MÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ta

) § 21 lg 3 p 1 ja riigihangete seaduse (RHS) § 69 lg

1. Kokkuleppe p 2.1.1 kohaselt pikendati lepingut 01.01.-31.03.2016 ning lepiti kokku lepingu võimalikus pikendamises pärast p-s 2.1.1 märgitud perioodi lõppemist, märkides, et lepingu võimalikust pikendamisest alates 01.04.2016 teavitab tellija vedajat ette 2 kuud enne uue perioodi algust. Võru Maavalitsus andis 21.01.
2. a teates nr 131/16/186-1 AS-le SEBE teada, et alates 01.04.2016 osutab Võru maakonnas avalikku bussiliiniveo teenust AS Hansa Bussiliinid. 2 2
3. Võru maavanem määras 20.01.
4. a korralduse nr 1-1/16/30 „Avaliku teenindamise kohustuse määramine erakorralise meetmena“ p-s 1 erakorralise meetmena vedajale AS Hansa Bussiliinid avaliku teenindamise kohustuse, mis seisneb avaliku bussiveoteenuse osutamises Võru maakonnaliinidel ajavahemikul 01.04.-30.09.2016 koos võimalusega pikendada kokkulepet kuni 31.12.2016 või võimalusega lühendada ajavahemikku 01.04.30.09.2016 sõltuvalt gaasitankla valmimisest, võttes aluseks EÜ määruse nr 1370/2007 art 5 lg 5,

§ 22

lg 1, lg 3 ja lg 4 ning RHS § 69 lg 3, ja põhjusel, et riigihanke tulemusena 26.08.2015 ASga Hansa Bussiliinid sõlmitud Võru maakonna bussiliinide avaliku teenindamise lepingut ei ole võimalik lepingus ettenähtud tähtajal, 01.04.2016, täitma asuda, kuna puudub tankimistaristu, mis on vajalik selle lepingu alusel bussiliinivedu teostavate, surugaasil (CNG) töötavate busside tankimiseks, ning Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kavandatava toetusmeetme avamise edasilükkumise tõttu võib tankimistaristu valmimine viibida kuni 31.12.2016, millest tingitult esineb otsene oht avaliku bussiliiniveo teenuse katkemiseks Võru maakonnas 01.04.-31.12.2016, tuleb maakonna bussiliiniveo teenuse katkemise vältimiseks rakendada erakorralist meedet, mille kohaselt pädev asutus võib määrata vedajale avaliku teenindamise kohustuse.

1. Võru Maavalitsus ja AS Hansa Bussiliinid sõlmisid 26.01.2016 Võru maakonna bussiliinide erakorralise avaliku teenindamise kohustuse täitmise kokkuleppe nr 3-3/16/
2. Kokkulepe on sõlmitud erakorralise meetmena, et ära hoida Võru maakonna avalike bussiliinide teenindamise katkemine alates 01.04.2016 ning selle aluseks on Võru maavanema 20.01.
3. a korraldus nr 1-1/16/
4. Kokkuleppe esemeks (p 2.1) on vedaja AS Hansa Bussiliinid poolt avaliku bussiliiniveoteenuse osutamine Võru maakonnaliinidel ajavahemikul 01.04.-30.09.2016 koos võimalusega pikendada kokkulepet kuni 31.12.2016 või võimalusega lühendada ajavahemikku 01.04.-30.09.2016 sõltuvalt gaasitankla valmimisest, kusjuures viimasel juhul kompenseeritakse vedajale kokkuleppe täitmise eesmärgil renditud busside rendisumma nende kuude ulatuses, mille võrra esialgselt määratud ajavahemik väheneb.
5. AS SEBE esitas 12.02.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus esialgse õiguskaitse korras peatada Võru maavanema 20.01.
6. a korralduse nr 1-1/16/30 ja selle täitmiseks 21.01.2016 sõlmitud kokkuleppe nr 3-3/16/181 kehtivus kuni käesolevas asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Lisaks palus kaebaja tühistada Võru maavanema 20.01.
7. a korraldus nr 1-1/16/30 ja tuvastada selle täitmiseks 21.01.2016 sõlmitud kokkuleppe tühisus ning menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kaebuse põhjendused: 1) Vastustajal puudus õiguslik alus

§ 22

lg 1 alusel avaliku teenindamise kohustuse määramiseks, kuna puudus oht avaliku teenuse osutamise katkemiseks ja ajutise vedaja leidmine

§ 21lg 3 alusel ei olnud ebaõnnestunud.

