiivne koosseis on täitmata- tahtlusele viitavaid asjaolusid pole kajastatud.
- Väärteoasjas määratud karistuse suurus on põhjendamata ja ebaproportsionaalne. Kohtuväline menetleja asus esitatud kaebuse osas seisukohale, et antud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
- Kohtuväline menetleja leiab, et väärteoprotokoll vastab VTMS § 69 nõuetele ja selgitab, et vastavalt väärteoprotokollis kajastatule, heidetakse menetlusalusele isikule ette ühte jätkuva teona käsitletavat tegu, mis algas 21.10.2013.a. septembrikuu käibedeklaratsiooni esitamisega ja lõppes 19.11.2013.a. oktoobrikuu käibedeklaratsiooni esitamisega. Jätkuv tegu vastab kohtuvälise menetleja selgituse kohaselt samadele MKS § 153 2 sätestatud objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele ning seda on väärteoprotokollis ka selliselt kirjeldatud. Kohtuväline menetleja lisab, et isegi kui kohus tuvastab väärteoprotokollis puudused, ei ole need siiski takistanud antud menetluses selle mõistmist, millist tegu MKS § 153 2 järgi kaebajale ette heidetakse, kuivõrd asjas on koostatud menetlusaluste isikute poolt tähtaegselt sisuline vastulause. Seega on kaebaja kaitseõigus olnud tagatud.
- Kohtuväline menetleja ei ole nõus, et väärteoprotokollis ei ole kajastatud asjaolusid, mille alusel kohtuväline menetleja luges tehingu näiliseks, need on kajastatud protokolli p-s 6.
- Tehingu näilisust kinnitavad lisaks veel see, et tehingu tegelik sisu erines maksukontrolli raames kogutud tõenditest ning kaebaja on maksumenetluse raames parandanud käibedeklaratsioone, eemaldades neist uuritavad tehingud. 3
- Väärteoprotokollis on jõutud järeldusele, et A. XXX on käibemaksudeklaratsioonides valeandmeid esitades tegutsenud kavatsetult, eesmärgiga tekitada alusetu tagastusnõue. Subjektiivset koosseisu on põhjalikult analüüsitud ka väärteootsuse p-s 7.
- Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärteoasja otsuses piisava põhjalikkusega motiveeritud, miks menetlusaluste isikute süüd loetakse keskmisest väiksemaks ning miks määratakse karistus, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Kohtuväline menetleja ning kaebaja ja tema esindajad jäid kohtus ülalnimetatud seisukohtade juurde. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Antud väärteoasjas on kohus tuvastanud järgmised asjaolud: OÜ XXXreg. nr 11985335, kelle juhatuse liige on Äriregistri andmete kohaselt Annika XXX (tlk 35) esitas 21.10.2013.a. maksuhaldurile 2013.a. septembrikuu käibedeklaratsiooni (tlk 9; 83), mille kohaselt OÜ XXXdeklareeris maksustamisperioodil 20% määraga maksustatavat käivet summas 998 eurot ning sisendkäibemaksu summas 6800 eurot, mille moodustas käibemaks seoses XXXtehinguga. Ka XXXOÜ juhatuse liikmeks oli Äriregistri andmetel Annika XXX kuni 14.10.2013.a. (tlk 37). Maksumenetluse käigus kogutud tõenditega (tlk 11-27) on tuvastatud, et nimetatud tehing seisnes OÜ XXXpoolt pannkoogikohviku XXX, asukohaga XXX Tallinn, toidu- ja joogilao ostmises OÜ-lt XXX. 26.09.2013.a. arve nr 13102 kohaselt oli toidulao hinnaks 4800 eurot (käibemaks 800 eurot) ning 30.09.2013.a. arve nr 13096 kohaselt XXXhinnaks 36000 eurot, millest käibemaks oli 6000 eurot (kontrolliakt tlk 6). Maksumenetluse käigus