← Eesti

3-15-2211/10

Obsah (4)§ 184§ 182§ 116§ 108

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-15-2211 4. märts 2016 Kadri Palm OÜ MicroCent

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6). 3-15-2211 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas 10. juunil 2015. a OÜ-le Micro

Center maksuotsuse nr 12.2-3/020299-66, millega otsustas jätta 2013 aasta oktoobris käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude summast 19 152,51 eurot täitmata 12 395 eurot ning täita ülejäänud 2013 aasta oktoobris käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude summas 6757,51 eurot (tl 14-28). Samuti määras MTA OÜ-le MicroCenter kohustuse tasuda maksusumma 143 398,46 eurot (14 550,64 eurot + 81 139,16 eurot + 47 708,66 eurot), millest 81 139,16 eurot loetakse tasutuks ettemaksukontol olevate arestitud rahaliste vahendite arvelt ning 6757,51 eurot loetakse tasutuks ettemaksukontole vabastatud 2013 oktoober käibemaksu enammakse arvelt. MTA leidis, et 1) OÜ MicroCenter ei ole 2013. a septembris ja oktoobris TRI Projekt OÜ-lt tee-ehitustöid soetanud. Seda kinnitavad järgmised asjaolud:

  1. a)TRI Projekt OÜ ei ole ise kalakasvatuse ehitusobjektil töid teostanud, väidetavalt pidi töid teostama OÜ Tulemaa;
  2. b)OÜ Tulemaa esindaja ei tea, mis tehinguid on TRI Projekt OÜ-ga teinud;
  3. c)OÜ Tulemaa esindaja ei tea kalakasvatuse ehitusobjektist midagi;
  4. d)ehitustööde tegemine ja üleandmine OÜ-lt Tulemaa TRI Projekt OÜ-le ei ole leidnud kinnitust;
  5. e)TRI Projekt OÜ esindaja koostas ise OÜ Tulemaa eest dokumendid;
  6. f)eksperthinnang ei kinnita TRI Projekt OÜ aktides kajastatud tööde teostamist;
  7. g)TRI Projekt OÜ ei teeninud tehingust OÜ-ga Tulemaa olulist kasu;
  8. h)tehingu teostus ei ole eluliselt usutav;
  9. i)OÜ Tulemaa ei oma tavapärast majandustegevust;
  10. j)OÜ MicroCenter teadis, et ei ole TRI Projekt OÜ-lt tee-ehitustöid soetanud. 2) OÜ MicroCenter ei ole 2013. a oktoobris täies ulatuses soetanud TRI Projekt OÜ-lt rasketehnikaga teostatud pinnasetöid. Seda kinnitavad järgnevad asjaolud:
  11. a)rasketehnika üleandmine ei ole tõendatud;
  12. b)OÜ MicroCenter renditud rasketehnikaga 2013. a oktoobris kalakasvatuse ehitusobjektil töid ei tehtud;
  13. c)tehingu osapooled teadsid, et rasketehnika oli kogu aeg OÜ MicroCenter omanduses;
  14. d)OÜ MicroCenter töötaja teostas 2013. a oktoobris kaevetööd tundmatu ekskavaatori peal;
  15. e)OÜ MicroCenter ei teeninud rasketehnika ringluse organiseerimise eest kasumit;
  16. f)rasketehnika ringlust organiseerinud osapooled ei teeninud olulist kasu;
  17. g)tasumine rasketehnika väljarentimise eest ei ole tõendatud;
  18. h)OÜ MicroCenter teadis, et ei ole rasketehnikat välja rentinud ega soetanud justkui väljarenditud tehnikaga teostatud pinnasetöid TRI Projekt OÜ-lt. 3) OÜ MicroCenter ei ole Tarrest LT OÜ 2013. a novembris kajastatud teenuseid soetanud. Seda kinnitavad järgmised asjaolud:
  19. a)Tarrest LT OÜ ei ole ehitusobjektil töid teinud;
  20. b)Tarrest LT OÜ hinnapakkumine ei ole usaldusväärne;
  21. c)Tarrest LT OÜ arve tasumiseks OÜ-le MicroCenter laenu andmine äriühingutelt IMS Grupp OÜ ja Tarrest LT OÜ ei ole usutav;
  22. d)ebausutavad on seletused laenude väljastamise kohta;
  23. e)teostatud tööde aktis kajastatud andmed ei ole usaldusväärsed;
  24. f)eksperthinnang ei kinnita Tarrest LT OÜ aktis näidatud tööde teostamist;
  25. g)OÜ MicroCenter teostas 2013. a novembris vajalikke pinnasetöid ise;
  26. h)OÜ MicroCenter allhankija IMS Grupp OÜ ei ole ehitusobjektil töid teinud. 4) OÜ MicroCenter väidetav allhankija IMS Grupp OÜ ei ole 2013. a novembris Baltic Rade Agency OÜ-ga tehinguid teinud. Seda kinnitavad järgmised tõendid ja kontrolli käigus selgunud asjaolud.
  27. a)IMS Grupp OÜ juhatuse liikme seletused ja esitatud dokumendid on vastuolus ning ei ole usutavad;
  28. b)IMS Grupp OÜ ja Baltic Trade Agency OÜ aktid ja arved ei ole usaldusväärsed;
  29. c)Baltic Trade Agency OÜ juhatuse liige ei kinnita IMS Grupp OÜ-ga 2 3-15-2211 tehingute toimumist;
  30. d)IMS Grupp OÜ juhatuse liige Ilmar Smirnov andis valeütlusi;
  31. e)Baltic Trade Agency OÜ ei oma tavapärast majandustegevust. 5) Tõendid ja kontrolli käigus selgunud asjaolud kinnitavad, et OÜ MicroCenter väidetav allhankija IMS Grupp OÜ ei ole 2013. a novembris Laskko Expert OÜ-ga tehinguid teinud.
  32. a)IMS Grupp OÜ ja Laskko Expert OÜ vastuolulised seletused ehitusobjektil Laskko Expert OÜ tööle asumise kohta;
  33. b)betoonitööde soetamine PM Partners OÜ-lt ei ole usutav;
  34. c)PM Partner OÜ ei oma tavapärast majandustegevust;
  35. d)PM Partner OÜ juhatuse liige Mart Pertel ei tegelenud reaalselt äriühingu juhtimise ja dokumentide koostamisega;
  36. e)Laskko Expert OÜ-l puudub ehituspäevik 2013. a novembrikuu kohta;
  37. f)Laskko Expert OÜ ei ole 2013. a novembris teinud ehitusobjektil betoonitöid;
  38. i)IMS Grupp OÜ teadis, et Laskko Expert OÜ ei ole 2013. a novembris ehitusteenuseid osutanud. 6) Tõendid ja kontrolli käigus selgunud asjaolud kinnitavad, et OÜ MicroCenter väidetav allhankija IMS Grupp OÜ ei ole 2013. a novembris TRI Projekt OÜ-lt pinnasetöid soetanud.