Korraldus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna ajutise vedaja leidmisel

§ 21

lg 3 alusel majanduslikult soodsamat võimalust valides oleks vastustaja pidanud pikendama kaebajaga sõlmitud vana avaliku teenindamise lepingut, millest kaebaja oleks teeninud tulu. 2) Kuivõrd kohtuvaidlus võib kesta kauem, kui toimuks ajutise lepingu alusel avaliku teenuse osutamine, kaotaks kaebaja korralduse ja ajutise lepingu kehtivuse korral võimaluse teenida teenuse osutamisest tulu vähemalt 1,685 miljonit eurot. Lisaks oleks kaebaja sunnitud koondama töötajad, lõpetama tegevuse Võrumaal ning kannaks kahju avaliku teenindamise lepingu pikendamiseks tehtud investeeringute mahakandmisest. Avalikku huvi kahjustaks 1 Ringkonnakohtus toimunud AS SEBE määruskaebuse menetluse käigus selgus, et 21.01.2016 siiski kokkulepet ei sõlmitud. Kokkulepe allkirjastati 26.01.2016 ning tähistati numbriga 3-3/16/

1. 3 3 avaliku võimu usaldusväärsusele tekkiv kahju õigusvastase lepingu sõlmimisest ja täitmisest. Puudub ülekaalukas avalik huvi, mis võiks tingida esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise.
2. Tartu Halduskohus võttis 15.02.
3. a määrusega menetlusse AS SEBE kaebuse ja kaasas menetlusse VAKO ning 18.02.
4. a määrusega kaasas menetlusse AS-i Hansa Bussiliinid.
5. Tartu Halduskohus jättis 02.03.
6. a määrusega AS SEBE esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja tagastas kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimatuse tõttu (resolutsiooni p 2). Kohus leidis, et kuna VAKO 18.02.
7. a arvamuse kohaselt vaatab komisjon AS SEBE 12.02.
8. a vaidlustuse läbi, siis tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 280 lg 1). Veel leidis kohus, et kuna kaebaja on 12.02.2016 esitanud nii kaebuse kohtule kui vaidlustuse VAKO-le, siis tuleb kaebus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimatuse tõttu tagastada (HKMS § 268 lg 1).
9. Tartu Halduskohus jättis 08.03.
10. a määrusega AS SEBE määruskaebuse Tartu Halduskohtu 02.03.
11. a määruse resolutsiooni p 2 peale rahuldamata ja edastas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Halduskohus märkis, et on 02.03.
12. a määruse resolutsiooni p-s 2 ekslikult märkinud, et kaebus kuulub tagastamisele, kuid sisuliselt ei toonud selline menetlusnormi rikkumine ja kohtumääruse ebaõige sõnastus kaasa valet otsust. Halduskohus jäi seisukoha juurde, et käesolevas asjas on kohtul kohustus jätta AS SEBE kaebus läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel koostoimes HKMS § 121 lg 1 p-ga 4 ja § 268 lg-ga
13. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
14. AS SEBE esitas 07.03.2016 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 02.03.
15. a määrus ja rahuldada AS SEBE esialgse õiguskaitse taotlus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kuna kaebus on 15.02.
16. a määrusega menetlusse võetud, siis ei olnud kohtul volitust kaebuse tagastamiseks. Kohus on valesti hinnanud kaebuse eset. Vaidlustuse nõue piirdub ajutise lepingu kui õigusliku aluseta sõlmitud otselepingu (hankelepingu) tühisuse tuvastamisega ja alternatiivse nõudena on esitatud taotlus kahju hüvitamiseks, mis ei puutu määruskaebuse lahendamisel asjasse. Kaebus korraldusele on õigus esitada kohtule

§ 22lg 5 ja korralduse vaidlustamisviite järgi.

Kohus ei põhjenda, miks tuleb vaidluse eset pidada hankeasjaks ja korralduse suhtes kohalduvad RHS ja HKMS

1. ptk normid. VAKO seisukoht ei saa olla kohtule siduvaks aluseks kaebuse eseme määratlemisel. 2) Kaebus on perspektiivikas. Avaliku teenuse katkemise oht puudub. Avaliku gaasitankla rajamist ei saanud pakkujad eeldada ühiste kavatsuste protokolli ega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kavandatud biogaasi kasutamist soodustava meetme (kehtestatud majandus- ja taristuministri 24.11.
2. a määrusega nr 135) põhjal, milles rahastatakse biogaasi, mitte hanketingimusena nõutud maagaasi (CNG või LNG) tankimisvõimaluste rajamist (määruse § 6 lg 1 p 1). Kolmanda isiku võimalik keeldumine lepingu täitmisest ei saa kujutada objektiivset ohtu avaliku teenuse katkemiseks. Kaebajal tekkis õigustatud ootus kehtiva avaliku teenindamise lepingu pikendamiseks alates 01.04.
3. Vastustaja on

§ 21

lg 3 kohaselt soodsama võimaluse kasutamise asemel rakendanud arusaamatul kaalutlusel

§ 22lg-t 1.