esitatud dokumentide ja ettevõtte pearaamatu kohaselt tasuti ajavahemikul 30.09.2013.a. 20.10.2013.a. tehingu eest sularahas kokku summas 19697 eurot ja 60 senti, pangaülekannetega summas 17500 eurot ning rahalised vahendid pärinesid investorilt OÜ XXX saadud laenust (tlk 6). Kohtuistungil seletas Annika XXX, et nimetatud tehing jäi aga ära seoses sellega, et kohviku käive järsult langes ning oli tarvis hakata otsima kohvikule uut asukohta (kohtutoimik lk 63). Seetõttu esitas Annika XXX 19.11.2013.a. OÜ XXXparandatud käibedeklaratsiooni nullidega (september 2013.a parandatud käibedeklaratsioon tlk 10). A. XXX ütluste kohaselt jäid makstud summad ettemaksuks ning analoogne ostu-müügitehing toimus uutel tingimustel oktoobris 2013.a. (kohtutoimik lk 63). 19.11.2013.a. esitas OÜ XXXjuhatuse liige Annika XXX Maksu- ja Tolliametile 2013.a oktoobri käibedeklaratsiooni käibemaksu tagastusnõudega 18000 eurot (tlk 31; 83), milline tulenes ostu-müügi tehingust OÜ XXXja XXXOÜ vahel. Mõlema ettevõtte juhatuse liikmeks oli tehingu toimumise ajal Annika XXX. (tlk 33-38) Ostu-müügilepingu (tlk 42) kohaselt müüs XXX10.10.2013.a. OÜ XXXOÜ-le kaubamärgi XXX, domeeni aadressi www.creperie.ee, originaaltoiduretseptid ja õiguse avada selle nime ja kujunduse all uus kohvik. Ostumüügilepingu kohaselt oli müügihinnaks 90000 eurot pluss käibemaks (18000 eurot). Annika XXXi poolt kohtule antud ütlustest nähtuvalt toimus tasumine enamjaolt sularahas, ülekandega tasuti vaid summa 17500 eurot (kohtutoimik lk 65). Pangaülekanded kogusummas 17500 eurot teostati maksumenetluses kogutud tõendite alusel ajavahemikul 16.10.2013.a. - 17.10.2013.a. (tlk 6). Annika XXX seletuste kohaselt otsiti just sel ajal kohvikule XXXaktiivselt uut tegevuskohta ning läbirääkimised toimusid XXX keskusega, mida tõendab A. XXX ja XXX Keskuse töötaja vaheline e-kirjavahetus, kus arutatakse ruumidega seonduvaid tehnilisi küsimusi (tlk 115-123). Kui aga saadi teada, et ettevõtete XXXja XXXvastu tunneb huvi Maksuamet, ei soovitud A. 4 XXXi kinnitusel endale võimalikku problemaatilist klienti ning rendilepingu sõlmimiseni ei jõutud. Kuivõrd tehingute vastu tundis huvi Maksu- ja Tolliamet, mida kinnitab ka asjas läbiviidud maksumenetlus, otsustas A. XXX probleemide ja vaidluste vältimiseks parandada ka 2013.a. oktoobri käibedeklaratsiooni. Seda soovitas A. XXXi sõnul ka Maksu-ja Tolliamet ise, kohustades nii A. XXXi kui ka XXXOÜ-d ülekandega tasutud 17500 euro eest tasuma tulumaksu (kohtutoimik lk 64 ). Nii esitaski A. XXX 11.03.2014.a. Maksu- ja Tolliametile OÜ XXXpoolt 2013.a. oktoobrikuu käibemaksudeklaratsiooni paranduse, jättes deklaratsioonist täielikult välja XXXja XXXOÜ vahelise ostu-müügitehingu (parandatud käibemaksu deklaratsioon tlk 32). Väärteomenetluses ja maksumenetluses kogutud tõendeid analüüsides, jõudis kohtuväline menetleja seisukohale, et OÜ XXXja OÜ XXXvahelist ostu-müügitehingut, mille objektiks oli kaubamärk XXX, domeen, originaaltoiduretseptid ja õigus avada selle nime ja kujunduse all uus kohvik, tegelikkuses ei toimunud ja tegemist oli näiliku tehinguga. Antud järeldusele jõuti, kui menetluse käigus kogutud tõenditega leidis tuvastamist, et XXXkaubamärk ei olnud Patendiametis seisuga 