← Eesti

3-15-2615/13

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised 3-15-2615

  1. veebruar 2016 Eda Muts Gert Reiteli kaebus Tartu Vangla 11.09.
  2. a käskkirja nr 6-2/1240 tühistamiseks. Kirjalik menetlus Kaebaja – Gert Reitel Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
  3. Jätta Gert Reiteli kaebus rahuldamata.
  4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30.03.
  5. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  6. Tartu Vangla 11.09.
  7. a käskkirjaga nr 6-2/1240 tunnistati kinnipeetav Gert Reitel süüdi Tartu Vangla kodukorra punkti 4.1, mille kohaselt on kinnipeetaval keelatud vanglaametniku loata väljuda talle määratud osakonnast, rikkumises ning karistati teda seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega, lükates distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise edasi kuue kuulise katseajaga. Käskkirja kohaselt väljus G. Reitel 22.08.2015 kella 13.30 paiku omavoliliselt talle määratud elusektsioonist S8, eesmärgiga minna spordiväljakule jalgpalliturniirile, kuid teda polnud märgitud saatmiskorraldusse ning ta toodi spordiväljakult elusektsiooni tagasi. Umbes nädal enne jalgpalliturniiri pani vanglateenistuse ametnik A. Rõžikov sektoritesse S8 kinnipeetavatele tutvumiseks jalgpalliturniiril osaleda soovijate nimekirjad, mille järgi G. Reitelit turniirile ei lubatud. A. Rõžikov kinnitas, et selgitas G. Reitelile turniirile eelneval nädalal korduvalt, et ta ei saa turniiril osaleda, kuna tal oli 22.07.2015 intsident. Teabe- ja uurimisosakonna spetsialist T. Veelmaa tuvastas inspektor-kontaktisik L. Õkva ütluste ning 20.08.
  8. a kaamerasalvestuse alusel, et nimekiri oli sektsiooni seinal olemas.
  9. G. Reitel esitas 23.09.2015 Tartu Vangla 11.09.
  10. a käskkirja nr 6-2/1240 peale vaide, mis jäeti rahuldamata Tartu Vangla 14.10.
  11. a vaideotsusega nr 1-11/716-
  12. Kaebuse esitaja põhjendused
  13. G. Reitel esitas 18.10.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 11.09.
  14. a käskkirja nr 6-2/1240 tühistamiseks. 3.1 Kaebaja teadis, et ta on jalgpalliturniirile kirja pandud. Saatmisnimekirjasid kinnipeetavatele ei näidata ning mitte keegi vanglaametnikest ei teavitanud kaebajat, et ta ei tohi turniirile minna. Kuna valvur hõikas sektorisse, et jalgpalli turniir ning kedagi nimepidi ei kutsutud, siis läks kaebaja koos D. Karpoviga turniirile. Enne turniiri otsis valvur turniirile minejad läbi ning avas uksed spordiväljakule minemiseks. 3.2 Kaebajat on karistuse määramisel ebavõrdselt koheldud ja diskrimineeritud. Sama intsidendi alusel, s.o 22.08.2015 kell 8.30 ja 13.30 jalgpalliturniiril käimise eest, karistati D. Karpovit üksnes noomitusega. Kaebajat on palju karmimalt karistatud, kuigi kaebajal puuduvad varasemad distsiplinaarrikkumised ja D. Karpovil on kolm kehtivat distsiplinaar– karistust. Kuna vanglateenistuse ametnikud S. Tammpere ja A. Rööpman tunnistavad, et nad ei andnud kinnipeetavatele konkreetset korraldust minna jalgpalliturniirile, vaid otsisid kinnipeetavad läbi ja saatsid alla korrusele, siis läksid ka saatmisnimekirjas olnud kinnipeetavad spordiväljakule ilma loata omavoliliselt. 3.3 Rikutud on kaebaja õigust õiglasele menetlusele, kuna tema vaidele on vastanud samad isikud, kes kaebajale karistuse määrasid, mitte vangla direktor. 3.4 Vastustaja väide, et kaebajat on teavitatud turniirile mineku keelust, on alusetu. Kaebaja ei ole näinud S8 elusektsioonis nimekirja, kes tohtisid turniirile minna. Kuna elusektsiooni seinad on pabereid täis kleebitud, ei ole kaebaja kohustatud neid iga päev läbi lugema. Turniirinimekirja kleepimine sektsiooni seinale on Tartu Vangla kodukorra p 1.7.6 rikkumine ning see kohaldub p 1.2 alusel ka Tartu Vangla teenistujatele. 3.5 Kaebaja jääb vaides esitatud selgituste juurde ja palub neid arvesse võtta. Vastustaja vastuväited
  15. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jääb vaideotsuses toodud seisukohtade juurde ning lisab järgmist: 4.