Kaitstavaks avalikuks huviks ei saa olla vastustaja esile toodud võimalik kolmanda isiku kahjunõue seoses avaliku teenindamise lepingu täitmise edasilükkamisega. Kaebaja õiguste esialgne kaitse kohtumenetluses oleks hädavajalik ka juhul, kui vaidluse esemest saaks järeldada, et tegemist on hankeasjaga HKMS 4 4 § 266 mõttes. Kui kaebuse tagastamine oli õiguspärane, tuleb ringkonnakohtul jätta HKMS § 280 lg 1 kohaldamata ja kohaldada HKMS § 249 lg 2 alusel kaebaja taotletud esialgset õiguskaitset kaebaja poolt VAKO-le esitatud vaidlustuse menetlemise ajaks.

1. Võru Maavalitsus esitas 15.03.2016 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta jõusse Tartu Halduskohtu 02.03.
2. a määrus ja AS SEBE esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Vastuse põhjendused: 1) Kaebaja väljendatud õiguspärast pikendamist ei näe õigusnormid ette ja selles ei ole ka pooled kokku leppinud 30.11.
3. a kokkuleppes. Tekkis oht bussiveoteenuse katkemiseks alates 01.04.2016, kuna uus vedaja ei saa tankla puudumise tõttu asuda veoteenust osutama alates 01.04.
4. Vastustaja poolt haldusmenetluses tehtud toimingud, s.h haldusaktid on tehtud õiguspäraselt, järgides

§ 21lg-s 3 ja § 22 lg-s 1 kehtestatud nõudeid.

2) AS-l SEBE puuduvad õigused, mis annavad talle õiguse nõuda vana avaliku teenindamise lepingu pikendamist alates 01.04.2016. Seega puudub kaebajal õigus, mille kaitsmine on hädavajalik. Kaebus ei ole perspektiivikas, sest vastustaja ei ole rikkunud avaliku teenindamise kohustuse määramisel EÜ määruse nr 1370/2007 art 5 lg-s 5 ning

§ 21lg-s 3 ja § 22 lgs 1 kehtestatud nõudeid.

Kaebaja on lähtunud ainult subjektiivsetest ärihuvidest ja olukorda ära kasutades arvestanud võimalustega, mida talle annab riigi poolt kavandatud gaasitankla tähtaja mittevalmimine. Olukorras, kus gaasitankla valmimine viibib, mis ei sõltu vastustajast ega kolmandast isikust, on oluline avalik huvi tagada riigieelarve vahendite võimalikult säästlik kasutamine ja maakonna elanikkonna katkematu teenindamine ühistransporditeenusega. Ainult subjektiivsetest ärihuvidest lähtuv kaebaja ei ole õigustatud väitma, et temaga lepingu pikendamine on majanduslikult soodsam. Kaebaja vaidlustatud kokkuleppe jõustumisega viivitamine muudab kolmandal isikul liinide teenindamisele asumise alates 01.04.2016 võimatuks ja tekitaks Võrumaa bussiliiniveo korraldamisel suure segaduse.