06.03.2014.a. veel registreeritud, veebidomeen www.creperie.ee ei olnud seisuga 30.01.2014.a. ostjale üle läinud ning A. XXXi poolt maksuhaldurile saadetud pannkoogitaigna retsept ei olnud originaalne, kuivõrd seal puudusid koostisainete kogused. Lisaks ei olnud kohviku XXXklientide e-kirja teel edastatud tellimusi analüüsides, tõendamist leidnud, et kaubamärk XXXoleks olnud piisavalt tuntud (tlk 19-20). Kohus, hinnanud eelpooltoodud asjaolusid ning analüüsinud kohtuvälise menetluse käigus kogutud tõendeid, ei leia, et antud asjaolude alusel oleks võimalik üheselt järeldada, et tegemist on näiliku tehinguga. Puutuvalt kaubamärgi XXXtuntust selgitab kohus, et tegemist on äärmiselt subjektiivse asjaoluga, mille tõendamine on keeruline. Kohus, hinnanud kaebaja A. XXX poolt kohtus esitatud tõendeid - klientide elektronkirju, tootetellimusi ja tagasisidet, kohviku avamispeo fotosid ning meili teel peetud läbirääkimisi uute rendipindade osas (kohtutoimik lk 37-60), leiab, et kohvik XXXnäol oli tegemist olemasoleva ja reaalselt funktsioneeriva ettevõttega, millel oli oma klientuur, tooted ning inventar. Puutuvalt aga veebidomeeni www.creperie.ee ostjale OÜ XXX- üleminekut ja ostja nimele kaubamärgi registreerimist, selgitab kohus, et kuigi seda ei olnud ka mitu kuud peale ostu-müügi lepingu sõlmimist tehtud, ei anna säärane asjaolu veel alust kindlalt järeldada, et tehing on näilik. Võlaõigusseaduse § 208 lg 1 sätestab müüja kohustuse asja müügilepinguga anda olemasolev, valmistatav või müüja poolt tulevikus omandatav asi üle ostjale ning tegema selle võimalikuks, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vaadeldavas tehingus ei nähtu tõepoolest müügieseme faktilist ostjale üleminekut. Samas tuleb antud tehingu osas arvestada, et müüja ja ostja esindaja näol on tegemist ühe ja sama isikuga (Annika XXX) ning ostu-müügilepingust ei nähtu, et oleks kokku lepitud tähtaeg asja üleandmise kohustuse täitmiseks. Käesolevas väärteomenetluses kogutud tõendid (elektronkirjavahetus Solaris- keskusega), kus Annika XXX otsib enda kohvikule XXXuusi rendipindu, esitledes end OÜ XXXjuhatuse liikmena (kohtutoimik lk 38) viitavad sellele, et OÜ-l XXXoli ka tegelikkuses tahe omandada ostu-müügilepingu ese ning ta asus kohviku XXXhuvides ka reaalselt tegutsema, kinnitades sellega müügieseme omandamistahet ning ka ostu-müügitehingu toimumist. Seega ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga osas, kus OÜ XXXja OÜ XXXvahel toimunud tehingut loeti näilikuks. Kuigi kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja põhjendustega, mille alusel tunnistati vaadeldav tehing näilikuks, on kohtu silmis aga tõusetunud põhjendatud kahtlus OÜ XXXja OÜ XXXvahelise ostu-müügitehingu hinna osas. Müügilepingu kohaselt oli müügiesemekaubamärk XXX, domeen www.creperie.ee, originaaltoiduretseptid ja õigus avada selle nime ja kujunduse all uus kohvik - koguhinnaks 90.000 eurot, millele lisandus 20% käibemaks. A. XXXi ütlustega ning maksumenetluse raames on leidnud tõendamist, et pangaülekanded tehingu eest 5 kogusummas 17500 eurot teostati ajavahemikul 16.10.2013.a. - 17.10.2013.a., kuid ülejäänud summa tasuti investorite- OÜ XXX ning OÜ XXX- poolt sularahas (tlk 6, kohtutoimik lk 