  16. Puudub alus kahelda A. Rõžikovi ütlustes (tl 50 pöördel) turniirinimekirja avaldamise ja kaebajaga turniiri kohta peetud vestluste kohta, sest tavapärase praktika kohaselt riputatakse nimekirjad kinnipeetavate kohta, kes saavad ja kes ei saa turniiril osaleda üles sektori seinale ning kinnipeetavatel on täiendavate küsimuste tekkimisel võimalik pöörduda vanglaametnike poole. G. Reitel on seda võimalust kasutanud ja vanemvalvur A. Rõžikov on temaga sel teemal enne turniiri toimumist vestelnud. Seega oli kaebaja teadlik, et ta ei tohi turniiril osaleda; 4.
  17. Videosalvestiselt nähtub, et 22.08.2015 kella 13:26 paiku avab kinnipeetava G. Reiteli kambri ukse kaaskinnipeetav. G. Reitel väljub kambrist teisena oma kambrikaaslase järel ning vaatab pikalt sektori kaugemas otsas tegutseva ametniku poole, kes kahjuks kahe prügikoristamisega tegeleva kinnipeetavaga tegelemise ajal ei märka, mis eespool sektoris toimub. Seejärel avab G. Reitel ka kõrvalkambri ukse ning liigub edasi. Kuigi vangla nendib, et ka ametnike töös oli käesoleval juhul vajakajäämisi, nähtub siiski videosalvestiselt selgelt, et ükski ametnik G. Reitelit kambrist välja ei lase. Seega läks kaebaja jalgpalliturniirile hoolimata sellest, et talle ei olnud luba antud ning tegemist oli tahtliku rikkumisega; 4.
  18. Kinnipeetava liikumine või viibimine vangla territooriumil kohas, kus tal ei ole lubatud viibida, kujutab endast rasket distsipliinirikkumist, kuna see võib lõppeda erinevate füüsiliste konfliktide tekkimisega, põgenemiskatsega, hoonetesse sisenemisega, kus viibivad kolmandad isikuid jne. Kaebaja tegevus andis negatiivset eeskuju ka teistele kinnipeetavatele. Karistuse 2 määramisel on arvestatud lisaks distsipliinirikkumise raskusastmele ka seda, et kinnipeetav ei kahetse tehtut. Kohtu seisukoht
  19. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja väljus 22.08.2015 kella 13.30 paiku eluosakonnast ning suundus osalema jalgpalliturniirile. Vaidluse all on see, kas kaebaja pidi teadma, et tal ei olnud lubatud turniirile minna, ning kas kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on määratud õiguspäraselt, arvestades muuhulgas võrdsuspõhiõigusega. Lisaks viitab kaebaja menetlusõiguse rikkumisele, kuna vaide lahendasid karistuse määranud menetlejad.
  20. Distsiplinaarmenetluse käigus on tuvastatud, et sektori seinal oli jalgpalliturniirile lubatud kinnipeetavate nimekiri. Teabe- ja uurimisosakonna spetsialist T. Veelmaa 31.08.
  21. a selgituse (tl 52 pöördel) kohaselt tuvastas ta 20.08.
  22. a videosalvestise alusel, et jalgpalli turniirile lubatud isikute nimekiri oli eluosakonna olmeruumi teadete tahvlil, mis eemaldati kinnipeetavate poolt 20.08.2015.a. ehk kaks päeva enne vaidlusalust päeva. Et G. Reitelit jalgpalliturniirile lubatute nimekirjas ei olnud, on kinnitanud vanglateenistuse ametnik A. Rõžikov 28.08.2015 kirjas. A. Rõžikovi kinnitusel pandi nimekiri sektsiooni seinale vähemalt nädal enne turniiri algust. A. Rõžikovi selgituse järgi oli ta turniirile mittelubamisest G. Reiteliga mitmel korral eelnevalt vestelnud ning selgitanud mittelubamise põhjust. T. Veelma, ja A. Rõžikovi ütluste ning 20.08.
  23. a videosalvestisega on kohtu hinnangul tõendatud, et turniirinimekiri oli sektori S8 seinal olemas ning kaebajal oli võimalik teada saada, et teda ei ole lubatud turniirile.
  24. Alusetu on kaebaja väide, et turniirinimekirja teadete tahvlile kleepimine on vastuolus Tartu Vangla kodukorraga. Kohus nõustub Tartu Vangla 14.10.
  25. a vastuses nr 2-3/4142-2 (tl 13) toodud selgitustega, et spordivõistlusele pääsemisest teavitamiseks piisab turniiri nimekirja vabas vormis teatavaks tegemisest. Samuti on alusetud kaebaja väited, et ta ei olnud tutvunud saatmisnimekirjadega ning teadis, et on turniirile kirja pandud. Saatmisnimekirjadega ei pidanudki kinnipeetav tutvuma, kuna see on ainult ametnike tööd korraldav dokument. Turniirile pääsemise eelduseks on vastav luba. Üksnes turniirile registreerumine ei tähenda, et luba on antud ega taga luba spordivõistlustele pääsemiseks.