1. VAKO esitas 15.03.2016 vastuse määruskaebusele. Vastuse põhjendused: 1) Kaebaja vaidlustuse osas teeb VAKO otsuse 16.03.
2. VAKO-le esitatud vaidlustuses ja halduskohtule esitatud kaebuses sisalduvad nõuded ei ole samad, kuna vaidlustusmenetluses ei ole kaebaja taotlenud ega saanud taotleda korralduse tühistamist. Korraldus jääks jõusse ka kokkuleppe tühisuse tuvastamise korral VAKO poolt. Korralduse tühistamist saab kaebaja taotleda üksnes kohtumenetluses, mistõttu selles osas kuulub AS SEBE kaebus läbivaatamisele kohtus. 2) Küsimuses esialgse õiguskaitse kohaldamise otstarbekuse üle ei pea VAKO enne asjas sisulise otsuse tegemist võimalikuks oma hinnangut anda.
3. AS Hansa Bussiliinid esitas 15.03.2016 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta määruskaebus rahuldamata ning AS SEBE menetluskulud jätta viimase enda kanda ja mõista kolmanda isiku menetluskulud välja AS-lt SEBE vastavalt edaspidi esitatavale kohtukulude nimekirjale. Vastuse põhjendused: 1) Kaebuse läbi vaatamata jätmine on põhjendatud. Kaebaja poolt VAKO 07.03.2016 istungil esitatud seisukohtades ja kinnitusest nähtuvalt eeldab kaebaja, et vaidlus allub HKMS §-s 268 sätestatud kohustuslikule kohtueelsele menetlusele. VAKO langetab otsuse 15.03.
4. 2) Halduskohtul puudus kaebuse läbi vaatamata jätmise aluste tuvastamisel esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise pädevus. Ka ringkonnakohtul puudub pädevus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kui ringkonnakohus peab võimalikuks esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist, tuleb see jätta rahuldamata. Korraldus ja erakorraline kokkulepe on antud õiguspäraselt. Kolmandal isikul puudus tankimistaristu loomise kohustus. 5 5
5. AS SEBE esitas 16.03.2016 seisukoha, milles ta väidab, et riigihankes ei viidatud tankla rajamisele, mille kohta esitab täiendava tõendina Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 03.03.
6. a kirja nr 10-2/13-00712/007 vastustajale, mille kohaselt ei ole hankedokumentides hankijale ette nähtud kohustust tagada gaasitankla olemasolu Võrus. Kaebaja on seisukohal, et ringkonnakohtul on pädevus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning esialgse õiguskaitse andmise võimaluse välistamine olukorras, kus kaebuse tagastamise õiguspärasus on vaidluse all, ei tagaks kaebajale tõhusat õiguskaitset.
7. Võru Maavalitsus esitas 17.03.2016 vastuse kohtunõudele, milles ta märgib, et kaebaja on kohtule tõendina esitanud valede andmetega kokkuleppe, kuna kehtiv ja nõutavalt allkirjastatud on 26.01.
8. a kokkulepe nr 3-3/16/25, kuid VAKO-s on kaebaja vaidlustanud 21.01.
9. a kokkuleppe nr 3-3/16/
10. Vastustaja märgib, et gaasitankla olemasoluga seonduvaid tingimusi ei olnud hanketingimustes ega -lepingus ning selle rajamise eest ei vastuta vastustaja ega kolmas isik, mistõttu ei saa tankla puudumist käsitleda vastustaja ega kolmanda isiku poolt lepingu rikkumisena, vaid tankla puudumise fakt on käsitletav objektiivse asjaoluna riigihangete seaduse (RHS) § 69 lg 3 mõistes ja muu asjaoluna

§ 21lg 3 mõttes.

Vastustaja leiab, et kolmanda isiku poolt 01.04.2016 jõustuva hankelepingu täitmise võimatus on tõendatud sellega, et kolmas isik võttis täitmiseks Võru maavanema 20.01.2016. a korraldusega pandud kohustuse asuda erakorraliselt (

§ 22lg 1 alusel) Võru maakonna bussiliine teenindama ja allkirjastas 26.01.2016.

a kokkuleppe. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja esitatud täiendav tõend MKM kiri ei ole kaebusega seonduv ja tuleb kõrvale jätta. Samas edastas vastustaja ringkonnakohtule Võru maavanema 11.03.

1. a kirja nr 13-1/16/490-2, millega vastati MKM 03.03.
2. a kirjale.
3. VAKO edastas 17.03.2016 ringkonnakohtule VAKO 16.03.
4. a otsuse nr 27-16/-, millega jättis rahuldamata AS SEBE vaidlustuse Võru Maavalitsuse ja AS-i Hansa Bussiliinid vahel sõlmitud kokkuleppe nr 3-3/16/18 tühistuse tuvastamiseks või alternatiivselt kahju hüvitise väljamõistmiseks. VAKO leiab, et maavalitsusel puudus õigus lugeda nii vana avaliku teenindamise lepingu pikendamine kui ka otselepingu sõlmimine lähtuvalt riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest (

§ 21

lg 3) ebaõnnestunuks ning kohaldada

§-s 22 sätestatud meedet (EÜ määruse art 5 p 5). VAKO on seisukohal, et asjaolu, et maavalitsusel ei olnud õigust rakendada

§-s 22 sätestatud meedet, ei saa tuua kaasa 21.01.2016 kokkuleppe tühisuse tuvastamist VAKO poolt. VAKO leiab, et

§ 21

lg 3 puhul on tegemist erimenetlusega, mille eesmärk on välistada võimalik teenuse osutamise katkemine, mitte aga

§ 21lg-tes 1 ja 2 nimetatud hankemenetlusega.