65). Tunnistaja XXXOÜ XXX ning OÜ XXX esindajana kohtule antud ütluste kohaselt ta ei mäleta, kus täpselt toimus OÜ XXXja XXXvahelise tehingu investeerimisega seotud sularaha üleandmine ja kas see toimus korduvalt või üks kord (kohtutoimik lk 68). Samuti ei mäletanud Annika XXX, kuidas täpselt nimetatud ostu-müügilepingu alusel sularahas tasumine toimus, A. XXX mäletab vaid, et see toimus väiksemate summade kaupa, ühe või kahe kuu jooksul (kohtutoimik lk 65). Kohus märgib seejuures lisaks veel, et kohtuvälises menetluses ega kohtuistungil ei ole sularaha üleandmise kohta esitatud ühtegi kirjalikku kinnitust. Maksumenetluses kogutud tõendite analüüsi tulemusena järeldati, et sularahatehingute tegemine OÜ XXXja OÜ XXXvahel ei ole tõendamist leidnud. Nimelt, analüüsides OÜ XXX pangakontosid, nähtus, et laenuandmise perioodil ei olnud äriühingu pangakontolt suuremates summades sularaha välja võetud. Samuti ei esitanud OÜ XXX maksuhaldurile üksikjuhtumi kontrolli raames 2013.a. oktoobrikuu kassadokumente. Alles 3 kuud pärast OÜ XXXja OÜ XXXvahelise tehingu väidetavat investeerimist esitati OÜ-le XXX hoiatamismäärus sundlõpetamiseks, ettevõttel puudus ka juhatuse liige, millest järeldub, et äriühing OÜ XXX on oma tegutsemise lõpetanud (tlk 22-23). Puutuvalt vaadeldava tehingu teist investorit, OÜ XXX, mille juhatuse liige on Äriregistri avalike andmete kohaselt Annika XXX, jõuti maksumenetluses uuritud tõendite alusel järeldusele, et ka OÜ XXX puhul ei ole tõendamist leidnud tal rahaliste vahendite olemasolu. A. XXX poolt maksumenetluses antud selgituste kohaselt tulenesid rahalised vahendid eraisiku poolt ettevõttele tagastatud laenust summas 50000 eurot, mis tagastati ümbrikus ja sularahas. Maksuhaldur järeldas põhjendatult, et kuna laenusaaja osas oli tegemist A. XXXi pikaaegse tuttavaga ning laenusumma tagastati A. XXXi kätte, samuti puudusid usaldusväärsed tõendid OÜ XXX kassa sissetulekute kohta, ei saanud olla kindel, et raha läks tagasi OÜ-le XXX (tlk 23). Ülaltoodud tõendeid kogumis hinnates, jõuab kohus järeldusele, et sularahatehingute tegemine OÜ XXXja OÜ XXXvahel ei ole käesolevas väärteomenetluses tõendamist leidnud. Kohus ei pea eluliselt usutavaks olukorda, kus ei XXXega Annika XXX ei mäleta enam antud ostumüügitehingu sularahas finantseerimisega seotud asjaolusid, samuti ei ole menetluses kogutud tõenditega tõendamist leidnud investoritel üldse selliste rahaliste vahendite olemasolu, mis kokkuvõttes annab alust järeldada, et antud sularahatehinguid tegelikkuses ei toimunudki. Nii Annika XXX kui ka XXXpoolt kohtule antud selgituste kohaselt toimusid OÜ XXXja OÜ XXXvahelise ostu-müügitehingu hinnaläbirääkimised üksnes XXXja Annika XXXi vahel. A. XXXi selgituste kohaselt kujundas müügieseme hinna tema 10 kuu töö (retseptide väljatöötamine, marketing, kohviku disain ja hüüdlause väljamõtlemine) (tlk 64-65; 68). Kohus ei pea vajalikuks hakata A. XXXi tööd kohviku turuväärtuse kujundamisel rahaliselt hindama, kuid juhib tähelepanu aga asjaolule, et nii ostja kui ka müüja esindaja näol on tegemist ühe ja sama isikuga (Annika XXX) ning investorite esindaja näol on tegemist A. XXXi elukaaslasega, mistõttu antud situatsioonis võib tekkida põhjendatud kahtlus