  39. a)Pinnasetööde teostamine TRI Projekt OÜ poolt 2013. a novembris ei ole usutav;
  40. b)raamatupidamisdokumentidest ei kajastu pinnasetööde ostu-müügi tehingut. 2. OÜ MicroCenter esitas 13. juulil 2015. a MTA 10. juuni 2015. a maksuotsusele nr 12.23/20299-66 vaide (tl 32-42). MTA jättis 3. augusti 2015. a vaideotsusega nr 6-1/2910-2 OÜ MicroCenter vaide rahuldamata (tl 43-46). 3. OÜ MicroCenter esitas 2. septembril 2015. a Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 10. juuni 2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/020299-66 ja 3. augusti 2015. a vaideotsuse nr 61/2910-2 tühistamiseks (tl 2-13). Koos kaebusega esitas OÜ MicroCenter ka esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud maksuotsuse täitmise peatamiseks. 4. Tallinna Halduskohus jättis 9. septembri 2015. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (tl 92-93). Tallinna Halduskohus võttis 25. septembri 2015. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 102-103). 5. Vastustaja esitas 19. oktoobri 2015. a vastuses kaebusele seisukoha, et käesolev haldusasi on ebaõigesti võetud Tallinna Halduskohtu menetlusse ning kaebus tuleks edastada läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule (tl 108-112). Lisaks palus vastustaja jätta kaebuse rahuldamata. 6. Tallinna Halduskohus andis 21. oktoobri 2015. a määrusega kaebuse kohtualluvuse korras üle Tartu Halduskohtule (tl 118). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 7. Kaebaja taotleb MTA 10. juuni 2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/020299-66 ja 3. augusti 2015. a vaideotsuse nr 6-1/2910-2 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 1) Ekspertiisiakt ei võimalda teha järeldust, mille kohaselt on tee-ehitustööd tegemata. Ekspert seab ekspertiisiaktis kahtluse alla üksnes teostatud tööde mahud. Eksperdil ei ole üldiselt vastuväiteid selles osas, et kokku lepitud töö ühikuhinnad vastavad turutingimustele. Ekspert on hinnangu p-s 3.4.4 toonud välja arvestuse kasutatud materjalide osas ning on tuvastanud, et materjalide eest tasumiseks esitatud arvetel kajastatud materjalid on valdavas osas leidnud 3 3-15-2211 kasutamist objektil. Ekspert kahtleb üksnes selles, kas materjale kasutati konkreetselt ajal, mil need on akteeritud. Kaebuse esitaja ei nõustu eksperdi järeldustega. 2) Käesolevas asjas ei saa maksuhalduril maksumenetluses määratud ekspertiisi tulemusel valminud ekspertiisiaktist ja teistest asja materjalidest tulenevalt püsida kahtlust, et teenus on saadud. Ka vaideotsuses tugineb MTA väitele, mille kohaselt on tal kahtlus teenust osutanud isiku, mitte teenuse enda saamise osas. Samuti on ekspertiisiakti ja asjas esitatud tõendite põhjal võimalik välja selgitada kaupade ja teenuste maht ja maksumus. Nimetatu kehtib nii arvete 9129, 9135 kui ka arve 141 kohta. 3) Olukorras, kus maksuhalduril tekkis kahtlus arvetel kajastatud tööde teostaja ja tööde mahtude osas, oleks ta vastavalt kehtivale Riigikohtu praktikale maksukorralduse seaduse (MKS) § 94 kohaldamisel, pidanud määrama tulumaksu hindamise teel. 4) Maksuhalduri põhjendused ei võimalda teha järeldust, mille kohaselt ei ole OÜ TRI Projekt ja Tarrest LT OÜ poolt väljastatud arvetel kajastatud töid tehtud või tehtud arvetel kajastatud isikute poolt. Asjaolu, et tehingud tehti, kinnitavad tehingute kohta vormistatud ja maksutoimikus olevad dokumendid ning maksumenetluses ülekuulatud isikute ütlused. 5) OÜ MicroCenter tegi tehingu TRI Projekt OÜ-ga. Tema käitumine vastas äris tavapärase hoolsuse nõuetele ja oli mõistlik. OÜ MicroCenter hoolsuskohustus saab hõlmata tehingut OÜ-ga TRI Projekt. Puudub vaidlus selles, et OÜ TRI Projekt on reaalselt tegutsev äriühing. Meelevaldne on maksuhalduri järeldus, mille kohaselt oli kaebaja teadlik sellest, et OÜ TRI Projekt ei ole aktides kajastatud tee-ehitus- ja pinnaseteenuseid osutanud. 6) Asjaolust, et rasketehnika üleandmine ei ole maksuhalduri hinnangul piisavalt dokumenteeritud, ei järeldu, et rasketehnika üleandmist faktiliselt aset ei leidnud. Olukorras, kus pooled on omavahel tuttavad, on selline käitumine mõistetav. Teiseks ei anna rasketehnika positsioneerimisväljavõtted usaldusväärset kinnitust sellest, et seadmeid ei kasutatud vaidlusalusel perioodil kalakasvatuse objektil. Kontrollaktis toodud järeldused ei võimalda jõuda tulemuseni, mille kohaselt ei asunud rasketehnika kontrolli objektiks olnud perioodil kalakasvatuse objektil. Ka OÜ MicroCenter töötaja August Viira on kinnitanud, et teostas kalakasvatuse objektil kaeve- ja pinnasetöid AS-ilt Baltem renditud ekskavaatori peal. Mõistetamatu ja väär on maksuhalduri järeldus, mille kohaselt tõendab tehingu puudumist asjaolu, et OÜ MicroCenter ei teeninud kasumit. Kaebaja ei pidanudki teenima n-ö „rasketehnika ringluse“ eest kasumit. 7) Puudub vaidlus selles, et OÜ MicroCenter ja Tarrest LT OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt ei olnud töövõtjal kohustust teha töö ise, vaid tal oli õigus kasutada alltöövõttu. Nimetatu tähendab, et Tarrest LT OÜ-l oli õigus kasutada alltöövõttu. OÜ MicroCenter hoolsuskohustus ei ulatu selleni, milliseid äriühinguid kasutab töövõtja tööde tegemisel. 8) Kaebuse esitaja leiab, et kuivõrd ta on vaidlustanud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 4. aprilli 2014. a otsuse seaduslikkuse, siis ei saanud MTA maksuotsuse tegemisel tugineda 4. aprilli 2014. a otsuse õiguspärasusele. OÜ MicroCenter leiab, et ainuüksi vaatluse põhjal ei ole võimalik tuvastada teostatud tööde mahtu ja maksumust. Seega ei põhine PRIA järeldus, millele omakorda rajaneb MTA järeldus, esitatud tõenditel ja on oletuslik. Kuna ka ekspertiis põhineb üksnes fotodel, ei võimalda ka nimetatud dokument hinnata tööde mahu vastavust aktile. 