VAKO märkis, et

§ 21

lgs 3 nimetatud avaliku teenindamise lepingu pikendamisel endise vedajaga või avaliku teenindamise otselepingu sõlmimisel ei tule esitada registrile hanketeadet, mistõttu kokkulepe ei saa olla tühine RHS § 69 lg 1¹ p-st 1 tulenevalt. VAKO-l ei ole ka kokkuleppe tühisuse tuvastamisel võimalik tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 87. VAKO on seisukohal, et AS-ga SEBE ei ole jäänud sõlmimata hankeleping, kuna

§ 21lg 3 puhul ei ole tegemist hankemenetlusega.

1. AS SEBE esitas 17.03.2016 avalduse kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse täiendamiseks, sest kohtumenetluse ajal on ilmnenud, et kaebusega vaidlustatud 20.01.
2. a korralduse täitmiseks on sõlmitud kokkulepe 26.01.2016, mille olemasolust kaebaja kaebuse esitamisel teadlik ei olnud. Kaebaja palub lugeda õigeks taotlused järgmises sõnastuses: 1) esialgse õiguskaitse korras peatada Võru maavanema 20.01.
3. a korralduse nr 1.1/16/30 ning selle täitmiseks 21.01.2016 või 26.01.2016 sõlmitud Võru maakonna bussiliinide erakorralise avaliku teenindamise kohustuse täitmise kokkuleppe või muu tehingu kehtivus, mille tegemisele on suunatud Võru maavanema poolt vaidlustatava haldusakti alusel 6 6 tehtud tahteavaldus, kuni käesolevas haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni; 2) tühistada Võru maavanema 20.01.
4. a korraldus nr 1.1/16/30 ning tuvastada selle täitmiseks 21.01.2016 või 26.01.2016 sõlmitud Võru maakonna bussiliinide erakorralise avaliku teenindamise kohustuse täitmise kokkuleppe või muu tehingu tühisus, mille tegemisele on suunatud Võru maavanema poolt vaidlustatava haldusakti alusel tehtud avaldus; 3) menetluskulude jaotuse otsustamisel jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja leiab, et kuivõrd sisuliselt ei muuda kokkuleppe kuupäeva küsimus vaidluse eset, s.h kaebuse alust, on vajalik muuta taotluste sõnastust abstraktsemaks ning kaebuse eesmärgi saavutamiseks on lisaks vaidlusalusele haldusaktile vaja tühistada ka selle täitmiseks sõlmitud mistahes tsiviilõiguslikud kokkulepped ja nende kehtivus kohtumenetluse ajaks peatada. Kaebaja märgib, et VAKO 16.03.
5. a otsusega on ära langenud formaalne alus kaebuse tagastamiseks vaidlustusmenetluse mitteläbimise tõttu ning kaebaja palub VAKO sisulisi seisukohtasid asja lahendamisel, s.h kaebuse perspektiivikuse hindamisel kaaluda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et AS SEBE määruskaebus tuleb rahuldada.
7. AS SEBE on määruskaebuses vaidlustanud Tartu Halduskohtu 02.03.
8. a määruse nii kaebuse tagastamise kui ka esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise osas. Ühtlasi on ringkonnakohtus toimunud määruskaebuse menetluse käigus selgunud, et AS SEBE kaebuse senine nõue on olnud ebatäpne. Ringkonnakohus otsustab esmalt AS SEBE kaebuse nõude muutmise (I); võtab seejärel seisukoha AS SEBE kaebuse tagastamise peale esitatud määruskaebuse osas (II) ning viimaks AS SEBE esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise peale esitatud määruskaebuse osas (III). I
9. Halduskohus võttis 15.02.
10. a määrusega menetlusse AS SEBE kaebuse Võru maavanema 20.01.
11. a korralduse nr 1.1/16/30 „Avaliku teenindamise kohustuse määramine erakorralise meetmena“ tühistamiseks ja 21.01.2016 sõlmitud „Võru Maakonna bussiliinide erakorralise avaliku teenindamise kohustuse täitmise kokkuleppe“ nr 3-3/16/18 tühisuse tuvastamiseks (tl 40). Võru Maavalitsuse poolt vastuseks ringkonnakohtu kohtunõudele 17.03.2016 esitatud vastusele tuginedes loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et kaebaja on nii käesolevas haldusasjas kui ka VAKO-s toimunud vaidemenetluses ekslikult tuginenud Võru Maavalitsuse ja AS Hansa Bussiliinid vahel väidetavalt 21.01.2016 sõlmitud kokkuleppele. Nimetatud kokkulepe on küll mingil ajaperioodil olnud kaebajale Võru Maavalitsuse kodulehel kättesaadav, kuid seda ei ole pooled kunagi