← Eesti

3-15-1374/34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk 03.03.2016, Tartu 3-15-1374 Aigo Põldoja kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju summas 3000 eurot hüvitamise nõudes seoses ebainimlike tingimustega transportimisel Tartu Halduskohtu 12.11.

  1. a otsus Aigo Põldoja apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aigo Põldoja Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
  2. Tagastada Aigo Põldojale tema poolt apellatsioonkaebuse lisadena esitatud materjalid kokku 4-l lehel.
  3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. novembri
  5. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 03.03.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Kinnipeetav Aigo Põldoja esitas 28.05.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega nõudis mittevaralise kahju hüvitamist. Taotluse kohaselt etapeeriti teda 08.07.2013 Tartu Vanglast Viru Vanglasse ja 13.11.2014 Viru Vanglast Tartu Vanglasse sõidukiga, milles oli tal esimesel korral isiklikku ruumi 0,51 m² ning teisel korral 0,76 m². Kaebuse kohaselt oli tulenevalt Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast tegemist Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 3 rikkumisega. Lisaks on kaebaja väitel saatmismasina ümberehitamise käigus turvavarustus seadusevastaselt eemaldatud, mis seab transporditava isiku turvalisuse ja elu ohtu. Veel eiratakse ohutusnõudeid sellega, et saatmismasinate metallist kambrid lukustatakse saatmise ajaks ja transporditavatel ei ole võimalik õnnetuse korral saatmisautost välja pääseda.
  7. Tartu Halduskohus jättis 12.11.
  8. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et kinnipeetavate saatmisel tuleb lähtuda vangistusseaduse (VangS) § 4¹ lõikes 1 sätestatud 1 põhimõttest, mille kohaselt koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi, kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Halduskohus märkis, et kuna kehtivast õigusest ei tulene selgeid nõudeid saatebussi tingimustele ega ole sätestatud miinimumnõudeid põrandapinnale, saab asuda seisukohale, et kui saatebussis on istekohale samas suurusjärgus ruumi nagu ühistranspordis kasutatavas reisibussis minimaalselt kohustuslik, siis ei saa saatebussi tingimused vastavas osas rikkuda kinnipeetava õigusi. Halduskohus tuvastaski, et kaebajale oli tagatud saatebussi kambris pindala, mis on võrreldav Euroopa Liidu direktiiviga reisibussis minimaalselt nõutud ruumiga, ning seega ei saa sellises kambris saatmine põhjustada kaebajale iseenesest rohkem kannatusi või ebameeldivusi, kui need, mis kinnipidamisega paratamatult kaasnevad. Halduskohus leidis, et kuigi Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) on teinud Leedule etteheiteid 0,4 m² suuruse üksikkambri kasutamise eest kinnipeetavate saatmisel ning EIK on sellele ka oma otsuses asjas Yakovenko vs Ukraina (nr 15825/06) viidanud, võib kohus EIK otsuse asjas Trepashkin vs Venemaa (nr 36898/03) kohaselt CPT standardeid arvesse võtta, kuid need ei saa olla otsustava kaaluga. EIK otsuses asjas Yakovenko vs Ukraina oli tegemist olukorraga, kus saateautodes ja raudteevagunites saatmisel viibis suur hulk kinnipeetavaid ühiste pinkidega kambrites ning kus oli kinnipeetava kohta 0,3-0,4 m² ruumi. Halduskohus jõudis järeldusele, et EIK praktikast ei tulene viidet sellele, et kaebajale osaks saanud ruumi saatebussis tuleks pidada inimväärikust alandavateks. Halduskohus leidis, et kaebaja ei ole juhtinud tähelepanu ühelegi asjaolule, mille tõttu ta ise sõidu ajal kannatas, vaid on jäänud üldsõnaliseks. Halduskohus märkis, et teatud ebamugavus on paratamatu ka bussis, lennukis või sõiduautos, kuid seda ei saa käsitleda erilise kannatuse või piina tekitamisega, vaid sõiduga kaasneva paratamatusega. Halduskohtu hinnangul ei pea saatemasinas olevad istmed olema turvavöödega varustatud ja vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.06.
  9. a määrusele nr 37 „Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituste, ühissõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord“ ei ole turvavööde puudumine õigusvastane. Halduskohus märkis, et justiitsministri 30.03.
