Obsah (7)

§ 182§ 218§ 37§ 38§ 2§ 23§ 221

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 22.03.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-3697

) § 37 lõike 1 kohaselt on täitekuludeks kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist menetluseks tehtud vajalikud kulutused. Tehtud kulu on tõendamata ja põhjendamata (I kd lk 6-9). 3. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur selgitas, et AT tõi lahendi kohtutäiturile täitmiseks 28.05.2014, kuna AÜ KUMMELI PARADIIS oli tema kasutuses oleva krundi sissepääsu blokeerinud betoonplokkidega, mis segas oluliselt võimalust pääseda krundile. Betoonplokkidega krundile sissepääsu takistamine ei ole 3 ilmselgelt vajalik detailplaneeringu koostamise algatamiseks. 20.06.2014 teates täitemenetluse algatamise kohta on kohtutäitur kohustanud AÜ KUMMELI PARADIIS teisaldama krundilt sinna veetud betoonplokid 10 päeva jooksul alates teate kättesaamisest. Teate sai isiklikult allkirja vastu kätte aiandusühistu juhatuse liige AK 26.06.2014.

§ 182

lõige 1 näeb ette, et kui võlgnik ei täida kohustust teha mingi toiming, mida saab teha ka kolmas isik, võib kohtutäitur lubada sissenõudjal lasta toiming teha võlgniku kulul.

§ 182

lõike 2 kohaselt toimingu tegemiseks kohustava täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel võib tekkinud kulude katteks pöörata sissenõude võlgniku varale. Kuna võlgnik oma kohustust ei täitnud, teisaldas sissenõudja betoonplokid krundilt ära, esitas kohtutäiturile arve tehtud kulutuste kohta ja avalduse, millega palus need kulud võlgnikult sisse nõuda. Teisaldamine toimus septembris 2014, seega enne kompromissi sõlmimist (I kd lk 25-26).

1. Sissenõudja AT kirjeldas täitemenetluse käiku ja palus jätta kaebus rahuldamata (I kd lk 167-168). Esimese astme kohtu määrus
2. 14.12.2015 määrusega jättis maakohus läbi vaatamata AÜ KUMMELI PARADIIS taotluse tühistada 23.01.2015 täitekulu väljamõistmise otsus ja 26.01.2015 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt, taotluse tagastada 26.01.2015 arestitud summa võlgnikule ja taotluse lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 008/2014/
4. Maakohus rahuldas avaldaja kaebuse kohtutäituri 19.02.2015 otsuse peale ja tühistas otsuse ning kohustas kohtutäiturit uuesti läbi vaatama avaldaja kaebuse kohtutäituri 23.01.2015 täitekulu väljamõistmise otsuse peale ja 26.01.2015 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti peale. Menetluskulud jättis menetlusosaliste endi kanda ja menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud.
5. Kohus menetles TsMS § 477 lõikest 5 juhindudes üksnes võlgniku kaebust kaebusena kohtutäituri 19.02.2015 otsuse peale ja ülejäänud taotluste osas jättis avalduse TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata.

ei sätesta täitemenetluse osalise õigust taotleda kohtult kohtutäituri poolt täitemenetluses tehtud otsuste ja aktide tühistamist, va otsus, millega on lahendatud menetlusosalise kaebus kohtutäituri tegevuse või otsuse peale (

§ 218lõige 1).

8. Maakohus asus seisukohale, et krundilt betoonplokkide eemaldamisega seonduvad kulud on

§ 37

lõike 1 punkti 4 mõistes täitekulud, kui nende tegemine on täitemenetluseks vajalik.

§ 38

lõige 2 sätestab, et täitekulud nõuab võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse.

§ 182

lõige 1 sätestab, et kui võlgnik ei täida kohustust teha mingi toiming, mida saab teha ka kolmas isik, võib kohtutäitur lubada sissenõudjal lasta toiming teha võlgniku kulul.

§ 182

lõige 2 sätestab, et toimingu tegemiseks kohustava täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel võib tekkinud kulude katteks pöörata sissenõude võlgniku varale. Selliselt võib toimida juhul, kui kolmas isik nõuab toimingu tegemiseks ettemaksu. 9.

§ 38

lõike 2 kohaselt teeb kohtutäitur täitekulude kohta otsuse, mis on

§ 2lõike 1 punktis 16 nimetatud täitedokument.

Maakohtu hinnangul sätestab

§ 182

lõige 2 nimetatud reeglist erandi.

§ 182

lõige 2 annab sissenõudjale õiguse muuta asendatava toimingu tegemise nõue raha tasumise nõudeks.

