2-12-19117/36

2-12-19117 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht

2. 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-19117 Tsiviilasi XXX avaldus lastega lepitusmenetlusavaldus Avaldaja: XXX, ik XXX, Menetlusosalised ja nende esindajad suhtlemiskorra elukoht: XXX Avaldaja esindaja: Puudutatud isik I: XXX Ramil XXX, ik 50804047067, Puudutatud isik II: XXXik XXX, Puudutatud isik III XXX(endine elukoht: XXX Puudutatud isik I, II, II esindaja Helen Reinvart ja Kalle Oja Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalejad määramiseks XXX) ik XXX, 12.01.2016 Avaldaja: XXXesindaja XXX Puudutatud isik I, II, III esindajad Helen Reinvart ja Kalle Oja RESOLUTSIOON Lõpetada menetlus tsiviilasjas XXX avalduses lastega suhtlemiskorra määramiseks lepitusmenetluse avalduse osas seoses kompromissi sõlmimisega laste isa XXX ja laste ema XXX(endine XXX) vahel ja selle kinnitamisega kohtu poolt. Täiendavalt 21.06.2012 Harju Maakohtu määrusele käesolevas tsiviilasjas kinnitada 1 lepitusmenetluses poolte kompromissleping alljärgnevas: Laste isa XXXvõtab üle nädala reede õhtul kell 19.00 lapsed ema juurest ja veedab lastega koos aega lastele ea kohasel viisil ja kindlustab laste koju toomise laste ema XXX(endine XXX) elukohta pühapäeva õhtul kell 18.00-ks (p 2 21.06.2012 kinnitatud kompromissis). Eelnimetatuga asendada 21.06.2012 kinnitatud kompromissi p 2 I lause. Laste isa XXXtelefoni number on XXX, millele isa laeb kõneaega (eelnimetatu lisandub p 4 21.06.2012 kinnitatud kompromissis). Juhul kui isa ei saa lapsi kätte, siis tagab ema lastega suhtlemise oma telefonilt. Isa XXX teatab oma praeguse elukoha laste emale: XXX(endine XXX) so XXX. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohus tuvastas Harju Maakohtu menetluses on XXXavaldus lastega suhtlemiskorra määramiseks esitatud lepitusmenetluse avaldus. Kohtu seisukoht ja põhjendused TsMS § 563lg 5 kohaselt kui vanemad saavutavad kokkuleppe kohtumääruses sätestatust erinevas suhtlemise korralduses ja see ei ole vastuolus lapse huvidega, protokollitakse kokkulepe kui kohtulik kompromiss ja kohus kinnitab selle määrusega, mis asendab senist määrust. 12.01.2016 sõlmisid pooled kompromissi käesolevas lepitusmenetluse asjas ja esitasid taotluse asjas menetluse lõpetamiseks. Kohus leiab, et kompromiss ei ole vastuolus laste huvidega ja kinnitab täiendavalt 21.06.2012 Harju Maakohtu määrusele käesolevas tsiviilasjas lepitusmenetluses alljärgneva kompromissi: Laste isa XXXvõtab üle nädala reede õhtul kell 19.00 lapsed ema juurest ja veedab lastega koos aega lastele ea kohasel viisil ja kindlustab laste koju toomise laste ema XXX(endine XXX) elukohta pühapäeva õhtul kell 18.00-ks (p 2 21.06.2012 kinnitatud kompromissis). Eelnimetatuga asendada 21.06.2012 kinnitatud kompromissi p 2 I lause. Laste isa XXXtelefoni number on XXX, millele isa laeb kõneaega (eelnimetatu lisandub p 4 21.06.2012 kinnitatud kompromissis). Juhul kui isa ei saa lapsi kätte, siis tagab ema lastega suhtlemise oma telefonilt. Isa XXXteatab oma praeguse elukoha laste emale: XXX(endine XXX) so XXX. Pooled esitasid ka menetluskulude nimekirjad. Kohus leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele poolte poolt esitatuna. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kuna käesolevas tsiviilasjas puuduvad TsMS § 430 lg-s 3 toodud asjaolud, leiab kohus, et poolte kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. 2 Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled esitasid 12.01.2016 kohtuistungil ka menetluskulude nimekirjad. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral pooled kannavad oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled ei ole menetluskulude osas kokku leppinud teisiti, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda ning seega puudub kohtul vajadus menetluskulusid analüüsida. Lisaks sellele, kohus leiab ka, et kuna on tegemist lepitusmenetlusega, kus kohus arutab vanematega lastega suhtlemise korra täitmist, puudub menetlusosalistel vajadus oma esindamiseks lepingulisel esindajal. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik 3