allkirjastanud. Selle asemel on pooled allkirjastanud 26.01.2016 sõlmitud kokkuleppe, mis suures osas (v.a p 2.1, millega nähakse 26.01.2016 sõlmitud kokkuleppe kohaselt täiendavalt ette ka vedajale kokkuleppe täitmise eesmärgil renditud busside rendisumma kompenseerimine nende kuude ulatuses, mille võrra esialgselt määratud ajavahemik bussiliiniveoteenuse osutamiseks lüheneb) varasemaga kattub. Seoses eeltooduga avaldab kaebaja 17.03.2016 ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumendis sisuliselt soovi kaebuse muutmiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks lahendada kaebaja taotlus koheselt ise, kuna see on vajalik ka määruskaebuse eseme piiritlemiseks ning lubab kaebajal HKMS § 49 alusel kaebuse muutmist. Ühtlasi leiab ringkonnakohus, et kuna kokkulepped on sisult praktiliselt kattuvad ning vastustaja ega kolmas isik omal algatusel kaebaja, kohtute ega ka VAKO tähelepanu poolte vahel reaalselt allkirjastatud kokkuleppele ning eeltoodust tulenevalt kaebaja eksimusele nõude eseme 7 7 määratlemisel ei juhtinud, lubades seeläbi nii kohtutel kui ka VAKO-l menetleda kaebaja nõudeid ebaõige kokkuleppe suhtes, ei saa nimetatud asjaolu määruskaebuse menetlemisel tõlgendada kaebaja kahjuks. Seega ei oma AS SEBE määruskaebuse lahendamisel tähtsust, et Tartu Halduskohtu määrus on tehtud 21.01.
12. a kokkuleppe suhtes. Arvestades asjaolu, et Tartu Halduskohus on 02.03.
13. a määrusega HKMS § 268 lgle 1 tuginedes AS SEBE kaebuse tervikuna tagastanud, ei ole määruskaebuse lahendamise vajadus kaebuse nõude muutmise tõttu ära langenud. Võttes arvesse halduskohtu määruse põhjendused, on ringkonnakohtul alust eeldada, et samasuguse põhjendusega määruse oleks halduskohus teinud ka muudetud kaebuse kohta. Seega lubab ringkonnakohus kaebaja nõude muutmist ning loeb, et määruskaebus on esitatud halduskohtu määruse peale, millega kohus tagastas kaebuse muu hulgas 26.01.2016 sõlmitud kokkuleppe osas. II
14. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (määruse resolutsiooni p 2), kuna kaebaja esitas 12.02.2016 nii kaebuse kohtule kui ka vaidlustuse VAKO-le. Halduskohus möönis 08.03.
15. a määruses eksimust resolutsiooni p-i 2 sõnastuse osas, kuid jäi seisukohale, et kohtul on kohustus jätta AS SEBE kaebus läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel koostoimes HKMS § 121 lg 1 p-ga 4 ja § 268 lg-ga
16. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on õigesti tõdenud eksimust 02.03.
17. a määruse sõnastuses, kuna pärast kaebuse menetlusse võtmist saab kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, mitte seda tagastada. Olenemata halduskohtu eelviidatud eksimusest on käesolevas asjas põhiküsimus selles, kas kaebajal on kaebeõigus Võru maavanema 20.01.
18. a korralduse nr 1-1/16/30 (tl 33-33p) ning sellele järgnevalt 26.01.2016 sõlmitud kokkuleppe (tl 98-102) vaidlustamiseks halduskohtus.
19. Kaebaja poolt halduskohtus vaidlustatud Võru maavanema 20.01.
20. a korraldusega nr 11/16/30 otsustati määrata erakorralise meetmena AS-le Hansa Bussiliinid avaliku teenindamise kohustusena avaliku bussiveoteenuse osutamine Võru maakonnaliinidel ajavahemikul 01.04.-30.09.2016 koos võimalusega pikendada kokkulepet kuni 31.12.2016 või võimalusega lühendada ajavahemikku 01.04.-30.09.2016 sõltuvalt gaasitankla valmimisest, ning sellele järgnevalt sõlmiti 26.01.2016 Võru maakonna bussiliinide erakorralise avaliku teenindamise kohustuse täitmise kokkulepe. Vastavalt

§ 22

lg-le 5 võib pädeva asutuse poolt avaliku teenindamise kohustuse määramise otsuse vaidlustada halduskohtus. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et Võru Maavalitsus, keda esindab maavanem, on pädev asutus. Maavanema 20.01.2016. a korraldusest nr 1-1/16/130 nähtuvalt on see antud avaliku teenindamise kohustuse määramiseks erakorralise meetmena lähtuvalt EÜ määruse nr 1370/2007 art 5 lg-st 5,

§ 22lg-test 1, 3 ja 4 ning RHS § 69 lg-st 3.