§ 182

lõike 1 kohaselt saab sissenõudja teha asendatava toimigu tegemiseks kulutuse ning

§ 182

lõike 2 4 alusel lasta kohtutäituril nõuda sisse kulutuste hüvitamise nõude rahuldamiseks vastav rahasumma võlgnikult. Kulutuste sissenõudmiseks peab sissenõudja lisaks

§ 23

lõikes 1 nimetatud täitmisavaldusele ja täitedokumendile esitama kohtutäiturile

§ 182lõikes 2 nimetatud täiendava avalduse.

Täitedokumendi ja sissenõudja avalduse saamisel peab kohtutäitur

§ 182

lõike 2 kohaselt pöörama sissenõude võlgniku varale.

§ 182

lõige 2 ei sätesta sissenõude pööramise eeldusena täitekulude otsuse tegemist kohtutäituri poolt. 10.

§ 182

lõige 2 annab sissenõudjale õiguse nõuda võlgnikult kulude hüvitamist ja kohustab võlgnikku kulud sissenõudjale hüvitama. Kui kohtutäitur määraks sissenõudja kulude suuruse kindlaks täitekulude otsusega, kujutaks see endast sissenõudja ja võlgniku vahelise võlasuhte osas sisulise otsuse tegemist, sest kulude üle otsustamiseks peab kohtutäitur veenduma selles, et asendatav toiming on tehtud ning sellega seoses on kantud kulusid, mis on vajalikud ja mõistlikud. Maakohus leidis, et ainult sissenõudja ja võlgnik saavad anda hinnangu sellele, kas asendatav toiming on tehtud. Sissenõudja ja võlgniku vaheline vaidlus toimingu tegemise või mittetegemise üle tuleb lahendada sisuliselt. Sellise sisulise otsuse tegemiseks kohtutäituril formaliseerituse põhimõttest tulenevalt õigus puudub. Eeltoodust tulenevalt maakohus leidis, et kohtutäitur ei saa

§ 182lõikes 2 nimetatud kulude kohta teha täitekulude otsust.

11. Maakohus põhjendas, et kuivõrd sissenõudja kulude kohta ei pea

-i kohaselt täitekulude otsust tegema, on sellise otsuse tegemine kohtutäituri poolt seadusega vastuolus. Kohus tühistas seetõttu kohtutäituri 19.02.2015 otsuse võlgniku kaebuse lahendamise kohta. Täitekulude otsuse tegemine mõjutab otseselt seda, millise summa on kohtutäitur täitekulude otsuse täitmiseks arestinud. Seetõttu tühistas kohus kohtutäituri 19.02.2015 otsuse tervikuna. Kohtutäitur peab võlgniku kaebuse uuesti läbi vaatamata ja kaebuse kohta otsuse tegema, arvestades käesoleva kohtumääruse põhjendavas osas märgitut. Mh peab kohtutäitur kontrollima, kas arestimisele kuuluv summa muutub, kui täitekulude otsus tühistatakse. 12. Kohus märkis, et võlgniku varale sissenõude pööramise eeldused vaidlusaluses täitemenetluses on täitetoimikust nähtuvalt täidetud. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile täitedokumendi, mis kohustab asendatava toimingu tegemiseks (I kd lk 34-39) ning avalduse sissenõudjale tekkinud kulude kohta (I kd I lk 134). Seega on

§ 182lõike 2 sätestatud eeldused sundtäitmise läbiviimiseks täidetud.

Seetõttu saab kohtutäitur ka täitekulude otsuse tühistamise korral jätkata kulude sissenõudmist võlgnikult. Sissenõudja kulude hüvitamise nõuet tuleb käsitleda tavalise raha tasumise nõudena. Ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust asendatava toimingu teha laskmise kulude olemasolu, vajalikkuse ja mõistlikkuse osas enne kohtutäiturile

§ 182lõikes 2 nimetatud avalduse esitamist läbi vaadanud.

Seetõttu saab võlgnik esitada sellisele nõudele vastuväited

§ 221lõikes 1 nimetatud hagiavalduses.

Sellise hagi lahendamisel saab kohus lahendada poolte vaidluse selle üle, kas sissenõudja üldse lasi asendatava toimingu teha ning kandis sellega seoses kulutusi, kas kulutused olid vajalikud, kas kulutused olid mõistlikud.

1. Kohus jättis võlgniku kaebuse osaliselt läbi vaatamata ja rahuldas kaebuse osaliselt. Kohus pidas kaebuse osalise läbivaatamata jätmise ja osalise rahuldamise korral õiglaseks, et iga menetlusosaline kannab ise oma menetluskulud. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lõike 1 alusel menetlusosaliste endi kanda ega määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. 5 Määruskaebus
2. 28.12.2015 esitatud määruskaebuses palub kohtutäitur maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus rahuldas AÜ KUMMELI PARADIIS kaebuse, tühistas kohtutäituri 19.02.2015 otsuse ja kohustas täiturit osaliselt uuesti läbi vaatama AÜ kaebuse. Kohtutäitur palus jätta menetluskulud AÜ KUMMELI PARADIIS kanda.
3. Kohtutäitur leidis, et maakohus on õigesti leidnud, et krundilt betoonplokkide eemaldamisega seonduvad kulud on

§ 37lõike 1 punkti 4 mõttes täitekulud.