  10. a määruse nr 17 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ § 12 lg-st 1 sätestatud nõudest tulenevalt peab vangla paigutama isikud lukustatavatesse kambritesse ja korraldama saatmise viisil, mis välistab saadetava põgenemise või muud saatmise häired. Lisaks märkis halduskohus, et kaebusest ei selgu, kuidas ainult kambri seinte materjal mõjutab saatmistingimusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  11. 07.12.2015 saabus Tartu Ringkonnakohtusse A. Põldoja apellatsioonkaebus, milles kaebaja märkis, et vaidlustab Tartu Halduskohtu 12.11.
  12. a otsuse täies ulatuses ja palub kohustada Tartu Vanglat hüvitama talle tekitatud mittevaraline kahju summas 3000 eurot. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus kohaldanud materiaalõigust valesti. Kaebaja leidis, et halduskohtu otsuse p-s 13 toodud mõttekäik on arusaadav, kuid ei arvesta sellega, et analoogia reisibussiga ei ole kohaldatav. Kaebaja väitel ei järeldu saatmisauto vastavusest ELi direktiividele automaatselt, et inimõigusi ei rikutud. Kaebaja hinnangul on EIK lahendis Retunscaia vs Rumeenia selgelt öelnud, et saadetava isiklik ruum saatmisautos alla 0,8 m 2 on EIÕK artikli 3 rikkumine. Kaebaja väitel on kohtu etteheide absurdne, et kaebaja ei ole juhtinud tähelepanu ühelegi asjaolule, mille tõttu ta sõidu ajal kannatas. Kaebaja märkis, et saab vaid öelda, et tal oli ebamugav – istmik valutas ja jalad „surid ära“. Lisaks kaasnes sellega alandustunne, et teda veetakse halvemates tingimustes kui karilooma. Apellatsioonkaebuse kohaselt peaks saatmisauto olema samuti varustatud turvavöödega, kuna seda kasutatakse igapäevaselt tänavasõidul, st saatmisauto on tavakasutuses. Kaebaja leidis, et valikuvabaduseta inimese ohtu seadmine on amoraalne ja inimväärikust alandav. Lisaks täpsustas kaebaja, et tema etteheide kambrite osas ei käi mitte kambri materjali kohta, vaid 2 selle kohta, et kambrid on saatmise ajal lukustatud. Kaebaja väitel ei ole tal seetõttu võimalik liiklusõnnetuse sattudes saatmismasinast välja pääseda.
  13. Tartu Vangla vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele sellele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjenduste ja seisukohtadega ning jääb oma varasemalt antud selgituste juurde. Vastustaja hinnangul selgitas halduskohus otsuse p-des 12-14 põhjalikult, miks ei saanud saatebussi tingimused tema õigusi rikkuda. Vastustajale jääb arusaamatuks, miks on kaebajal vaja saatebussis püsti tõusta ning püsti seista. Vastustaja märkis, et tõepoolest ei ole kinnipeetaval transportimise ajal võimalik püsti tõusta või jalgu sirutada, kuid saatebusside kambrid võimaldavad istumispositsiooni muuta ja ennast mugavamasse asendisse nihutada. Vastustaja lisas, et saatekambrid on ette nähtud istumiseks ning nendes sõidu ajal püsti seismine ei ole lubatud. Täiskasvanud inimesele ei valmista raskusi ligikaudu 2 tunnise perioodi vältel ühe koha peal istumine. Sellega võib kaasneda teatud ebamugavustunne, kuid see ei ületa kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatut taset. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  14. Ringkonnakohus tagastab esmalt kaebajale tema poolt apellatsioonkaebuse lisadena esitatud Tartu Halduskohtu 12.11.
  15. a otsuse ning hüvitamiskaebuse, kuna need dokumendid on käesoleva haldusasja toimikus juba olemas.
  16. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ning apellatsioonkaebuses esitatud ja EIK lahendiga asjas Retunscaia vs Rumeenia seotud kaebaja seisukoht ei ole samuti aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele. Samuti ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud otsusest ega ka asja materjalidest, et halduskohus oleks kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt, hinnanud ebaõigesti olemasolevaid tõendeid või rikkunud kohtumenetluse norme. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses sama vaidlusküsimuse osas täiendavaid põhjendusi esitada. Vastuseks apellatsioonkaebuses toodule märgib ringkonnakohus siiski järgmist.
  17. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et 08.07.2013 transporditi kaebajat saatebussi ühekohalises kambris, milles on põrandapinda 0,51 m2 ning 13.11.2014 neljakohalises kambris, milles on ühe saadetava kohta 0,396 m2 põrandapinda. Neljakohalises kambris viibis kaebaja kahekesi. Neljakohaline kamber oli minimaalselt 1760 mm lai ning 900 mm pikk ja ühekohaline kamber oli minimaalselt 600 mm lai ning 850 mm pikk. 08.07.2013 kestis kaebaja saatmine kokku 1 tundi ja 48 minutit ning 13.11.2014 kokku 1 tundi 52 minutit. Kaebaja leiab, et alla 0,8 m² suurune põrandapind saatebussis on EIKi praktika järgi EIÕK artikli 3 rikkumine ja seda olenemata sellest, kas saadetavad peavad pinki jagama või mitte (nt kaebus nr 252501/04 Retunscaia vs Rumeenia).