Eelnevat arvestades ja tuginedes

§ 22lg-s 5 sätestatule on ringkonnakohus seisukohal, et 20.01.2016.

a korraldus nr 1-1/16/30 on halduskohtus otse vaidlustatav.

1. Halduskohtus vaidlustatud Võru maakonna bussiliinide erakorralise avaliku teenindamise kohustuse täitmise kokkuleppe p 1.2 (tl 98) järgi on selle aluseks Võru maavanema 20.01.
2. a korraldus nr 1-1/16/
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka vaidlustatud 26.01.
4. a kokkuleppe osas on halduskohtul HKMS § 5 lg 1 p-le 6 tuginedes pädevus kokkuleppe, mida loetakse HKMS mõistes haldusaktiks, tühisuse tuvastamiseks. Asja materjalidest ei nähtu ringkonnakohtule, et tegemist oleks riigihanke korras sõlmitud hankelepinguga. Võru Maavalitsus on kinnitanud, et kokkuleppe sõlmimiseks ei korraldatud riigihanget, vaid kokkulepe sõlmiti haldusmenetluse tulemusena (vt 17.02.
5. a seisukoha p 4, tl 48p). VAKO on kaebaja vaidlustuse läbivaatamise tulemusena 16.03.2016 tehtud 8 8 otsuses leidnud, et ühistranspordiseadus sätestab erimenetluse, mille eesmärk on välistada võimalik teenuse osutamise katkemine, mille puhul ei olnud hanketeate esitamine ja hankemenetluse läbiviimine vajalik, mistõttu ei pidanud maavalitsus teenuse osutamise katkemise ohu kindlakstegemisel hankemenetlust läbi viima (vt VAKO otsuse p-d 16, 17). Seega vaidlustatud halduskohtu määruses viidatud HKMS § 268 lgs 1 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse nõue ringkonnakohtu hinnangul kaebaja suhtes käesolevas asjas ei kohaldu. Kuigi halduskohtu vaidlustatud määruse tegemise ajal leidis VAKO, et AS SEBE vaidlustus kokkuleppe tühisuse tuvastamiseks kuulub läbivaatamisele VAKO-s (tl 60-60p), ei välistanud see ringkonnakohtu hinnangul ka kohtumääruse tegemise ajal võimalikku kahtlust, et VAKO asub asja lähema uurimise tulemusena siiski teistsugusele seisukohale ning leiab, et tegemist ei ole riigihanke korras sõlmitava kokkuleppega. Ka tulnuks halduskohtul arvestada asjaoluga, et VAKO pädevus vaidlustuse läbivaatamisel piirdus vaid võimalusega tuvastada vaidlusaluse kokkuleppe tühisus riigihangete seaduse (RHS) § 69 lõigete 1 ja 11 alusel, samas kui halduskohus saanuks tuvastada vaidlusaluse kokkuleppe tühisust ka TsÜS §-s 87 toodud alusel. Seetõttu tulnuks halduskohtul tagada kaebajale asja halduskohtus läbivaatamise võimalus ka olukorras, kus VAKO oli asunud kaebaja vaidlustust menetlema. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendavalt märkida ka seda, et vajadusel oli halduskohtul võimalik HKMS § 95 lg 1 alusel kohtumenetlus VAKO-s toimuva haldusmenetluse ajaks peatada.
6. Eeltoodust lähtudes oli kaebuse tagastamine õigusvastane ning halduskohtu 02.03.
7. a määrus tuleb resolutsiooni p 2 osas tühistada. Viidatud määruse tühistamise korral jääb kehtima halduskohtu 15.02.
8. a määrus kaebuse menetlusse võtmise kohta. Arvestades kaebuse nõude muutmist, saadab ringkonnakohus kaebuse halduskohtule menetluse jätkamiseks muudetud nõudes. III
9. Tartu Halduskohus on HKMS § 280 lõikele 1 tuginedes jätnud AS SEBE esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (määruse resolutsiooni p 1) põhjendusega, et VAKO 18.02.
10. a arvamuse kohaselt vaatab komisjon AS SEBE 12.02.
11. a vaidlustuse läbi (määruse p 8). HKMS § 280 lg 1 sätestab, et hankeasjas ei saa esitada esialgse õiguskaitse taotlust enne menetluse läbimist riigihangete vaidlustuskomisjonis. Ringkonnakohus on eelnevalt selgitanud, miks ei saa käesolevat asja pidada hankeasjaks. Kuna menetluslikud vastuväited esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisele on sellega ära langenud, tuleb kontrollida kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust. Nimelt võib kohus HKMS § 249 lg 1 järgi kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
12. Kaebaja on määruskaebuses seisukohal, et tema õiguste esialgne kaitse kohtumenetluses on vajalik, sest tal tekkis õigustatud ootus kehtiva avaliku teenindamise lepingu pikendamiseks alates 01.04.
13. Samas leiab kaebaja ka seda, et avaliku teenuse katkemise oht puudub. Vastustaja ja kolmas isik kaebaja väidetega ei nõustu. 30.

