Obsah (4)

§ 550§ 477§ 172§ 478

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Seping Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-18587 Tsiviilasi XXX avaldus loa saamiseks abi

) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. 4.

§ 550

lõike 1 punkti 7 kohaselt on hagita perekonnaasjaks muuhulgas muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses.

§ 477

lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Perekonnaseisutoimingute seaduse (edaspidi PKTS) § 39 loetleb alused, millal on Eesti Vabariigis abiellumiseks vajalik abieluvõimetõendi esitamine, samuti tingimused kohtult loa saamiseks ilma abieluvõimetõendita abiellumiseks.

1. Vastavalt PKTS § 39 lõikele 5 võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla 6 (kuue) kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib 6 (kuus) kuud. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt ei pea abieluvõimetõendit esitama isik, kes on Eestis elanud vähemalt 6 (kuus) kuud vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kelle perekonnaseisuandmed kajastuvad rahvastikuregistris.
2. Avaldusest nähtub, et avaldaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes elab Eesti Vabariigis elamisloa alusel. Eesti Vabariigi rahvastikuregistrist nähtub, et avaldaja on e-resident ja avaldajale on väljastatud Eesti Vabariigi digitaalne isikutunnistus. Vastavalt PKTS § 39 lõikele 3 peab Tallinna Perekonnaseisuametile esitama abieluvõimetõendi muuhulgas isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla 6 (kuue) kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. Seega oleks avaldajal vaja esitada Tallinna Perekonnaseisuametile abieluvõimetõend. Avaldaja kinnitas, et ta on enne kohtule avalduse esitamist pöördunud Tallinna Perekonnaseisuametisse, eesmärgiga sõlmida abielu, kuna Venemaa Föderatsioonist saadud tõendiga, millelt nähtub, et avaldaja ei ole abielus, ei saa Eesti Vabariigis abielu sõlmida.
3. Avaldaja on toonud avalduses välja põhjuse, miks ei väljasta avaldaja kodakondsusriik avaldajale abieluvõimetõendit. Venemaa Föderatsiooni perekonnaseisutoimingute seadusele vastavaid abieluvõimetõendeid, kus vastava riigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks selle riigi õiguse järgi, ei väljasta. Venemaa Föderatsioon väljastab üksnes isiku elukohajärgsest perekonnaseisuasutusest tõendid selle kohta, et isik selles piirkonnas elatud ajaperioodil ei ole abiellunud. Seega ei ole avaldajal võimalik Tallinna Perekonnaseisuametile abieluvõimetõendit esitada. Tulenevalt kõigest eeltoodust ning esitatud 2 tõenditest lähtuvalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul annavad avalduses väljatoodud asjaolud aluse kohtul anda avaldajale PKTS § 39 lõike 5 alusel luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Seega annab kohus avaldajale XXX loa abielu sõlmimiseks Eesti Vabariigis ilma välisriigi abieluvõimetõendita.
4. Kohus selgitab, et käesoleva kohtumäärusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lõike 5 viimase lause kohaselt 6 (kuus) kuud. 9.

§ 172

lõike 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. 10. Vastavalt

§ 478

lõikele 4 hakkab kehtima ja kuulub täitmisele hagita menetluses tehtud määrus sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik 3