  26. Kohus märgib, et isegi kui lugeda tõeseks kaebaja väide, et ta ei olnud enne nimekirja eemaldamist 20.08.2015 (tl 52 pöördel) sellega tutvunud, ei saanud kaebaja väidetavas infopuuduses eeldada, et tal on luba jalgpalliturniirile minna. Kaebaja väide, et keegi vanglaametnikest ei olnud teda teavitanud turniirile mineku keelust, on otsitud eneseõigustuseks ega oma asja sisulisel lahendamisel tähtsust, kuna kinnipeetaval on vastavalt Tartu Vangla kodukorra punktile 4.1 õigus liikuda väljaspool oma kambrit ja osakonda üksnes juhul kui talle on selleks antud selge luba. Kuna kaebajale ei olnud antud luba turniirile minekuks, puudus tal õigus turniirile minna. Vastuses kaebusele on korrektselt kirjeldatud videosalvestist, millest nähtub, et 22.08.2015 kell 13.26 avab kaebaja kambri ukse kaaskinnipeetav ning kaebaja väljub kambrist jalgpalliturniirile suundumiseks vaatamata sellele, et läheduses ei ole vanglaametnikke, kes oleks saanud anda kaebajale korralduse kambrist ja osakonnast lahkumiseks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et kaebaja rikkus 22.08.2015 kella 13.30 paiku ilma loata jalgpalliturniirile minnes Tartu Vangla kodukorra punkti 4.
  27. 3
  28. Tõenäoline on, et turniirinimekirjaga (loa andmisega) tutvumata või loa saamata jätmisest teadlikuks saamisel pöördub kinnipeetav selgituste saamiseks vanglaametnike poole. A. Rõžikovi kinnitusel selgitas ta kaebajale turniirile eelneva nädala jooksul korduvalt, et kaebaja ei saa turniiril osaleda (tl 50 pöördel). Kaebaja pidi teadma, et oma osakonnast võib väljuda üksnes vanglaametniku loal, mida käesoleval juhul ei olnud antud turniirinimekirjas, vestluses A. Rõžikoviga ega vahetult enne jalgpalliturniiri kambrist väljudes. Seega ei saanud kaebajal kujuneda teadmist, et tal on luba turniirile minna.
  29. Kohtu hinnangul on distsiplinaarmenetlus viidud läbi õiguspäraselt. Kaebajale on antud võimalus vastuväidete esitamiseks 25.08.2015 (tl 49). Käskkiri on antud pädeva isiku poolt kooskõlas kehtiva õigusega. Ühtlasi on vaidemenetlus läbi viidud pädeva isiku poolt, kuna vastavalt vangla sisekorraeeskirja § 12 lg 21 kohaselt vaatab üksuse juht läbi vaide, mis on esitatud inspektori-kontaktisiku või muu selle üksuse koosseisus oleva isiku haldusakti või toimingu peale. Vangistusseaduse § 11 lg 41 teise lause kohaselt vaatab vanglateenistus läbi muu vanglas töötava isiku (peale vangla direktori) haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid.
  30. Võrdsuspõhiõiguse tagamisel saab võrrelda üksnes täpselt samas olukorras olevaid isikuid. Kinnipeetavad, kes olid lubatud jalgpalliturniirile ei ole samas olukorras kaebajaga, kellele oli vanemvalvuri poolt selgitatud, et teda ei lubata turniirile. Kuigi D. Karpov ja kaebaja läksid mõlemad turniirile ilma vastava loata, võib vangla kaalutlusotsus erineda sõltuvalt muuhulgas asjaolust, et kaebaja andis distsiplinaarmenetluses toimunu kohta tõele mittevastavaid selgitusi ega kahetse tehtut. Arvestades, et kartserikaristuse täitmisele pööramine on edasilükatud, on tegemist ühe kaebaja õigusi vähem piirava distsiplinaarkaristusega, mis samas motiveerib uute samalaadsete rikkumiste toimepanemise vältimist. Kuna kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel on teostatud kaalutlusõigust, määratud karistus on rikkumisega proportsionaalne ning võrdsuspõhiõigust ei ole rikutud, puudub alus distsiplinaarkäskkirja tühistamiseks.
  31. Kohus märgib, et kaebaja poolt 03.11.2015 kohtule esitatud väited (tl 32) jätkuvast ebavõrdsest kohtlemisest seoses järgmise jalgpalliturniiri ja lisasportimise keelamisega väljuvad käesoleva kaebuse esemest. Kuna kohus käsitleb antud asjas distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamise nõuet, ei saa kohus võtta seisukohta käskkirjale järgneva tegevuse osas.
  32. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et Tartu Vangla 11.09.
  33. a käskkirja nr 6-2/1240 tühistamiseks puudub alus. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
  34. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on riigilõivu tasumisest kohtumäärusega vabastatud. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.