4 3-15-2211 9) Kaebaja kohustused töövõtja ees saab lugeda täidetuks alates ajast, mil ta on täielikult tasunud arve nr 141 summas 486 834 eurot. Nimetatud kohustuse täitmisest tuleb eristada kohustusi, mis tekkisid kaebaja ja isikute vahel, kes andsid laenu. Nimetatud õigussuhetest tulenevad kohustused ei oma puutumusi kohustustega, mis tulenevad töövõtulepingust. Nimetatud kohustus oli täidetud arvates hetkest, mil arve nr 141 oli täielikult tasutud. 10) Asjaolu, et kaebaja on täitnud ja täidab jätkuvalt oma kohustusi laenu andnud isikute ees, kinnitab seda, et laenu andmine oli reaalne ja seotud vajadusega täita oma kohustused töövõtja ees. Kaebuse esitaja on täitnud kohustusi perioodil 28. november 2013 kuni 31. detsember 2014. a kokku summas 464 381,66 eurot (lisad 7 ja 8). Laenuna saadud kohustused on üleval kaebaja raamatupidamises ja ta vähendab kohustusi igakuiselt. OÜ-lt Tavili Baltic saadud laen on tagastatud, Tarrest LT OÜ-lt saadud laenust on tagastatud põhiosa suurusele vastav osa, IMS Grupp OÜ-lt saadud laen on tagastatud osaliselt. OÜ-lt Adepte saadud laen on tagastatud. Kuivõrd PRIA ei teinud makset, siis oli kaebuse esitaja sunnitud laenude tagasimaksmiseks ja oma majandustegevusega otseselt seotud kulude katmiseks ja ehituse edasiseks finantseerimiseks võtma juurde laenu. 8. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 1) Vaidlustatavas maksuotsuses on maksuhaldur tuvastanud kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse puudumise põhjendusel, et kaebaja ei olnud OÜ-delt TRI Projekt ja Tarrest LT maksuotsuses nimetatud arvetel (tabelid 1 ja 3, maksuotsuse lk 3) märgitud teenuseid (ehitustööd) saanud. S.t maksuotsuse faktiliseks aluseks on asjaolu, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud, mis välistab sisendkäibemaksu mahaarvamise ja tagastusnõude rahuldamise nendel arvetel märgitud käibemaksu ulatuses. Samuti on maksuhaldur asjas kogutud tõenditele tuginedes tuvastanud, et OÜ MicroCenter teadis, et ei ole soetanud TRI Projekt OÜ-lt 30. septembri 2013 arvel nr 9129 (akt nr 41/13) ja 31. oktoobri 2013 arvel nr 9135 (akt nr 46/13) kajastatud tee-ehitustöid (maksuotsuse lk 8-9) ning Tarrest LT OÜ-lt 26. novembri 2013 arvel nr 141 (akt nr 1) kajastatud ehitustöid (maksuotsuse lk 25). Seega on kaebaja väited väidetavast heausksusest ning hoolsuskohustuse järgimisest asjakohatud ning põhjendamatud. 2) Vastustaja nõustub kaebajaga, et ka tulumaksukohustuse määramisel on oluline tuvastada, kas vaide esitaja on saanud kaubad ja teenused, mis on kajastatud OÜ TRI Projekt ja Tarrest LT OÜ poolt esitatud arvetel ja kas kaupade müüjaks ja teenuste osutajaks olid arvetel näidatud isikud. Kuna selles asjas on maksuhaldur tuvastanud, et vaidlusalustel arvetel märgitud teenuseid ei ole kaebaja OÜ-lt TRI Projekt ja Tarrest LT OÜ saanud, siis on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et nendele äriühingutele tehtud väljamaksete puhul on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuludega. Selles asjas on maksuhaldur enne TRI Projekt OÜ-le tehtud väljamakse tulumaksuga maksustamist maha arvanud maksustatavast summast selle osa väljamaksest, mille osas oli tuvastatud kaupade tegelik soetamine (geotekstiil) ning teenuse saamine (kalluri ja dumperiga teostatud pinnasetööd) ning nende tegelikud müüjad (Roadservice OÜ ja Gutman Holding OÜ) (maksuotsuse lk 9, lk 26). Seega osas, milles maksuhalduril on olnud võimalik kaupade ja teenuste tegelik soetamine tuvastada, on maksuhaldur arvestanud seda tulumaksukohustust vähendava asjaoluna. 3) Kaebaja on asunud seisukohale, et MTA oleks ka tulumaksuga maksustamise küsimuses pidanud jõudma järeldusele, et tegelikkuses tehingut kaebaja, OÜ TRI Projekt ja OÜ Tulemaa vahel ei toimunud, raha tegelikkuses ei makstud ja on toimunud vaid raha ringlemine ja kaebaja 5 3-15-2211 ei teinud tegelikkuses väljamakseid OÜ-le TRI Projekt summas 89 303,84 eurot. Vastustaja kaebajaga ei nõustu. Erinevalt väljamaksetest, mis kaebaja tegi viidates arvele nr 9135, ei jõudnud väljamaksed, mis kaebaja tegi arvetele nr 9129 ja nr 9135 viidates, kaebajale tagasi. Maksuhaldur on maksustanud tulumaksuga üksnes need väljamaksed, mille tagasijõudmist kaebajani või mille kasutamise seotust kaebaja ettevõtlusega tuvastatud ei ole. Seega on maksuhalduri tegevus olnud kooskõlas nii tulumaksuseadusega kui ka asjakohaste Riigikohtu lahenditega. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu vastustaja kaebaja seisukohaga, et maksuhaldur ei ole olnud oma tuvastustes järjepidev. Erinevused tulumaksuga maksustamisel on olnud tingitud erisustest väidetavate tehingute asjaoludest. 4) Maksuhaldur ei ole väitnud, et tee-ehitustöid ei ole üldse tehtud, vaid on asunud seisukohale, et tee-ehitustöid ei ole tehtud kaebaja näidatud mahus ega ka arveid väljastanud isiku poolt. Vastustaja arvates on kaebaja pahatahtlikult esitanud viiteid eksperthinnangule selliselt, nagu nähtuks sellest ka hinnang, kas tööde maksumus on põhjendatud. Ekspert on andnud ainult hinnangu tööde mahu osas, võtmata seisukohta selles, kas töö ühikuhinnad vastavad turutingimustele. Ekspert on seejuures leidnud, et aktides kajastatud tööd on suures mahus tegemata. Kuigi mõnes punktis on ekspert hinnangu andmisel analüüsimisel arvestanud ka näidatud tunnihindasid, on see toimunud üksnes tööde ajakulu ja mahu hindamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kõik kaebaja esitatud väited, nagu kinnitaks eksperdi arvamus kulutuste põhjendatust, alusetud. 5) Ehituseksperdi järelduste kahtluse alla seadmine on põhjendamatu. Ekspert on tuvastanud, et osa aktides kajastatud töödest ei olnud tehtud veel ka 19. detsembril 2013 ning muuhulgas on asunud seisukohale, et aktides kajastatud teelõikude pikkus on näidatud tegelikult valmisehitatud teelõikude pikkusest suuremana (vt ekspertiisiakt lk 20-25, 27). Vastustaja hinnangul näitab nimetatu selgelt, et aktid ei kajasta tegelikult teostatud töid. Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud eksperdi pädevust. Vastustaja leiab, et puudub alus kahelda eksperdi arvamuses ja järeldustes. 6) Positsioneerimisväljavõtete põhjal on tuvastatav, et väidetavalt kalakasvatuse objektil viibima pidanud seadmed viibisid tegelikult sellest kümnete kilomeetrite kaugusel. Masinate jälgimisseadmed kasutavad tööks globaalse positsioneerimise satelliitide võrgustikku ning kuvataval kaardil on võimalik täpselt tuvastada, kus masin ühel või teisel hetkel asub, seejuures on märgatav vähimgi liikumine. 7) Asjaolust, et PRIA otsuse kohaselt pidid tööd olema 30% ulatuses olema tehtud ühe aasta jooksul ehk kuni 28. novembrini 2013, ei saa mitte kuidagi järeldada, et selleks ajaks tööd tegelikult teostati. 8) Nn „töövõtja vahetamise“ põhjuseks oli mitte asjaolu, et Nordecon Betoon OÜ oleks keeldunud kaebajaga lepingut sõlmimast, vaid et kaebaja ise loobus tehingust Nordecon Betoon OÜ-ga ning alustas töid oma jõududega. Samal ajal aga on Tarrest LT OÜ poolt 27. augustil 2013 koostatud hinnapakkumine identne Nordecon Betoon OÜ 23. märtsi 2012 hinnapakkumisega (kontrollakt lk 42-43). Taoline kokkulangevus nii hindades kui vormistuses oleks tegelikult toimunud tehingu puhul välistatud ning ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei tea, millistel asjaoludel on need hinnapakkumised sarnased. Kuivõrd Nordecon Betoon OÜ esitas hinnapakkumise kaebajale, siis sai Tarrest LT OÜ sellega tutvuda ja identse hinnapakkumise vormistada vaid koostöös kaebajaga. 6 3-15-2211 9) Vastustaja hinnangul ei saa hilisemate laenulepingute sõlmimine teiste isikutega mitte kuidagi tõendada eelnevat väidetavat laenusaamist OÜ-delt IMS Grupp ja Tarrest LT. Vastustaja on seisukohal, et maksuotsuses kirjeldatud raharinglus (maksuotsuse lk 15-16) koos skeemiga (kontrollakti lisa 6) näitab veenvalt, et mingit raha laenamist IMS Grupp OÜ-lt ja Tarrest LT OÜ-lt, millega väidetavalt tasuti Tarrest LT OÜ arve, tegelikkuses ei toimunud ning OÜ MicroCenter ning OÜ-de IMS Grupp ja Tarrest LT vahel liigutati väidetavate IMS Grupp OÜ ja Tarrest LT OÜ laenude kogusumma (381 834,94 eurot) kokkusaamiseks üksnes Adepte OÜ-lt ning Tavili Baltic OÜ-lt saadud laenusid (kumbki 15 000 eurot). KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 9. Kaebaja esitas kohtule kaebuse MTA 10. juuni 2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/020299-66 ja 3. augusti 2015. a vaideotsuse nr 6-1/2910-2 tühistamiseks. 10. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et maksuhaldur on lähtunud asjakohastest õigusaktidest ning teinud maksumenetluses kogutud tõenditest õiged järeldused. Kohus nõustub maksu- ja vaideotsuse põhjendustega ning halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 165 lg 2 alusel neid kõiki ei korda, märkides kaebusele vastuseks järgmist.

  1. Käesolev vaidlus on asja materjalidest nähtuvalt saanud alguse sellest, et MTA kontrollis
  2. oktoobri
  3. a teate nr 12.2-3/20299-1,
  4. novembri
  5. a teate nr 12.2-3/20299-2,
  6. detsembri
  7. a korralduse nr 12.2-3/20299-3 ning
  8. märtsi
  9. a korralduse nr 12.23/20299-38 alusel kaebaja käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestamise, deklareerimise, tasumise ning tagastusnõuete õigsust perioodil 2013 september, oktoober ja november. Kontrolli käigus selgunud faktilistele asjaoludele tuginedes pidas MTA vajalikuks määrata ka tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt.
  10. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud kajastati
  11. detsembri
  12. a kontrollaktis nr 12.2-3/020299-64, millele kaebaja esitas
  13. jaanuaril 2015 vastuväite. Kuna kaebaja vastuväited ei lükanud ümber kontrollakti seisukohti, koostas MTA
  14. juunil 2015 maksuotsuse nr 12.2-3/020299-
  16. Maksuhaldur leidis kontrolli käigus kogutud tõendeid koosmõjus ja vastastikuses seoses analüüsides, et - 2013 septembris TRI Projekt OÜ nimel vormistatud arvel nr 9129 ja aktil nr 41/13 ning 2013 oktoobris arvel nr 9135 ja aktil nr 46/13 kajastatud tee-ehitustööd ei ole tegelikkuses toimunud. Seega on kaebaja TRI Projekt OÜ rekvisiitidega arvete alusel alusetult maha arvanud ja deklareerinud 2013 septembrikuu käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu kokku summas 14 550,64 eurot ning 2013 oktoobrikuu käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu kokku summas 12 375 eurot. - TRI Projekt OÜ ei ole 2013 oktoobris kaebajale rasketehnikat välja rentinud ega müünud selle rasketehnikaga väidetavalt teostatud pinnasetöid. Seega on kaebaja TRI Projekt OÜ rekvisiidiga arve nr 9135 alusel alusetult maha arvanud ja deklareerinud 2013 oktoobrikuu käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu kokku summas 5000 eurot. -
  17. a novembris Tarrest LT OÜ nimel vormistatud arvel nr 141 kajastatud tehing kaebajaga ei ole tegelikkuses toimunud. MTA on veendunud, et kaebaja on Tarrest LT OÜ rekvisiidiga arve alusel alusetult maha arvanud ja deklareerinud kontrollitava 7 3-15-2211 - perioodi 2013 november käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu kokku summas 81 139,16 eurot. kaebaja ei ole reaalselt OÜ-le Kintek Grupp teenuseid (rasketehnika rent) müünud, vaid toimus üksnes arve väljastamine eesmärgiga jätta mulje tehingu toimumisest. Reaalselt pole kaebaja renditud rasketehnika väljarentimise eest tasumist toimunud – kaebaja, OÜ Kintek Grupp ja TRI Projekt OÜ pangakonto väljavõtete kohaselt toimus üksnes raha ringlemine eesmärgiga näidata, et väidetavalt toimunud tehingu eest on ka reaalselt tasutud. Seega ei ole kaebajal käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p-st 1 tulenevalt 2013 oktoobris arve nr 96/M alusel käivet tekkinud ning puudub ka alus kajastada nimetatud perioodi käibedeklaratsioonil müüki kogusummas 24 900 eurot ja sellele lisanduvat käibemaksu 4980 eurot OÜ-le Kintek Grupp.