Samas on arusaamatu kohtu seisukoht, et kohtutäitur ei saa nende kulude osas teha väljamõistmise otsust. Kohtutäitur jäi oma seisukoha juurde, et toiming on sissenõudja poolt tehtud ja kohtutäitur võib tekkinud kulude katteks pöörata sissenõude võlgniku varale (

§ 182lõiked 1 ja 2).

Puudutatud isikute seisukoht

1. AÜ KUMMELI PARADIIS vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. AT nõustus kohtutäituri määruskaebuses esitatud väidetega. Menetluse edasine käik
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 14.12.2015 määrus tuleb vastavalt TsMS § 657 lõike 1 punktile 2 osaliselt tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktide 2-4 ja menetluskulude jaotuse osas. Kolleegium teeb nimetatud osas uue määruse, millega jätab rahuldamata AÜ KUMMELI PARADIIS kaebuse Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku 19.02.2015 otsusele täiteasjas nr 008/2014/1158 ja menetluskulud AÜ KUMMELI PARADIIS kanda. Kohtutäituri määruskaebus kuulub rahuldamisele.
4. Kolleegium märgib esmalt, et maakohtu põhjendused on vasturääkivad. Maakohus on küll leidnud, et krundilt betoonplokkide eemaldamisega seonduvad kulud on

§ 37

lõike 1 punkti 4 mõistes täitekulud, kui nende tegemine on täitemenetluseks vajalik (määruse põhjenduste punkt 5). Määruse põhjenduste punktis 7 on maakohus aga põhjendanud, et sissenõudja kulude hüvitamise nõuet tuleb käsitleda tavalise raha tasumise nõudena, millest saab kolleegiumi hinnangul järeldada, et sissenõudja kulud ei kujutanud maakohtu arvates endast siiski täitekulusid

-i mõttes. 20. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, et krundilt betoonplokkide eemaldamisega seonduvad kulud on

§ 37

lõike 1 punkti 4 mõistes täitekulud, mida

§ 38lõike 2 alusel nõuab kohtutäitur täitekulude otsuse alusel võlgnikult sisse.

Selles osas kolleegium maakohtu määruse põhjendusi ei korda (TsMS § 654 lõige 6, § 659). Küll aga ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga selles, et

§ 182

lõige 2 teeb erandi reeglist, et täitekulude kohta tuleb

§ 38lõike 2 alusel teha täitekulude otsus.

Kolleegium on seisukohal, et maakohus on vääralt tõlgendanud

§ 182

lõiget 2 ja ebaõigesti jätnud kohaldamata

§ 38lõike 2.

21. Riigikohus on selgitanud, et kui täitedokumendist tuleneb võlgnikule kohustus teha sissenõudja kasuks mingi toiming, mida saab teha ka kolmas isik (nn asendatav 6 toiming), ja võlgnik seda toimingut täituri antud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei tee, fikseerib täitur olukorra ja võimaldab

§ 182lõike 1 järgi toimingu teha sissenõudjal endal võlgniku kulul.

St, et sissenõudja saab selle toimingu ise teha või lasta kokkuleppel teha kolmandal isikul (RKTKo 3-2-1-31-10, punktid 16-17). Käesoleval juhul puudub vaidlus, et avaldaja ei täitnud täitedokumenti vabatahtlikult ega teisaldanud betoonplokke krundilt asukohaga Kummeli t 4 Paldiski linnas. Toimikust nähtuvalt on 20.06.2014 teade, milles kohtutäitur kohustas aiandusühistut krundilt betoonplokid ära viima, toimetatud isiklikult kätte ühistu juhatuse liikmele AKle (lk 70). Seejuures ei oma tähtsust aiandusühistu väide, et talle ei olnud teada, et AT tegeleb ise betoonplokkide äravedamisega ja esitab kulude kohta arve. Kuna aiandusühistu ei täitnud kohtutäituri nimetatud toimingut vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, võimaldas

§ 182lõige 1 teha toimingu sissenõudjal endal võlgniku kulul.

22. Riigikohus on ka selgitanud, et kui kohtutäitur laseb täitetoimingu

§ 182

lõike 1 alusel teha sissenõudjal (või kolmandal isikul) võlgniku kulul, võimaldab

§ 182

lõige 2 täituril täiendavat kohtumenetlust alustamata pöörata täitekulude katteks sissenõue võlgniku varale sama täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel (RKTKo 3-2-1-31-10, punkt 17). 23. Kolleegiumi hinnangul on ebaõige maakohtu seisukoht, et

§ 182lõikes 2 nimetatud kulude kohta ei saa kohtutäitur teha täitekulude otsust.