  18. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu ja leiab, et halduskohus on vaidlustatud otsuse p-s 14 õigesti selgitanud ja ka piisavalt põhjendanud, miks käesolevas asjas ei ole ka A. Põldoja viidatud EIKi otsused asjas otseselt kohaldatavad kaebajaga seotud etapeerimise tingimustele ja eelkõige saatebussi põrandapinna suurusele ühe saadetava kinnipeetava kohta. Riigikohus on 30.11.
  19. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-56-15 selgitanud, et kinnipeetavate transporditingimuste õiguspärasuse kontrollimisel on EIK hinnanud kinnipeetavale tagatud isikliku ruumi suurust kogumis muude asjaoludega, sh valgustus ja ventilatsioon, kas igal 3 kinnipeetaval on oma isekoht, reisi kestus ja kitsastes oludes toimunud transpordikordade arv. Riigikohus on sealjuures viidanud ka otsusele Retunscaia vs Rumeenia (p 20). See kinnitab, et EIK lahenditest ei saa teha järeldust, et olemas on mingi absoluutne pindala määratlus, millest väiksemal pinnal kinnipeetava transportimine on alati õigusvastane.
  20. Ringkonnakohus ei saa nõustuda kaebajaga ka selles osas, et analoogia reisibussidega ei ole saatebusside osas kohaldatav. Eelpoolviidatud Riigikohtu lahendis on kolleegium pidanud just oluliseks asjaolu, et kaebajale tagatud isiklik ruum bussis ei erinenud reisijateveo miinimumtingimustest vabaduses (p 22). Halduskohus tuvastas seega õigesti, et kaebajale oli tagatud saatebussi kambris ruum, mis on võrreldav Euroopa Liidu direktiiviga reisibussis reisijale minimaalselt nõutud ruumiga, mistõttu ei saa sellises kambris saatmine põhjustada kaebajale iseenesest rohkem kannatusi või ebameeldivusi, kui need, mis kinnipidamisega paratamatult kaasnevad. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa kinnipidamisega paratamatult kaasneva vältimatut taset ka kaebaja poolt apellatsioonkaebuses välja toodud kannatused, s. o jalgade „ära suremine“ ning istmiku valulikuks muutumine, kuna sellised ebameeldivused kaasnevad isikutele ka vabaduses siis, kui erinevaid transpordivahendeid kasutatakse pikemateks sõitudeks.
  21. Ekslik on kaebaja arusaam selle kohta, et saatebussid peavad olema varustatud turvavöödega, kuna neid kasutatakse igapäevaselt tänavasõidul. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.06.
  22. a määruse nr 37 lisa 9 tabeli C sõnastusest nähtub tõepoolest, et turvavöö kinnituskohad ja turvavööd on kohustuslikud üksnes tänavasõidul tavakasutuseks mõeldud istmetele. Ringkonnakohus selgitabki, et saatebussi kasutatakse igapäevaselt küll tänavasõidul, kuid selle kambrist ei leia tavakasutuseks mõeldud istmeid, kuna saatemasinad ei ole viidatud sätte mõttes tavakasutuses ning neid kasutatakse eelkõige kinnipeetavate transportimiseks. Seega on halduskohus otsuse p-s 16 jõudnud õigele järeldusele, et kuivõrd saatemasina puhul on tegemist eriotstarbelise alarmsõidukiga, siis ei pea saatemasinas olevad istmed turvavöödega varustatud ja turvavööde puudumine ei ole õigusvastane.
  23. Vastustaja tegevus on olnud õiguspärane ka transportimise ajaks kambrite lukustamise osas. Halduskohus on otsuse p-s 17 selgitanud, et justiitsministri 30.05.
  24. a määruse nr 17 § 12 lg-s 1 sätestatud nõudest tulenevalt peab vangla paigutama isikud lukustatavatesse kambritesse ja korraldama saatmise viisil, mis välistab saadetava põgenemise või muud saatmise häired, ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga. Kaebaja väited seoses liiklusõnnetusse sattumise ohuga ja sellest tulenevate võimalike tagajärgedega on oletuslikud ja ei oma kahjunõude lahendamise seisukohast õiguslikku tähendust. Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.