  18. Väljakujunenud Euroopa Kohtu praktika kohaselt kujutab maksukohustuslaste õigus arvata tasumisele kuuluvast käibemaksust maha sisendkäibemaksu, mille nad on tasunud saadud kaupade või teenuste eest, endast liidu õigusnormidega kehtestatud ühise käibemaksusüsteemi aluspõhimõtet (vt eelkõige
  19. oktoobri
  20. a otsus kohtuasjas C‑78/00: komisjon vs. Itaalia, EKL 2001, lk I‑8195, p 28;
  21. juuli
  22. a otsus kohtuasjas C‑25/07: Sosnowska, EKL 2008, lk I‑5129, p 14, ja
  23. juuni
  24. a otsus liidetud kohtuasjades C‑80/11 ja C‑142/11: Mahagében ja Dávid, p 37). Samas võib valearvete või valedeklaratsioonide esitamine nagu igasugune muu tõenditega manipuleerimine takistada maksu täpset sissenõudmist ja seega kahjustada ühise käibemaksusüsteemi tõrgeteta toimimist (Euroopa Kohtu
  25. detsembri
  26. a otsus asjas C‑285/09, p 48). KMS § 29 lg 3 p-st 1 tulenevalt on sisendkäibemaksu arvestamise eelduseks see, et tehingu esemeks olev kaup või teenus on soetatud teiselt maksukohustuslaselt. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks ja § 31 lg 1 kohaselt arvatakse teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha sama seaduse § 37 nõuete kohase arve alusel. KMS eelnimetatud sätetest tulenevalt on sisendkäibemaksuna lubatud maha arvata üksnes selline käibemaks, mille kohta on olemas nõuetekohane arve ning arvel märgitud majandustehingud on arve väljastaja ja arve saaja vahel ka tegelikkuses aset leidnud. Seega ei piisa sisendkäibemaksu mahaarvamiseks üksnes arve formaalsest nõuetekohasusest.
  27. Praeguses asjas on maksuhaldur seadnud kahtluse alla teenuse olemasolu. Nii on maksuotsuses selgitatud (kohtu rõhuasetused), et „2013 septembris TRI Projekt OÜ nimel vormistatud arvel nr 9129 ja aktil nr 41/13 ning 2013 oktoobris arvel nr 9135 ja aktil nr 46/13 kajastatud tee-ehitustööd ei ole tegelikkuses toimunud.“ (maksuotsuse lk 3); „Kuivõrd teie esindaja ei märganud, et TRI Projekt OÜ kasutab alltöövõtjat, siis, järelikult nimetatud asjaolu veelkord kinnitab meie seisukohta, et TRI Projekt OÜ ei ole teenust OÜ-lt Tulemaa soetanud ja seetõttu ei saanud te tee-ehitustöid TRI Projekt OÜ-lt ka soetada. Tee-ehitustöid ei teinud ka TRI Projekt OÜ, kuna kogutud teabele tuginedes oli TRI Projekt OÜ antud tehingute ahelas üksnes vahendaja. Seega leiame, et teie juhatuse liikme ja TRI Projekt OÜ juhatuse liikme omavaheline seotus võimaldas teil vormistada dokumente tehingute kohta, mida reaalselt ei ole toimunud ja meile antud suulisi seletusi omavahel eelnevalt kooskõlastada.“ (maksuotsuse lk 9); „TRI Projekt OÜ ei ole 2013 oktoobris teile rasketehnikat välja rentinud ega müünud selle rasketehnikaga väidetavalt teostatud pinnasetöid.“ (maksuotsuse lk 9); „Juhime tähelepanu, et oleme kontrolli käigus tuvastanud, et teie poolt renditud rasketehnika ei viibinud 2013 oktoobris kalakasvatuse ehitusobjektil, seega ka selle üleandmist ja kasutamist ehitusobjektil ei saanud kuidagi toimuda.“ (maksuotsuse lk 10); „Seega ei ole teie poolt OÜ-le Kintek Grupp 31.10.2013 väljastatud arve nr 96/M (vt maksuotsuse tabel nr 2) usaldusväärne, kuna kontrolli käigus on tuvastatud, et arvel kajastatud teie renditud ekskavaatorit ei ole 2013 oktoobris 8 3-15-2211 kasutatud kalakasvatuse ehitusobjektil nagu väitsite teie ja OÜ Kintek Grupp esindajad.“ (maksuotsuse lk 10); „Seega üldkokkuvõttes eelnimetatud tehinguahela (OÜ MicroCenter – OÜ Kintek Grupp – TRI Projekt OÜ – OÜ MicroCenter) arvetel kajastatud tehingud ei ole meie hinnangul eluliselt usutavad, kuna tehingute (rasketehnika väljarentimine ja kallurteenus) eesmärgiks ei olnud kasumi teenimine.“ (maksuotsuse lk 12); „Kui tehingut ei ole toimunud, siis ei saa sellest tekkida käivet KMS § 4 lg 1 p 1 tähenduses.“ (maksuotsuse lk 14); „2013 novembris Tarrest LT OÜ nimel vormistatud arvel nr 141 kajastatud tehing teiega ei ole tegelikkuses toimunud.“ (maksuotsuse lk 14).
  28. Kohtu hinnangul ei ole maksuhaldur nende järeldusteni jõudnud tõenditeta, vaid on tuginenud kaebaja ja kolmandate isikute seletustele ning kontrolli käigus kogutud teabele koosmõjus. Kohus ei nõustu kaebajaga, et asjaolu, et tehingud tehti, kinnitavad tehingute kohta vormistatud ja maksutoimikus olevad dokumendid ning maksumenetluses ülekuulatud isikute ütlused. Tõendid kogumis kinnitavad otse vastupidist.
