Obsah (7)

§ 174§ 177§ 477§ 175§ 138§ 144§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Seping Määruse tegemise aeg ja koht 06. jaanuar 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-41296 Tsiviilasi OÜ XXXavaldus menetluskulude

) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 5.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Tulenevalt hagi esitamise ajal kehtinud

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks 2 suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 6.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

1. Hageja kohtukuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 500 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist tõendatud, põhjendatud ja vajaliku kuluga.
2. Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepinguliste esindaja tunnitasumäära. Hageja on maakohtus ja ringkonnakohtus osutatud õigusabiteenuste eest tasunud tunnitasuna 90 eurot (käibemaksuta) ja riigikohtus 123,08 eurot (käibemaksuta). Avaldaja oma vastuväidetes peab nimetatud tunnitasumäära põhjendamatuks ja leiab, et tunnitasu maakohtus ja ringkonnakohtus peaks olema 40 eurot/h ja Riigikohtus 80 eurot/h vastavalt Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud riigi õigusabi tunnitasule.

§ 175

lg 1 järgi tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole määratud hagejale riigi õigusabi, mistõttu ei saa lähtuda Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud tunnihinnast riigi õigusabi korral. Riigikohus on märkinud, et ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-115-13). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus oma lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-98-13 on lugenud tavapäraseks tunnitasuks 147,49 eurot (käibemaksuga). Riigikohus oma lahendis kohtuasjas 3-2-1-115-14 on märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ja vaidluse, peab kohus antud kohtuasja puhul hageja esindajate tunnihinda 90 eurot/h ja 123 eurot/h mõistlikuks ja põhjendatuks. Lisaks märgib kohus, et avaldaja ei ole usutavaks teinud, et puudutatud isiku poolt nõutav tunnihind on ebamõistlikult kõrge ja ületab õigusabituru keskmist.

1. Järgnevalt kontrollib kohus hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust.
2. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 05.09.2013 dokumentide analüüsiks, hagi koostamiseks ja kohtusse esitamiseks 3 tundi. Kohus, tutvudes esitatud hagi ja selle lisadega, on seisukohal, et esindajal ei saanud kuluda hagi koostamiseks, mis on sisult ca ühe lehekülje pikkune, ja mõne lisa analüüsiks ja kokkupanemiseks, rohkem kui 2 tundi, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
3. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulisel esindajal on kulunud 30.10.2013 hagi täpsustuse koostamiseks 1 tund. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
4. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulisel esindajal on kulunud 06.12.2013 kostja vastusega tutvumiseks ja nõupidamiseks kliendiga 2 tundi. Kohus, tutvudes kostja vastuse ja selle lisadega, on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
5. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulisel esindajal on kulunud 20.12.2013 vastuväidete koostamiseks kostja seisukohtadele 3 tundi. Kohus, tutvudes esitatud seisukohaga, 3 on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
6. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulisel esindajal on kulunud 06.01.2014 kostja vastuväidetega tutvumiseks 30 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
7. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulisel esindajal on kulunud 17.02.2014 määruskaebuse koostamiseks 2 tundi. Kohus, tutvudes esitatud määruskaebusega, on seisukohal, et nimetatu koostamiseks ei saanud esindajal kuluda rohkem, kui 1 tund, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
8. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulisel esindajal on kulunud 02.04.2014 istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks 1 tund. Kohus, arvestades, et 02.04.2014 istung kestis 30 minutit, on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
9. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulisel esindajal on kulunud 09.04.2014 hagi täpsustuse koostamiseks 1 tund. Kohus, tutvudes esitatud hagi täiendusega, on seisukohal, et nimetatu koostamiseks ei saanud esindajal kuluda rohkem kui 30 minutit, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
10. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulisel esindajal on kulunud 27.05.2014 täiendavate tõendite kogumiseks ja kohtusse esitamiseks 1 tund. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
11. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulisel esindajal on kulunud 04.06.2014 kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks 5 tundi. 04.06.2014 kohtuistung kestis 3,5 tundi ning arvestades, et kohtuistungil kuulati üle tunnistajad, siis leiab kohus, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
12. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulisel esindajal on kulunud 09.06.2014 kohtuistungi protokolliga tutvumiseks 1 tund. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
13. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulisel esindajal on kulunud 19.06.2014 hageja täiendavate seisukohtade koostamiseks 1 tund. Kohus, tutvudes esitatud seisukohaga, on seisukohal, et täiendavate seisukohtade koostamiseks ei saanud esindajal kuluda rohkem kui 30 minutit, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
14. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulisel esindajal on kulunud 19.06.2014 kostja täiendavate seisukohtadega tutvumiseks 30 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
15. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulisel esindajal on kulunud 21.08.2014 maakohtu otsusega tutvumiseks, analüüsiks ja nõupidamiseks kliendiga 2,5 tundi. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
16. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulisel esindajal on kulunud 19.09.2014 kostja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja analüüsiks 3 tundi. Kohus, tutvudes esitatud apellatsioonkaebusega, on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
17. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulisel esindajal on kulunud 22.10.2014 vastuse koostamiseks 1 tund. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
18. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulisel esindajal on kulunud 31.03.2015 ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks, selle analüüsiks ja nõupidamiseks kliendiga 3 tundi., 4 Kohus, tutvudes otsusega, on seisukohal, et esindajal ei saanud otsusega tutvumiseks ja selle analüüsiks kuluda rohkem kui 1 tundi ja nõupidamiseks loeb kohus põhjendatud ajakuluks 1 tund, seega on kokku põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi.
19. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulisel esindajal on kulunud 29.04.2015 kassatsioonkaebuse koostamiseks 6 tundi. Kohus, tutvudes esitatud kassatsioonkaebusega ning arvestades, et hagejat esindas Riigikohtus vandeadvokaat, on seisukohal, et esindajal ei saanud kuluda kassatsioonkaebuse koostamiseks rohkem kui 4 tundi, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
20. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks hageja järgmised menetluskulud: riigilõiv 500 eurot, õigusabikulud maakohtus ja ringkonnakohtus 2475 eurot (27,5 h x 90) ning menetluskulud Riigikohtus 492,32 eurot (4 h x 123,08), kokku 3467,32 eurot, millest kuulub kostjalt väljamõistmisele 78% ehk 2704,51 eurot.
21. Hageja taotlus jääb rahuldamata summa 520,79 euro osas (taotletud 322,30 – rahuldatud 2704,51 eurot). 30.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 5