Obsah (4)

§ 478§ 477§ 442§ 172

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2015 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-7784 Tsiviilasi XXXavaldu

§ 478lg 3 ja § 466 lg 3).

Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik Avaldaja palub kohtule 22.05.2015 esitatud avalduses määrata laste XXXja XXXkoolivalikuga seotud otsustusõigus laste isale, kelle valituks osutub mõni kesklinnas asuv kool, eelkõige isa elukohajärgne. Samuti palub avaldaja asendada kohtulahendiga XXXnõusolek laste XXXja XXXelukoha registreerimiseks Rahvastikuregistris kesklinna piirkonnas, isa registreeritud elukoha aadressil, eesmärgiga tagada laste koolivaliku osas otsustusõiguse teostamise võimalus. XXXja XXXon kaks ühist last - XXXja XXX. Laste vanemad ei ela koos alates

1. aasta suvest ning lastega suhtlemine on korraldatud kokkuleppeliselt. Pooled ei jõua kokkuleppele lastele kooli valikus. Lastel on kaks elukohta, kuivõrd nad viibivad emaga ja isaga võrdselt palju aega. Kokkuleppeliselt on laste elu korraldatud selliselt, et ajal, mil laste isa on Eestis, viibivad lapsed isaga, kellel on soovi, aega ja võimalusi nende eest hoolitseda terve kuu vältel. Isa on taganud lastele võimaluse nimetatud ajal emaga kohtumiseks. Isa äraolekul elavad lapsed emaga. Poolte erimeelsus laste kooliga seoses seisneb selles, et laste ema leiab, et lapsed peaksid minema linnast väljas asuvasse XXX lasteaed-põhikooli, kus asub üürikorter, mida laste ema üürib. Laste isa soovib aga, et lapsed asuksid kesklinna kooli, kus elab laste isa ning kus elavad lapsed ajal, mil on isaga. Lisaks on isa hinnangul parem panna lapsed kesklinna kooli, et vältida tulevikus laste koolivahetust ning tagamaks lastele paremad õpi- ja trennivõimalused ning vanematega võrdsel määral suhtlemise võimalus. Lastele sellise kooli valimine, mis asub ühest vanemast kaugel, takistab paratamatult laste võimalusi hõlpsasti selle vanemaga suhelda. Lähtuda ei saa üksnes laste ema huvidest. Avaldaja hinnangul tuleks eelistada mõnda kesklinna kooli XXX lasteaedpõhikoolile. Laste panemine XXXvalla kooli muudab laste linnas käimise harvemaks, ka kõik huvid ja sõbrad jäävad XXXvalda. Lisaks sellele, et see ohustab kolimise korral nende senise suhtlusvõrgustiku lagunemist, on see ka ebavõrdne avaldaja suhtes. Avaldajal puudub isiklik auto ning tema võimalused lastega suhtlemiseks oleksid koheselt palju piiratumad. Lisaks elavad lapsed poole ajast nagunii isa juures ning isa soovib, et see jääks nii ka tulevikus. Sellises olukorras on ebamõistlik lapsed kaugele kooli panna. On oluline, et lastel oleks vähemalt põhikooli lõpuni võimalik käia samas koolis. On üldteada asjaolu, et kooli vahetus on lastele stressirohke kogemus, mis võib mõjutada ka õpitulemusi ja lapse üldist heaolu. Avaldaja ei soovi, et lapsed tingimata peaksid käima mõnes nö eliitkoolis kuigi kui lapsed on andekad ning läbivad katsed edukalt, siis ei näe isa ka põhjust, miks peaks lastele paremaid õpivõimalusi keelama. Laste ema töötab kesklinnas ning laste isa kodu asub kesklinnas. Samuti on kesklinnas laste vanaema, kes on nädala sees päeval enamasti kodus. See tagab laste üle parema järelevalve kui see, et lapsed õpiksid kesklinnast kaugel ning oleksid sisuliselt terve pika päeva ilma igasuguse täiskasvanud isiku järelevalveta. 2 Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda, kelle tegevusest tingituna on avaldaja olnud sunnitud kohtu poole pöörduma ning teinud selleks kulutusi. Puudutatud isiku XXXseisukoht Laste ema XXXpalub jätta avaldus rahuldamata. Igale vanemale on oluline, et tema laps saaks võimalikult hea hariduse. Laste senine elukorraldus – lapsed elavad emaga XXX alevikus ja käivad seal XXXvallale kuuluvas lasteaias. Selline olukord rahuldab nii isa kui ema. Laste elukohaks on XXXvalla XXX alevik. Kui kohus rahuldab isa avalduse, siis sellise juhul ei ole laste elukoht enam XXXvallas. XXXvalla poolt kehtestatud korra kohaselt arvatakse lapsed pärast valla elanike