Kohtutäitur on krundilt betoonplokkide eemaldamisega seonduvate kulude kui täitekulude kohta õigesti teinud

§ 38

lõike 2 alusel täitekulude otsuse.

§ 182

lõikes 2 nimetatud kulud ei ole selles mõttes erinevad muudest

§ 37lõikes 1 nimetatud täitekuludest.

Asjaolu, et vastavalt

§ 182

lõikele 2 saab nende kulude katteks pöörata sissenõude võlgniku varale, ei tähenda, et nende kulude kohta ei saa teha täitekulude otsust. Seega ei tulene

§ 182

lõikest 2 eriregulatsiooni

§ 38lõike 2 suhtes.

1. Põhjendamatu on ka maakohtu väide, et kui kohtutäitur määraks sissenõudja kulude suuruse kindlaks täitekulude otsusega, kujutaks see endast sissenõudja ja võlgniku vahelise võlasuhte osas sisulise otsuse tegemist, mis oleks vastuolus formaliseerituse printsiibiga. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei saanud kohtutäitur kontrollida, kas asendatav toiming tehti ja kas kantud kulud on mõistlikud ja vajalikud. Formaliseerituse põhimõtte sisuks on nõue, et kohtutäitur ei saa kontrollida täitedokumendi sisu, vaid üksnes selle vastavust täitedokumendile esitatavatele nõuetele (RKTKo 3-2-1-52-07). Ringkonnakohus on käesoleva asjaga sarnases vaidluses ka varem leidnud, et kohtutäituril on õigus ja kohustus hinnata sissenõudja poolt täitemenetluses kantud kulutusi tõendavat dokumenti ja seeläbi tuvastada asjaolusid, sh kontrollida, kas asendatav toiming on tehtud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-14-56574).
2. Kolleegium on seisukohal, et olukorras, kus kohtutäituril oli esitatud tõendi alusel võimalik formaalse hindamise tulemusena üheselt veenduda kulu asjakohasuses ja põhjendatuses, sai kohtutäitur sellise tõendi alusel

§ 182lõikes 2 sätestatud kulu võlgnikult sisse nõuda.

23.09.2014 arvelt nr 143 nähtub, et AT-ile on esitatud kraana teenuste eest arve 72 eurot. Arvel on märgitud kinnisasi Kummeli t 4 (t lk 144). AT on arve tasunud (t lk 145) ja esitanud kohtutäiturile avalduse kulu hüvitamiseks (t lk 134). 26. AÜ KUMMELI PARADIIS on tuginenud kaebuses üksnes väitele, et aiandusühistut ei hoiatatud läbiviidavate toimingute kohast ja ajast, mistõttu ei ole ühistu hinnangul 7 tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Nagu ülalpool märgitud, ei eeldanud toimingu ja kulude tegemine aiandusühistu eelnevat hoiatamist, sest aiandusühistule oli juba antud täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg. Kohtutäitur oli teates aiandusühistut ka hoiatanud, et toimingu mittetegemisel võib kohtutäitur lasta toimingu teha sissenõudjal võlgniku kulul vastavalt

§-le

1. Aiandusühistu ei ole ka tuginenud väitele, et tehtud kulud oleksid põhjendamatud põhjusel, et tegelikult betoonplokkide teisaldamist ei toimunud või et tehtud kulud oleksid ebamõistlikult suured võrreldes tavapärase taolise teenuse kuluga. Kolleegiumi hinnangul saab tehtud kulusid pidada mõistlikeks ja vajalikeks ning täitekulude otsuse tegemine oli põhjendatud, mistõttu on maakohus ebaõigesti tühistanud kohtutäituri 19.02.2015 otsuse.
2. Maakohtu määruse osalist tühistamist arvestades tuleb vastavalt TsMS § 173 lõikele 3 muuta ka menetluskulude jaotust. Arvestades, et kolleegium rahuldab määruskaebuse ja kokkuvõttes jääb AÜ KUMMELI PARADIIS kohtule esitatud kaebus osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata, on põhjendatud jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud AÜ KUMMELI PARADIIS kanda (TsMS § 172 lõige 1). Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb jätta AÜ KUMMELI PARADIIS kanda ka kohtutäituri poolt määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, mis tuleb AÜ-lt KUMMELI PARADIIS kohtutäituri kasuks välja mõista (TsMS § 150 lõike 1 punkt 5). Muid menetluskulusid toimikust ei nähtu. Õigusabikulude olemasolu ei ole alust eeldada, sest nii kohtutäitur kui sissenõudja on osalenud menetluses isiklikult. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/