  29. Ka Euroopa Liidu kohus on
  30. juuli
  31. a otsuses liidetud kohtuasjades C‑439/04 ja C‑440/04, p-des 56-59 selgitanud, et maksukohustuslast, kes teadis või pidi teadma, et ostes osales ta tehingus, mis oli seotud käibemaksupettusega, tuleb pidada kuuenda direktiivi seisukohalt osaliseks selles pettuses ja see ei sõltu sellest, kas ta sai kaupade edasimüümisest kasu või ei. Tegelikult aitab sellisel juhul maksukohustuslane pettuse korraldajaid ning muutub seetõttu ka ise selles kaasosaliseks. Lisaks sellele takistatakse sellise tõlgendusega pettusi, kuna see raskendab nende toimepanemist. Seega peab keelduma mahaarvamise lubamisest, kui objektiivsete tõendite alusel on tõendatud, et maksukohustuslane teadis või pidi teadma, et ta osales ostes tehingus, mis oli seotud käibemaksupettusega ja et see tehing ei vasta maksukohustuslase, kes sellena tegutseb, tehtud kaubatarnete ja majandustegevuse mõistete objektiivsetele kriteeriumidele.
  32. Käesolevas asjas on maksuhaldur seisukohal, et kaebaja teadis, et ei ole TRI Projekt OÜ-lt tee-ehitustöid soetanud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhalduri järeldus, mille kohaselt oli kaebaja teadlik sellest, et OÜ TRI Projekt ei ole aktides kajastatud tee-ehitus- ja pinnaseteenuseid osutanud, on meelevaldne. Samuti saab maksuhalduri hinnangul ehitusobjektil olematu rasketehnika kasutamise kajastamine arvetel olla tahtlik tegevus – kõik tehinguahelas osalenud isikud olid teadlikud, et reaalselt toimus üksnes arvete koostamine ning tegelikult ei toimunud rasketehnika väljarentimist. Nõustuda saab maksuhalduriga, kes väidab, et kuna kaebaja ei teeninud tehingus OÜ-ga Kintek Grupp ning TRI Projekt OÜ-ga kasumit ning kaebaja sai renditud rasketehnika väljarentimise ja sellega teostatud tööde eest väljamakstud raha tagasi, ei ole kahtlust selles, et kaebaja teadis, et rasketehnika väljarentimist ja sellega pinnasetööde teostamist ei ole toimunud. Maksuhaldur on veendunud ka selles, et kaebaja teadis, et Tarrest LT OÜ poolt esitatud arve nr 141 on alusetu ning reaalselt pole kaebaja 2013 novembris soetanud Tarrest LT OÜ arvel nr 141 ja aktil nr 1 kajastatuid ehitustöid. MTA on esitanud maksuotsuses veenvad põhjendused (vt ka käesoleva otsuse p 1), mida kohus ei hakka siinkohal kordama.
  33. Kohtu hinnangul on tuvastatud asjaolud kogumis piisavad, väitmaks, et kaebaja teadis, et vaidlusalustel arvetel ja aktidel näidatud teenuseid tegelikkuses ei osutatud. Maksuotsuses ei ole kaebajale ette heidetud maksupettuses osalemist ega väljendatud ka selgelt põhjendatud kahtlust, et kaebaja on osalenud maksupettuses. Kohus möönab, et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril ka raske leida sellise pettuse kohta otseseid tõendeid, nt müüjale juhiste andmise kohta või müüja arvelduskontole tasutud raha kasutamise ja/või võimaliku tagastamise kohta ostjale. Arvestades maksumenetluses kogutud tõendeid, 9 3-15-2211 vaidlustatud maksuotsuses esitatud põhjendusi ja maksuhalduri poolt kohtumenetluses esitatud seisukohti, saab kohtu hinnangul väita, et kaebaja teadis, et vaidlusaluseid tehinguid tegelikult ei toimunud. Ostja peaks teatud ulatuses kontrollima oma tehingupartnereid, veendumaks, et need on usaldusväärsed äripartnerid. Kohtupraktikas on juurdunud järjekindel seisukoht, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse äriseadustiku § 187 lg 1 järgi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  34. mai
  35. a otsus asjas nr 3-2-1-41-05, p 31 ja seal viidatud kohtupraktika). Kuigi maksuõigus üldjuhul ei pea oluliseks asjaolusid, mis jäävad väljaspoole maksuõigust, võivad ka eeltoodud tsiviilõiguse põhimõtted olla kohaldatavad maksuõiguses. Käibemaksu määramise aluseks ei ole küll hoolsuskohustuse eiramine, kuid käibemaksu saab määrata olukorras, kus kontrollimisel selgub, et vaidlusaluste tehingute puhul polnud teiseks pooleks isik, kes oleks saanud olla tegelik müüja, kusjuures kaebaja ei suuda oma hooletuse tõttu tõendada vastupidist ega oma heausksest käitumist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
  36. veebruari
  37. a otsus asjas nr 3-3-1-60-11, p 22). Maksuõigussuhetes oluliste hoolsusnõuete eiramine toob isikule kaasa riski, et tõendamiskoormuse üleminekul maksukohustuslasele ei suuda ta oma hooletuse tõttu tõendada, et tehingud väidetavatel tingimustel siiski toimusid. Käesolevas asjas esinevad kaebaja tegevuses tema pahausksust kinnitavad asjaolud ning nende majandustehingute kajastamisel raamatupidamises on kaebaja soovinud õigusvastaste tagajärgede esinemist. Sellises olukorras puudus kaebajal õigus kajastada maksuarvestuses TRI Projekt OÜ ja Tarrest LT OÜ arvetel näidatud käibemaksu.
  38. Kaebaja väidab, et hoolsuskohustus ei ulatu selleni, milliseid äriühinguid kasutab töövõtja tööde tegemisel. Tõsi, kaebaja ei ole ise teinud tehinguid varifirmadega – TRI Projekt OÜ ja Tarrest LT OÜ on tegutsevad äriühingud. Maksuhaldur on aga maksuotsuses piisava põhjalikkusega selgitanud, et kaebaja teadis, et need tööd, mis dokumentide kohaselt OÜ Tulemaa TRI Projekt OÜ-le
  39. a septembris ja oktoobris üle andis ja mis omakorda TRI Projekt OÜ kaebajale üle andis, ei ole tegelikult tehtud. Samuti pidi Tarrest LT OÜ-ga tehtud tehingute müügiahelas osalenud isikute omavaheline seotus ja tutvus võimaldama neil vormistada dokumente tehingute kohta, mida reaalselt ei ole toimunud. Kui tehingute ahelasse on ühe vahelülina kaasatud variühing, saab maksuhalduril tekkida põhjendatud kahtlus tehingute mittetoimumises.