registrist lahkumist järgmisel kuul lasteaianimekirjast välja. Seega kaotaksid mõlemad lapsed XXX lasteaia koha. Senise lasteaia koha kaotus ei ole laste huvides. Lapsevanemate poeg XXX ei kohane kergelt. Kui ta hakkas lasteaias käima, kulus tal kohanemiseks ligi aasta. Ka hilisemalt on uute asjade osas tekkinud lapsel tõrge. Kohanemisraskustele osundas ka isa oma avalduses märkides, et lapse arenguvestlusel soovitati vanematel julgustada last. Ema selgitab, et arenguvestlusel oli kõne all kohanemisraskustega kaasnenud nähtud (söömishäired ja tujumuutused, ei soovinud lasteaia tegevustes osaleda). Arenguvestlusel soovitati last julgustada, mitte teda sundida, vaid lasta olla, seni kui laps ise avaldab soovi asjadest ja tegevustest osa võtta. Ema on veendunud, et kesklinna kooli esimesse klassi minek ei oleks XXX huvides, ta ei suudaks nii võõras keskkonnas vajaliku kiirusega kohaneda ning tema koolitöös osalemine ei oleks vajalikul tasemel. Lastele on turvaline alustada kooliteed kodu lähedal XXX alevikus, kuna nad on tulevase koolimajaga tuttavad, koolitee on tuttav, paljud klassikaaslased on juba lasteaiast tuttavad. Lastele on igapäeva rutiin tuttav. Kõik see kogumis vähendab koolistressi ning aitab kiiremini sisse elada. Lapse esimesse klassi õppima asumine ei oma laste tulevase hariduse osas määravat tähendust. Küll on oluline suhtuda säästvalt tema närvisüsteemi ning hoiduda tuleb asjatutest lisakoormustest. Kui laps kasvab suuremaks ja selguvad tema huvid, on hiljem võimalik õppima asumine teise, lapse huvidele enam vastavasse kooli. Isa ei ole teinud omapoolset koolivalikut ja see takistab tema avalduse rahuldamist. Isa teeb ettepaneku panna lapsed näiteks XXX kooli. Mille poolest see kool oleks XXX koolist parem, isa avaldusest ei selgu. Isa väidab avalduses, et kesklinnas kooli käimine õpetab lapsi varakult linnas liiklema, lapsed saaksid kiiremini iseseisvamaks ja oleksid avatuma silmaringiga. Lapsed elavad pool aega isa juures ja saavad isaga koos piisavalt linnaga tutvuda. Isa on väga palju aega Eestist ära – kogumis pool aastat. Lastega tuleb tegeleda igapäevaselt ja korraldada nende elu. Avaldusest ei nähtu ühtegi mõjuvat põhjust, miks tuleks isale sellises olukorras anda nii ulatuslik otsustusõigus. Laste elukoha registreerimise osas otsustuõiguse andmine isale ei ole põhjendatud. Isa märgib, et tema elukoha aadressiks on alates 20.05.2015 XXXTallinn asuv korter. Kuid teada ei ole, millisel õiguslikul alusel isa sealset eluruumi kasutab. See korter ei ole isa omandis olev. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXväljatrükilt nähtub, et korteri omanikuks on XXX. Puudutatud isik palub menetluskulud jätta kas poolte kanda või siis avaldaja kanda. XXXVallavalitsuse arvamus Lastekaitsespetsialist XXXhinnangul ei oleks mõistlik hakata vahetama üks aasta enne kooli ka lasteaeda. Laste elukorralduse muutuse tõttu on vajalik lastele tagada hetkel turvaline ja stabiilne keskkond ning suured muutused lühikese aja jooksul ei lähtu laste huvidest. Arvestades asjaolu, et lapsed elavad siiski ema juures ja isa viibib oma töö tõttu palju Eestist eemal, ning ka Eestis olemise 3 aja jooksul on lapsed vahepeal ema juures, on XXXVallavalitsus seisukohal, et lastega seotud küsimustes otsustusõiguse saamine XXX ei ole piisavalt põhjendatud. XXXVallavalitsus on seisukohal, et eelkõige on vajalik lapsevanemate omavahelise koostöö parandamine lastega seotud küsimustes ning esmalt kompromisskokkuleppel lahenduseni jõudmine. Antud tsiviilasjas on väga keeruline võtta ühte kindlat seisukohta kuna lapsevanemate omavaheline kommunikatsioon ja koostöötahe on häiritud. Puudutatud isikute XXXja XXXriigi õigusabi korras määratud esindaja seisukoht Laste esindaja ei näe seaduslikke ega muid takistusi, miks ei võiks anda XXXsuhtes koolivalikuga seotud otsustusõiguse üle isale XXX. Esindaja on vestelnud nii isa, ema kui ka vanaema (isa ema) XXXiga ja osalenud XXXVallavalitsuses lastekaitseametniku ja