Obsah (5)

§ 177§ 138§ 144§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohu Kohtunik Kristi Rickberg Kohtujurist Laura Oha Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-55150 Tsiviilasi XXXh

) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt

§ 177

lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 5. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-142-09 p 16 kohaselt ei pea menetlusosaline olukorras, kus seadus seda ei nõua, esitama tõendeid selle kohta, et menetluskulud on kantud, piisab dokumentidest, millest nähtub vastavate kulude tekkimine. Kohus, kooskõlas Riigikohtu praktikaga, selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (RKTKo 3-2-1-115-13 p 26). Toimiku materjalidest nähtub, et hageja esindaja on vastavaid toiminguid teinud. 6.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 1 600 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõivu 350 eurot.
2. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu hagiavalduselt 350 eurot (tlk 20-21). Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 350 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
3. Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal nõupidamiseks kliendiga hagiavalduse esitamise perspektiivi hindamiseks 1,5 tundi, hagiavalduse koostamiseks 4,5 tundi, kostja poolt hagiavaldusele esitatud vastusega tutvumiseks ja sellele seisukoha esitamiseks 2,5 tundi, 06.11.2015 taotluse esitamiseks 2,5 tundi ja kostja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 4,5 tundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja 30.07.2014 esitanud hagiavalduse (tlk 2-5), millele kostja on 21.08.2014 esitanud vastuse (tlk 29-30) ja 19.09.2014 täiendava vastuse (tlk 36-37). Hageja on 20.10.2014 esitanud enda seisukoha hagi vastuse osas (tlk 48-50). Kostja on 19.12.2014 esitanud apellatsioonkaebuse (tlk 104), millele hageja on 05.02.2015 esitanud seisukoha (tlk 11-112). 2
4. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Kohus leiab, et hageja esindaja nimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust ja sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus peab apellatsioonkaebusele vastuse koostamist põhjendatuks 2,5 tunni ulatuses. Kohus märgib, et eelnimetatud toimingut hageja esindaja märgitud 4,5 tunni ulatuses ei saa pidada põhjendatuks lähtudes esitatud dokumendi mahust ja sisust. Samuti võtab kohus arvesse, et apellatsioonimenetluseks olid pooltele kõik asjaolud juba teada, mis tähendab, et hageja esindaja ei pidanud täiendavalt kulutama aega materjalidega tutvumiseks. Muid hageja esindaja tehtud toiminguid peab kohus põhjendatuks hageja esindaja poolt märgitud ulatuses. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks hageja esindaja nimetatud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 13,5 tunni ulatuses.
5. Kokku on hageja esindaja töötunnid põhjendatud seega 13,5 tunni osas. Hageja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Kuna hageja on kinnistanud, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
6. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht on 13,5 tundi ning töötunni hind 120 (ilma käibemaksuta), on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud koos käibemaksuga 1 944 eurot. Hageja on märkinud, et hageja on tasunud enda esindajale koondtasu maakohtus 1 000 eurot ja ringkonnakohtus 600 eurot, kokku 1 600 eurot (koos käibemaksuga). Kohus on seisukohal, et koondtasust tuleb maha arvata ajaline kulu, mida kohus ei pidanud põhjendatuks, s.o 2 tunni ulatuses (288 eurot). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hagejale seoses esindaja tasuga hüvitada 1 312 eurot.
7. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab kostja hüvitama hageja menetluskulusid 1 662 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust 1 312 eurot ja riigilõivust 350 eurot. Kohus jätab hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata 288 euro ulatuses. Kohus arvestas hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel kostjalt vaidluse asjaolusid, sh hagihinda, menetluse aega, asja keerukust ning poolte esitatud menetlusdokumente. 14.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. 15.

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et

§ 178lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

3 Kristi Rickberg /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4