  40. Kaebaja arvates oli tulumaksu määramine õigusvastane ning maksuhaldur jättis hindamise põhjendamatult läbi viimata. Tulumaksu määramisel tugines maksuhaldur tulumaksuseaduse (TuMS) § 1 lg-le 3, § 51 lg-le 1 ja lg 2 p-le 3, § 54 lg-le 4 ning raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg-le
  41. TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48–
  42. TuMS § 51 lg 2 p 3 sätestab, et ettevõtlusega mitteseotud kulu lg 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. RPS § 7 lg 1 kohaselt peavad raamatupidamise algdokumendil olema dokumendi nimetus ja number; koostamise kuupäev; tehingu majanduslik sisu; tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); tehingu osapoolte nimed; tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. 10 3-15-2211
  43. Riigikohtu halduskolleegium on
  44. mai
  45. a otsuses asjas nr 3-3-1-12-12 leidnud, et kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb reeglina kogu väljamakse täies ulatuses maksustada TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel (p 18). Ühtlasi on selles lahendis rõhutatud, et olukorras, kus kinnitust ei ole leidnud tegelik müüja ega ka kauba olemasolu, tuleb väljamakse täies ulatuses maksustada tulumaksuga. Sellisel juhul on maksustamise eesmärgiks ettevõtlusest välja viidud kasumi maksustamine ja see toimub TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaldamisel. Avades mõistet "ettevõtlusest välja viidud" märgitakse otsuses veel, et sel juhul saab kauba või teenuse eest väidetavalt makstud tasu äriühing kasutada varjatult ja maksuvabalt väljamaksete tegemiseks, sh nt töötasu maksmine töötajatele (p 19). TuMS § 51 lg 2 p 3 sisustades leitakse selles lahendis ühtlasi, et kui väljamaksed on tehtud (vari)äriühingutele, kuid reaalselt nende äriühingutega tehinguid toimunud ei ole, tuleb nimetatud väljamaksed maksustada, mille materiaalõiguslikuks aluseks on tõik, et arve ei vasta algdokumendi nõudele – arvele ei ole märgitud tegelik müüja ja arve ei kajasta reaalselt toimunud tehingut (p 20).
  46. Kohus leiab, et ka tulumaks on kaebajale õigesti määratud. MTA põhjendas tulumaksu määramist (ning vastas kaebaja vastuväidetele) maksuotsuse p-s 2.
  47. MTA tuvastas juba käibemaksu puudutavas osas, et kuna kaebaja ei ole saanud
  48. a septembris TRI Projekt OÜ-lt arve nr 9129 alusel ehitusteenuseid, kuid kaebaja on teinud väljamaksed TRI Projekt OÜ pangakontole kogusummas 87 303,84 eurot, kuuluvad need väljamaksed maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulud. Samuti tuvastas MTA, et kaebaja ei soetanud
  49. a oktoobris kõiki TRI Projekt OÜ arvel nr 9135 kajastatud teenuseid (maksuhaldur leidis, et tulumaksuga kuuluvad maksustamisele väljamaksed 62 171,60 euro ulatuses). Ka Tarrest LT OÜ-le arve nr 141 alusel tehtud väljamakse summas 30 000 eurot ei olnud seotud ettevõtlusega.
  50. Tulumaksu puudutavas osas on vaidlus muuhulgas ka selle üle, kas praeguses asjas tuli kaaluda maksu määramist hindamise teel. Maksusumma määramist hindamise teel on Riigikohus korduvalt selgitanud (nt halduskolleegiumi
  51. juuni
  52. a otsus asjas nr 3-3-1-15-13, p 19;
  53. oktoobri
  54. a otsus asjas nr 3-3-1-42-13, p-d 12-18;
  55. detsembri
  56. a otsus asjas nr 3-3-1-54-13, p-d 22-26;
  57. detsembri
  58. a otsus asjas nr 3-3-1-49-13, p-d 18-20;
  59. märtsi
  60. a otsus asjas nr 33-1-65-13, p-d 21-22 ja
  61. juuni
  62. a otsus asjas nr 3-3-1-33-14, p 15). MKS § 94 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. MKS § 94 lg 1 sõnastus "maksuhaldur võib" ei tähenda maksuhalduri õigust teha suvaotsus, vaid eeskätt pädevust ja volitust otsustada maksusumma määramine ka hindamise teel. Riigikohus on otsuses haldusasjas nr 3-3-1-60-11 (p 33) märkinud: „Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest (sh kauba valmistamise, nt ehitustööde eest), kuid teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb reeglina kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada." Riigikohus on nimetatud lahendis pidanud vajalikuks eristada hindamise teel maksusumma määramise lubatavust kauba ja teenuse puhul. Riigikohtu eelnevalt viidatud praktikast nähtuvalt on juhul, kui teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, ka teenuse puhul hindamise kohaldamine tulumaksu määramisel 11 3-15-2211 erandina võimalik (lahend kohtuasjas nr 3-3-1-60-11, p 33). Teenuse puhul on hindamine rakendatav, kui selle tulemusena on võimalik välja selgitada tulumaksukohustuse puudumine või vähenemine. Näiteks võib erandina teenuse puhul hindamise kohaldamine kõne alla tulla olukorras, kus on teada, et äriühing on enda poolt osutatavat teenust nn variisiku kaudu kallimalt edasi müünud. Kui teenuse osutaja on oma käivet deklareerinud, võimaldaks hindamine kõrvale jätta vahendava isiku ja lähtuda maksustamisel sisseostuhinnast. Kohtu hinnangul pole selles asjas niisuguseid asjaolusid, mis tooksid kaasa maksusumma hindamise teel määramise võimaluse ja vajalikkuse teenuste väidetava osutamise eest tehtud väljamaksete osas. Maksuhaldur on vaidlusaluses maksuotsuses selgitanud, et kuivõrd teenuste soetamist ei ole toimunud, puudub ka vajadus kaaluda maksusumma leidmist hindamise teel ning kõik väljamaksed tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuludeks ning maksustada. Kohus nõustub selle maksuhalduri seisukohaga.
  63. Kaebaja ei nõustu eksperdi arvamusega ja leiab, et ekspertiisiakt ei võimalda teha järeldust, mille kohaselt on tee-ehitustööd tegemata. Esmalt märgib kohus, et ekspertiisiakt on vaid üks paljudest tõenditest, millest nähtub, et
  64. a septembris TRI Projekt OÜ nimel vormistatud arvel nr 9129 ja aktil nr 41/13 ning
  65. a oktoobris arvel nr 9135 ja aktil nr 46/13 kajastatud tee-ehitustöid ei ole tegelikkuses toimunud (vt maksuotsuse p 2.1, lk 3-9). Teiseks tahab kohus rõhutada, et maksuhaldur ei ole väitnud, et tee-ehitustöid ei ole üldse teostatud – neid ei ole tehtud kaebaja näidatud mahus ega ka arveid väljastanud isiku poolt. Kohtu hinnangul on eksperdi järelduste kahtluse alla seadmine põhjendamatu (seda enam, et kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud eksperdi pädevust).