perenõustaja/lastepsühhiaatri osavõtul toimunud ümarlaual nimetatud vaidlusküsimuses. Perenõustaja ei soovitanud kindlasti muutma hakata praegust laste elukorraldust, mis on toiminud alates jaanuarist 2015 – isa töötamise ajal Hispaanias (u 4 nädalat) on lapsed emaga ja elavad tema elukohas, kui isa tuleb ja viibib Eestis (u 4 nädalat), siis on lapsed isaga ning ühe nädalavahetuse emaga. Samas ei saa laste esindaja nõustuda perenõustaja seisukohaga, et laste peamiseks elukohaks on ema elukoht. Kuna lapsed on mõlema vanema juures enam-vähem võrdse aja, siis võib öelda, et neil on sisuliselt kaks kodu ja elukohta. Lähemal uurimisel selgus, et Tallinna koolidesse saavad kandideerida ainult Tallinnas elavad/sissekirjutust omavad lapsed. Esindaja analüüsis mõlema lapsevanema argumente ja ettepanekuid ning jõudis arvamusele, et lapse huve ei kahjusta XXX kooli minek mingilgi määral. Pigem aitab see tugevdada lapse suhteid emaisa ja vananavanematega, sest ema ei ole eriti aldis ise suhteid lapse vanavanematega edendama. Ema ei suhtle eriti ka oma vanematega, samal ajal kui isa suhtleb emapoolsete vanavanematega suhteliselt aktiivselt. Esindaja peab oluliseks vanavanemate rolli laste elus. Laps on ennegi pidanud päeva jooksul edasi tagasi sõitma – nii hakkasid mõlemad lapsed käima XXX lasteaias juba siis, kui ema-isa elasid veel koos Tallinnas. Seega ei ole sellises logistikas lapse jaoks midagi enneolematut. Samuti käib laps Tallinnas trennis, mille jätkumine kooliminekul Tallinna kooli on reaalsem kui XXX koolis käimisel. Esindaja peab väga oluliseks asjaolu, et Tallinnas koolis käies ei jää laps peale kooli järelvalveta, vaid saab peale kooli või pikapäevarühma minna isapoolse vanaema juurde, trenni või ema või isaga koju. Kuivõrd emal suhted oma emaisaga ei ole kõige paremad ning arvestades asjaolu, et nad mõlemad töötavad, siis on vähetõenäoline, et nad saavad moodustada igapäevase tugivõrgustiku. Esindaja leiab, et algklassides õppival lapsel peaks olema distsipliin ning peale kooli tuleks ära teha koolitöö, mitte minna kohe õue sõpradega jooksma. Samuti ei näe esindaja selles midagi halba kui laste vanavanemad panustavad samuti laste eest hoolitsemisse eriti kui nad ise seda soovivad ning teevad seda kokkuleppel vanematega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, uurinud kõiki asjas kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab et avaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 3 lg 1 kohaselt igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Samuti tulenevalt lastekaitseseaduse (edaspidi 4 LaKS) § 3 on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. LaKS § 8 nimetab iga lapse sünnipärase õiguse mitte ainult elule ja tervisele, vaid ka arengule ja heaolule. Perekonnaseaduse (PKS) 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Tulenevalt PKS § 118 lg 1 vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Vanemate lahuselu korral võivad vanemad ühise lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliselt säilitada ning kohus võib anda ühele vanemale ainuhooldusõiguse üksnes osaliselt, s.o osas, milles vanemad ei suuda ühist hooldusõigus üksmeeles lapse huvides teostada (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-45-11, p 21). Avaldajal XXXja puudutatud isikul XXXon kaks poega, XXXja XXX. XXXja XXXei ela koos alates
2. aasta suvest. XXXja XXXon laste suhtes ühine hooldusõigus. Lastega suhtlemine on korraldatud kokkuleppeliselt. Laste vanemad ei saavuta aga kokkuleppet lastele kooli valiku küsimuses. Kohtul tuleb otsustada vanemate erimeelsuse tõttu milline kool on lastele parim. Vanemad on laste elu korraldanud selliselt, et lapsed elavad mõlema vanema juures enam-vähem võrdse aja. XXXtöötab välisriigis, ning sellest tulenevalt on tal võimalik viibida lastega terve kuu järjest ajal mil ta ei tööta ja viibib Eestis. Sel ajal on lastel võimalus kohtuda ka emaga. Seejärel viibib avaldaja umbes ühe kuu välismaal ja sel ajal elavad lapsed emaga. Seega toimib käesoleval juhul kahekodu süsteem ning vaatamata sellele millise kooli kasuks kohus otsustuse teeks, peaksid lapsed ikka ca kuu aega käima kodust kaugemal koolis ja kasutama kooli ja koju saamiseks transporti. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada vanema lapse XXXosas. Kohtu hinnangul on lapse XXXhuvides Tallinnasse kooli minek. Tallinnas õppides on kohtu arvates tagatud lapsele paremad õppimisvõimalused. Avaldaja soovib lapse panna XXX kooli, kuid ka proovida sisse saada XXX. Juhul, kui lapsel on võimeid, siis ei saa võtta lapselt võimalust kandideerida eliitkoolidesse. 13.10.2015 toimunud kohtuistungil selgus, et XXXkäib nii XXX kui ka XXX. Seega tutvub ta mõlema kooliga ning on asjakohatu lapse ema kartus, et kui laps läheb võõrasse keskkonda, siis on tal raske kohaneda. Kooliminek on lapsele väga suur elumuudatus ning ükskõik millisesse kooli ta sügisel läheb (kas siis juba tuttavasse või mõnda eliitkooli), ei saa välistada asjaolu, et lapsel võivad tekkida kohanemisraskused. Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et laps käib käesoleval ajal Tallinnas trennis. Tallinnas kooliteed alustades saab ta treeninguid jätkata. Laste ema töötab kesklinnas ning laste isa kodu asub kesklinnas. Samuti on kesklinnas laste vanaema, kes on nädala sees päeval enamasti kodus. Lisaks sellele asub XXXvald Tallinna külje alla ning XXX on võimalus ühistranspordiga XXXvallas asuvasse elukohta ise sõita. Samuti on lapsel võimalus oodata ema tööpäeva lõppu, et temaga koos tagasi XXXvalda sõita. Samuti ei ole XXXTallinnasse kooli toomine ülemäära koormav, kuna laste ema käib ise nagunii Tallinnas tööl ja sellest tulenevalt liikleb iga päev linna ja elukoha vahel. Tallinnas koolis käimine säilitab ja tagab võrdsed võimalused mõlema vanemaga suhtlemiseks. Menetluse käigus on selgunud, et mõlemad vanemad armastavad ja hoolivad väga oma lastest ning tahavad võrdselt lastega tegeleda ja nende elus osaleda. Kohus nõustub avaldaja seisukohaga, et XXX panemine XXXvalla kooli muudab lapse linnas käimise harvemaks, kõik huvid ja sõbrad jäävad XXXvalda ning sellest tulenevalt väheneks lapse suhtlus avaldajaga. Lapse huvides ei ole isaga suhtlemise vähenemine. 5 Noorema poja XXXosas avaldus rahuldamisele ei kuulu. XXXon käesoleval ajal
3. aastane ning kooliküsimus ei ole seega käesoleval ajal aktuaalne. Samuti on kohus seisukohal, et XXXosas on võimalik koolivaliku osas vanemate vahel kokkuleppe saavutamine. Kuna XXX alustab kooliteed 2016 aasta sügisel, siis saavad vanemad XXXjälgida ja jõuavad arusaamisele kas ja kuidas Tallinnas koolis käimine talle sobib. Eeltoodust lähtuvalt on vanematele XXXkoolivaliku osas ise võimalik teha otsustus lähtudes kogemustest vanema lapsega ning lapse XXXparimatest huvidest.

§ 477

lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 442

lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt veel lahendamata taotlused. Avaldaja esitas 23.10.2015 kohtule taotluse 13.10.2015 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Protokoll allkirjastati digitaalselt 23.10.2015. Kohus leiab, et taotlus 13.10.2015 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata

§ 477

lg 8 alusel.

§ 477

lg 8 kohaselt menetlustoimingu protokollib kohus hagita menetluses üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks. Menetlusosalistel ei ole õigust taotleda protokolli parandamist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 53 sätestatule. Vastuväiteid protokollile võib esitada asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates. Eeltoodust tulenevalt protokolli parandamise taotlus rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulude jaotus

§ 172

lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 172

lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagita perekonnaasja menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Alaealise määratud esindaja tasu jätab kohus Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik 6