KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-4739 Määruse tegemise aeg ja koht 23.03.2016, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots Tsiviilasi TT hagi Mirtel I

§ 176lg 5, et kõik kulud on kantud seoses ole käibemaksukohustuslane.

1. 15.10.2015 esitas kostja taotluse kohustada hagejat esitama menetluskulusid tõendavad dokumendid. Esimese astme kohtu määrus
2. Maakohus rahuldas avalduse ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1984 eu 1584 eurot õigusabi kulude katteks. Kohus kohustas kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludel ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
3. Hageja poolt tasutud riigilõivud on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. 6.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava k menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus u hageja menetluskulude suurusele, küll aga on kostja palunud kohtul kohustada hagejat esitama menetluskul nagu väljastatud arved ja maksekorraldused.

§ 176

lg 6 kohaldamine või mittekohaldamine on kohtu diskretsiooniotsustus ja seega mitte vaidlus hagejat esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente, kuivõrd hageja on esitatud menetluskulude nime menetlustoimingud, nendele kulunud aja, ajakulust tuleneva summa ja toonud välja ka vastavate arv menetluskulud veenvalt tõendatud. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole oluline, kas pool, kelle kasuks kohtuo õigusabi eest enne kohtuotsuse tegemist juba tasunud või mitte. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, k tasumise kohustus (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-112-01). Kohtul tuleb aga hinnata nii õigusabi osutamisel arvestatud tunnitasu määra kui ka õigusabi osutamise vajalikkust. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 162 eurot ja 144 eurot (koos käibemaksuga), mis on nii hagi arvestades ebamõistlik. Antud tsiviilasja puhul ei olnud tegemist keskmisest keerukama kohtuvaidlusega, m keskmisest suuremat tunnihinda. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb tunnihinnana arvestada 120 eur hageja poolt taotletut vastavalt. Õigusabile kulunud ajaks märgitud 13,2 tundi on antud hagis toimunud menetlust arvestades mõistlik ja põhje

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja poolt hüvitatavate õigusabikulude suuruseks määrab 1584 eurot (13,2 x tsiviilasjas hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 1984 eurot (400 eurot riigilõivud + 1584 kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alate lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
2. Kostja palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi tagasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
3. Kostja ei vaidlusta maakohtu poolt määratud hageja menetluskulude suurust 1984 eurot, kui hageja suuda kuludokumentide alusel. Kostja esitas 15.10.2015 kohtule taotluse kohustada hagejat esitama kulusid tõendavaid dokumente, mid 20.01.2016 lahendis välja rida erinevalt tõlgendatavaid argumente. Kuna hageja esitas tsiviilasja menetlu põhjust eeldada hageja ebaausust. Arvestades laialt levinud praktikat, kus väikesed advokaadibürood klie kättesaamist nihutama kohtuotsuse järgsesse perioodi, oli kostjal hageja senise käitumismustri pinnalt põ Kostjal on kahtlus, et hageja ja tema õigusnõustaja vahelisel kokkuleppel toimub õigusnõustamise jä väljanõudmise. Kohus ei rakendanud oma prerogatiivset õigust kuludokumentide väljanõudmiseks, mis tuleneb

§ 1

nimekiri ja tõendid toimetatakse viivitamata vastaspoolele kätte, kui üks pooltest seda soovib.

§ 177

nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud kohtuotsuse või määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud materjalidest nähtuvate menetluskulude suhtes.

§ 477lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avald tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõ 2

§ 633lg 5 alusel Tallinna R lahendamiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht 12. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt

§ 659

ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu määruse põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 13.

§ 176

lg 6 võimaldab kohtul anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente; kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Seega ei ole kohtul kohustust rakendada

§ 176lg 6 ei omal algatusel ega ka menetlusosalise taotlusel.

Käesoleval juhul maakohus

§ 176

lg 6 alusel täiendavaid menetluskulusid tõendavaid dokumente ei nõudnud, leides muu hulgas, et õigusabi eest tegelik tasumine ei ole õigusabikulu väljamõistmise eelduseks ja et piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Hageja lepinguliseks esindajaks oli advokaat, kelle teenuse puhul võib eeldada, et menetlusosalisel on teenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma

§ 176

lg 6 esimest lauset kohaldamata (vt Riigikohtu 01.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 11). Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud ja menetlusosaline ei pea tõendama, et ta on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Seega ei ole oluline, kas hageja esindajale on tasu makstud (vt näiteks Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18). Eeltoodust järelduvalt ei ole asjassepuutuv ka määruskaebuse esitaja väide, et tal on kahtlus, et hageja ja tema õigusnõustaja vahelisel kokkuleppel toimub õigusnõustamise järgne tasumine läbi menetluskulude väljanõudmise. Kuna tasu tegelik maksmine (kantus) ei ole vastapoolelt õigusabikulude väljamõistmise eeltingimuseks, võibki tegelik tasumine toimuda ka pärast menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmist. 3