  66. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kontrollaktis toodud järeldused ei võimalda jõuda tulemuseni, mille kohaselt ei asunud rasketehnika kontrolli objektiks olnud perioodil kalakasvatuse objektil. Maksuhaldur on maksuotsuse p-s 2.2 põhjalikult selgitanud, miks tal on kogutud tõendite pinnal alust kahelda selles, et kaebaja ei ole
  67. a oktoobris täies ulatuses soetanud TRI Projekt OÜ-lt rasketehnikaga teostatud pinnasetöid (maksuotsuse lk 9-11). Seejuures on maksuhaldur leidnud, et teatud ulatuses ei ole neil alust kahelda
  68. a oktoobri tehingus (OÜ Kintek Grupp ja OÜ Gutman Holding vahel, selle edasimüügis TRI Projekt OÜ-le ning nende samade tööde edasimüügis kaebajale). Seega osas, milles maksuhalduril on olnud võimalik kaupade ja teenuste tegelik soetamine tuvastada, on maksuhaldur arvestanud seda maksukohustust vähendava asjaoluna.
  69. Kaebaja leiab, et laenu andmine oli reaalne. Kaebusele lisatud laenulepingutega soovib kaebaja tõendada eelnevat laenude saamist IMS Grupp OÜ-lt ja Tarrest LT OÜ-lt, mille maksuhaldur on maksuotsuses kahtluse alla seadnud (maksuotsuse lk 15-17). Kaebaja väidab, et olukorras, kus tegemist ei oleks olnud tegelikult väljastatud laenudega, siis oleks puudunud vaide esitajal vajadus võtta juurde täiendavaid laene selleks, et täita oma kohustusi laenu andnud isikute ees. Kohus nõustub vastustajaga, et hilisemate laenulepingute sõlmimine teiste isikutega ei saa tõendada eelnevat väidetavat laenusaamist OÜ-delt IMS Grupp ja Tarrest LT. Maksuotsuses kirjeldatud raharinglus (maksuotsuse lk 15-16) koos skeemiga (kontrollakti lisa 6) näitab veenvalt, et mingit raha laenamist IMS Grupp OÜ-lt ja Tarrest LT OÜ-lt, millega väidetavalt tasuti Tarrest LT OÜ arve, tegelikkuses ei toimunud ning kaebaja ja OÜ-de IMS Grupp ning Tarrest LT vahel liigutati väidetavate IMS Grupp OÜ ja Tarrest LT OÜ laenude kogusumma (381 834,94 eurot) kokkusaamiseks üksnes Adepte OÜ-lt ning Tavili Baltic OÜ-lt saadud laenusid (kumbki 15 000 eurot). 12 3-15-2211
  70. Kohus ei nõustu kaebajaga, et MTA ei saanud maksuotsuse tegemisel tugineda PRIA
  71. aprilli
  72. a otsusele, kuna kaebaja on PRIA otsuse vaidlustanud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et halduskohus on jätnud OÜ MicroCenter kaebuse PRIA
  73. aprilli
  74. a otsuse tühistamiseks rahuldamata
  75. novembril 2015 (haldusasi nr 3-15-1153). Seega on maksuhalduri
  76. juuni
  77. a maksuotsus tehtud olukorras, kus kohus ei olnud veel võtnud seisukohta PRIA otsuse õiguspärasuse üle. Kohtu hinnangul ei tingi see asjaolu maksuotsuse tühistamist. Maksuotsuses on selgesõnaliselt märgitud, et hinnang kaebaja ja Tarrest LT OÜ vahel toimunud tehingule ei põhine ainuüksi PRIA järeldustele, vaid kontrolli käigus kogutud kõikidele tõenditele ja tuvastatud asjaolude. Iseenesest ei ole maksuhalduril keelatud ka tugineda materjalidele, mille üle teises kohtumenetluses alles vaidlus käib.
  78. MKS § 150 lg-s 1 sätestatakse, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Konkreetseid majandustehinguid kajastavad tõendid saavad algselt olla tehingu poolte valduses või neile teada. Maksuhalduri ülesanne on MKS § st 11 tuleneva uurimispõhimõtte kohaselt koguda tõendeid ja tuvastada maksukohustuse seisukohast tähtsad, seejuures nii maksukohustust suurendavad kui seda vähendavad asjaolud. Tallinna Halduskohus selgitas
  79. november
  80. aastal haldusasjas nr 3-13-567 tehtud otsuses, ja kohus nõustub nende selgitustega, et tõendada on üldjuhul võimalik aga positiivseid asjaolusid ehk mingisuguse sündmuse toimumist või teo tegemist. Negatiivse asjaolu ehk sündmuse mittetoimumise tõendamine ei ole üldjuhul võimalik ning selliste negatiivsete asjaolude esinemine on võimalik tuvastada sellest, et neile vastanduva positiivse asjaolu kohta ei ole piisavalt veenvaid tõendeid. Sellest tulenevalt on maksuhalduril ülesanne koguda oluliste olevate asjaolude kohta nii palju tõendeid kui võimalik ning kui need teda maksustamise aluseks olevate soorituste reaalse toimumise osas ei veena, põhjendada, miks need tõendid piisavad ei ole. Kui maksuhaldur seda teinud on, tuleb maksukohustuslasel MKS §-st 150 tulenevalt esitada tõendid, mis vastavat sooritust (positiivset asjaolu) kinnitavad. Ka käesolevas kohtumenetluses ei ole kaebaja esitanud uusi veenvaid tõendeid ega andnud maksumenetluse kogutud tõendite pinnalt selgitusi, mis veenaksid selles, et teenuseid osutati. Kaebaja ei ole veenvalt põhjendanud, miks maksuhaldurile esitatud tõenditele antud hinnang on ebaõige. MKS § 150 ei jäta maksukohustuslasele võimalust vaidlustada maksuotsust üksnes väitega, et maksuhalduri kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud ei tõenda piisavalt mingisuguse negatiivse asjaolu esinemist.
  81. Kaebaja on taotlenud ka
  82. augusti
  83. a vaideotsuse nr 6-1/2910-2 tühistamist. Seejuures viitas kaebaja Tallinna Halduskohtu
  84. aprilli
  85. a kohtumäärusele haldusasjas nr 3-14-50305, milles kohus selgitas, et kui kaebaja esitab kohtule kaebuse vaidemenetluse eseme peale, tuleks vaidlustada ka vaideotsust, sest see on seotud vaideesemega ja selles sisalduvad reeglina täiendavad põhjendused vaide rahuldamata jätmiseks. Olukorras, kus kohus tühistab vaidemenetluse esemeks oleva haldusakti, ei ole põhjendatud jätta kehtima ka selle haldusakti kohta tehtud vaideotsust, mis on sisuliselt kohtuotsusega vastuolus. Seetõttu pidas kaebaja otstarbekaks, et vaidlustab koos MTA maksuotsusega ka vaideotsuse. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat haldusakti, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus vaideotsuse tühistamiseks. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud vaideotsus õigusvastane.
  86. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata, kuna maksuotsus ja vaideotsus on õiguspärased. Kaebaja ei ole maksuhalduri põhjendusi ümber lükanud ega omapoolset tõendamiskoormust täitnud. Maksuhaldur on analüüsinud tõendeid kogumis ega ole nende hindamisel vigu teinud. 13 3-15-2211 32.

§ 108lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.