1-11-10113/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.03.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-11-10113 Kohtunik Eha Popova Kohtuistungisekretär Julia Senkevitš Tõlk Natalia Senkevitš Kohtuasi Vangla materjalid Marjana Filippovitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Marjana Filippovitš (ik 48802210258) viibib Vanglas Kohtuistungi toimumise aeg, 17.03.2016.a Tallinn kaugkohtuistung Liivalaia kohtumaja, avalik koht RESOLUTSIOON

1. Vabastada Marjana Filippovitš karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 26.02.2017.a ning määrata ta katseaja lõpuni Tallinna Vangla IdaHarju kriminaalhooldusosakonna poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Marjana Filippovitš KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3. Kohustada Marjana Filippovitši käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 2 p 2-1 ja 7 sätestatud kohustusi: - mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - mitte suhelda talle teadaolevalt narkootilisi aineid tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega.
4. Marjana Filippovitšile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
5. Marjana Filippovitš vabastada määruse jõustumisel.
6. Määrus saata teadmiseks vanglale, prokurörile, süüdimõistetule. kriminaalhooldusosakonnale ja Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Marjana Filippovitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Marjana Filippovitš mõisteti Harju Maakohtu 06.10.2011 otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega 3 aastat. KarS § 74 alusel pöörati mõistetud karistusest koheselt täitmisele vangistus 1 kuu ning vangistus 2 aastat ja 11 kuud jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Kohtuotsus jõustus 22.10.2011.a. Harju Maakohtu 26.03.2014.a määrusega pöörati Marjana Filippovitšile Harju Maakohtu 06.10.2011.a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – vangistus 2 aastat ja 11 kuud - KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Harju Maakohtu 25.03.2013 otsusega karistati M. Filippovitši KarS § 202 lg 1 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel rahalise karistusega 40 miinimumpäevamäära. Karistuse kandmise algus oli 26.03.2014.a ja lõpp on 26.02.2017.a. Marjana Filippovitši kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras kahel korral karistatud ja kannab teist vangistust esimese 2 süüdimõistmise raames. Alates 14.07.2014.a on olnud suurema osa vangistuse ajast hõivatud tööga. On osalenud riigikeele õppes. Alustas osalemist sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, kuid arvati grupist väljas, sest ei suutnud aru saada, mida arutati. Planeeritud on osalemine veel kahes sotsiaalprogrammis, kuid ei ole kindel, kas isik suudab programmides osaleda, sest tal on 100% töövõimetus. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Marjana Filippovitši kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et ta elas enne vangistust sotsiaalpinnal, vanglas viibimise ajal leping lõpetati, kuid peale vabanemist saab ta uuesti taotleda sotsiaalpinda. Kuni taotluse rahuldamiseni on M. Filippovitšil võimalik elada ema juures XXX. Vabanemisel töökohta ei ole, ta ei ole kunagi töötanud, sest tal on 100% töövõimetus. Toimetulek on võimalik tänu töövõimetuspensionile. Marjana Filippovitš soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Kannab karistust narkokuriteo eest. Karistus määrati tingimisi, kuid kontrollnõuete rikkumise eest pöörati otsus täitmisele. Kriminaalkorras karistatud 2 korda. Tarvitas narkootikume 6 kuud enne vangistust. Peale vabanemist asub elama ema juurde. Soovib uuesti taotleda aadressil Tuulemaa 6, Tallinn sotsiaalelupinda. Ei ole varem töötanud, sest on invaliidsus. Arstid ei ole keelanud töötamast. On nõus täitma lisakohustusi. Abiprokurör Silja Seeder edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab Marjana Filippovitši tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Marjana Filippovitšile mõisteti kohtu poolt tingimisi vangistus, koheselt pidi ära kandma 1 kuu vangistust ja 2 aastat 11 kuud vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata. Marjana Filippovitš ei täitnud katseajal tingimust mitte tarvitada narkootikume ning karistus pöörati täitmisele. Mõistetud karistusest on 2 aastat kantud ja kanda on jäänud veel 1 aasta vangistust. Vangistuses töötab majandustöölisena, distsiplinaarkaristused puuduvad ja vangla iseloomustuses on info, et soovib loobuda kuritegevusest, motivatsioon olemas. Marjana Filippovitš mõisteti süüdi grupis toime pandud narkokuriteo eest. Enne nimetatud kohtuotsust (1-11-10113) ei olnud teda kriminaalkorras karistatud. Süüdistuse kohaselt oli Marjana Filippovitši ülesandeks narkootilist ainet pakendada. Marjana Filippovitši teopanuse põhjal hindas prokurör süüd pigem väikeseks, mida kinnitab ka asjaolu, et kohus pidas võimalikuks Marjana Filippovitši karistamist minimaalse karistusega, st kolme aasta pikkuse vangistusega. Ülaltoodud põhjustel prokurör toetab Marjana Filippovitši ennetähtaegset vabanemist. Juhul, kui kohus otsustab M. Filippovitši ennetähtaegselt vabastada, siis nõustub prokurör kriminaalhooldaja ettepanekuga määrata katseaeg ja käitumiskontroll ärakandmata karistuse lõpu tähtajaga 26.02.2017, samuti nõustub nii vangla kui ka kriminaalhooldaja ettepanekuga käitumiskontrolli lisakohustuste osas. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Marjana Filippovitši võib vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Marjana Filippovitši isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3 Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja viibib vanglas teist korda esimese süüdimõistmise raames. Antud juhul peab kohus põhjendatuks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 2 aastat vangistust ning ta on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema osalemine tööhõives vangistuse ajal. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud Marjana Filippovitši mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. M. Filippovitši tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas M. Filippovitšile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas kindel elukoht ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Marjana Filippovitš, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
7. Eha Popova Kohtunik 4