antud tehingu hinna kujunemisprotsessi objektiivsuse osas. Eelpooltoodut aluseks võttes, asub kohus seisukohale, et A. XXXi poolt OÜ XXXesindajana Maksu- ja Tolliametile esitatud september 2013.a. ja oktoober 2013.a. käibedeklaratsioonides näidatud OÜ XXXja OÜ XXXvahelise ostu-müügi tehingu hinda summas 90000 eurot tegelikkuses ei tasutud ning tehingu eest tasuti pangaülekandega üksnes summas 17500 eurot. Seetõttu nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et OÜ XXXjuhatuse liikme Annika XXXi poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud september 2013.a. ja oktoober 2013.a. käibemaksudeklaratsioonides oli esitatud teadvalt valeandmeid, mis näitasid, nagu oleks tehingu eest tasutud kokku 90000 eurot ning mille eesmärgiks oli suurendada käibemaksu tagastusnõuet. 6 Antud tegevus on kvalifitseeritav teo toimepanemise ajal kehtinud maksukorralduse seaduse redaktsiooni järgi maksukelmusena § 1532 lg 1 järgi. Maksuhaldurile valeandmetega käibedeklaratsiooni esitamise eest vastutab vahetu täideviija või isik, kes teeb seda vahendlikult, ehk teist isikut ära kasutades. Käesolevas väärteomenetluses on tõendamist leidnud, et valeandmed oli maksuhaldurile esitanud OÜ XXXseaduslik esindaja, juhatuse liige Annika XXX, juriidilise isiku OÜ XXXnimel. Karistusseadustiku § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Kohus leiab, et antud rikkumine on toime pandud OÜ XXXhuvides ja selle juhatuse liikme A. XXXi poolt, kuna see leidis aset OÜ AVH Investmenst majandustegevuse raames ja valeandmete esitamine oli ettevõttele majanduslikult kasulik. Majanduslik kasu ilmnes eelkõige selles, et kajastades käibedeklaratsioonil valeandmeid, õnnestus OÜ-l XXXnäidata tagastamisele kuuluvat summat tegelikkuses tagastamisele kuuluvast summast suuremana, mistõttu OÜ-l XXXtekkis maksueelis. Seetõttu on OÜ XXXtegevus hinnatav teo toimepanemise ajal kehtinud maksukorralduse seaduse redaktsiooni järgi MKS § 1532 lg 2 järgi maksukelmusena, mis on toime pandud juriidilise isiku poolt. Kohus on seisukohal, et nimetatud tegu on toime pandud tahtlikult ning puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud. Puutuvalt aga kaebaja kaitsja seisukohta, et väärteoprotokoll ei vasta VTMS § 69 nõuetele, kuna teokirjeldus on raskesti jälgitav, ebamäärane ja laialivalguv, leiab kohus, et tuleb kaitsjatega nõustuda. Valdava osa käesolevas asjas koostatud väärteoprotokolli teokirjelduse tekstist moodustab ülevaade erinevate tõendite sisust ja nende tõendite analüüs, samuti kirjeldus väärteomenetluse ja maksumenetluse käigust ja toimingutest. Sellise informatsiooni käsitlemine teokirjelduses on eespool toodud põhjustel õigustamatu, kuna see muudab teokirjelduse raskesti jälgitavaks. Seetõttu ei vasta käsitletavas asjas koostatud väärteoprotokoll VTMS § 69 lg 2 p 1 nõuetele. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-23-15 kohaselt on väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p 1 alusel väärteoprotokolli teokirjelduses vaja välja tuua isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud ning väärteoprotokoll ei saa sisaldada asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Riigikohus selgitas, et väärteoprotokollis kirjeldatu on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on järgneva menetluse ülesanne. Väärteoprotokolli teokirjelduses ei ole asjakohane viidata tõenditele, veel vähem nende sisu refereerida ja analüüsida. Faktilised asjaolud, millest lähtuvalt kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule väärteo toimepanemist ette heidab, peavad väärteoprotokollis kajastuma kohtuvälise menetleja väidetena, mitte aga tunnistaja ütluste või mõne muu tõendi refereeringuna. Kohus asub seisukohale, et käesolevas asjas koostatud väärteoprotokolli puudused muudavad teokirjelduse küll raskesti jälgitavaks, ent ei takista kokkuvõttes selle mõistmist, millist tegu kohtuväline menetleja A. XXXile ja OÜ-le XXXMKS § 1532 lg 1 ja 2 järgi ette heidab. Seetõttu ei ole eelnevalt käsitletud rikkumine väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes ega tingi kohtuotsuse tühistamist. Käesolevas asjas tegi kohus kindlaks, et A. XXX ning OÜ XXXpoolt toime pandud tegu oli koosseisupärane, õigusvastane ning puudusid süüd välistavad asjaolud. Samas leiab kohus, et menetlusaluste isikute süü ei ole suur. Ühtlasi on kohus seisukohal, et A. XXXi ja OÜ XXXkaristamiseks puudub avalik huvi. Teo toimepanemisest on möödunud enam kui 2 aastat 7 ning süüteoga ei ole kahju tekitatud. Väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et Annika XXX on esitanud parandatud deklaratsioonid, mille kohaselt käibemaksu tagastusnõuet ei tekkinud. Antud asjaoludest tulenevalt ei ole võimalik üheselt väita, et avalik menetlushuvi nõuaks tingimata menetlusaluste isikute karistamist. Riigikohus on ma lahendis nr 3-1-1-29-11 väljendanud seisukohta, et: „Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest...KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas…Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist.“ Kohus on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas on võimalik menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel, arvestades menetlusaluste isikute süü väiksust ning nende karistamine ei ole vajalik ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi arvestades. Isikute karistamine antud väärteoasjas esinevate asjaolude valguses oleks ilmselgelt ebamõõdukas, eriti kui juhinduda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt väljendatust, mille kohaselt peab karistamine olema õigusriigis ultima ratio ja riik võib rakendada seda alles siis, kui teised, kergemad vahendid ei kaitse õigushüve küllaldaselt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03.12.
- a otsus nr 3-1-1-81-14). Kohtu hinnangul peaks käesoleva väärteoasja kohtueelne menetlus ja ka kaebemenetlus kohtus motiveerima neid tegema enda õigusvastasest teost vajalikud järeldused. Tulenevalt sellest täidab otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamine käesolevas asjas kohtu hinnangul sama eesmärki, mida karistamine ehk siis peaks panema menetlusaluseid isikuid edaspidiselt sarnaste rikkumiste toimepanemisest hoiduma. Eeltoodu alusel tühistab kohus Maksu- ja Tolliameti 16.04.
- a otsuse väärteoasjas nr 930014000639 ja lõpetab väärteomenetluse Annika XXXi ja OÜ XXXsuhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. (allkirjastatud digitaalselt) Julia Vernikova Kohtunik