§ 21

lg 3 sätestab, et kui pädeva asutuse tegevus on RHS-is sätestatud korras vaidlustatud ja avaliku teenindamise leping lõpeb enne vaidlustuse või kaebuse lahendamist, või kui muul viisil avaldub otsene oht teenuse osutamise katkemiseks, on pädeval asutusel õigus majanduslikult soodsamat võimalust valides: 9 9 1) pikendada seni liini teenindanud vedajaga avaliku teenindamise lepingut samadel või uutel tingimustel kuni vedaja leidmiseni käesoleva paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud alusel, aga mitte kauemaks kui kaheks aastaks, või 2) sõitjateveo puhul raudtee- ja teeliikluses ning sõitjateveo ja sõidukiteveo puhul laevaja parvlaevaliikluses sõlmida riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest lähtudes avaliku teenindamise otseleping, aga mitte kauemaks kui kaheks aastaks. 31.

§ 22

lg 1 sätestab, et pädev asutus võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lõike 5 alusel teenuse osutamise katkemisel või otsese ohu korral selliseks olukorraks erakorralise meetmena ilma avaliku teenindamise lepingut sõlmimata määrata kuni kaheks aastaks avaliku teenindamise kohustuse lisaks tee- ja raudteeliikluses sõitjatevedu teostavale vedajale ka laeva- ja parvlaevaliikluses sõitjatevedu ning sõidukitevedu teostavale vedajale. Nimetatud meedet võib kasutada vaid juhul, kui käesoleva seaduse § 21 lõike 3 punktis 1 nimetatud avaliku teenindamise lepingu pikendamine või § 21 lõike 3 punktis 2 nimetatud avaliku teenindamise otselepingu sõlmimine ebaõnnestub. 32. Eeltoodust sätetest tulenevalt esineb kaebajal asjas esialgse õiguskaitse vajadus eelkõige juhul, kui vaidlusaluse 26.01.2016 sõlmitud kokkuleppe tühisuse tulemusena pidanuks vastustaja

§ 21

lg 3 p 1 alusel pikendama avaliku teenindamise lepingut kuni gaasitankla valmimiseni kaebaja kui seni liini teenindanud vedajaga.

§ 21

lg 3 p 1 kohaldamiseks tuleb tuvastada, et 1) esines oht teenuse osutamise katkemiseks; 2)

§ 21

lg 3 p-de 1 ja 2 vahel valiku tegemisel pidanuks vastustaja suure tõenäosusega eelistama p-s 1 märgitud valikut. Ringkonnakohus kontrollib järgnevalt mõlema viidatud eelduse esinemise tõenäosust.

1. Kaebaja märgib määruskaebuses õigesti, et puuduvad andmed selle kohta, et hankelepingu jõustumine vastustaja ja kolmanda isiku vahel sõltunuks gaasitankla rajamisest. See ei nähtu ühestki hankedokumendist ega ka poolte vahel sõlmitud hankelepingust. Seda kinnitab ka vastustaja 02.03.
2. a vastuses kaebusele (tl 90-94, p 2.1), märkides, et tanklate olemasolu või nende rajamise tingimust ei ole esitatud üheski bussiliiniveo teenuse hankes ning ükski veoteenuse osutaja ei saa olla vastutav tanklate rajamise eest. Vastustaja ja kolmanda isiku vahel 26.08.2015 sõlmitud Võru maakonna bussiliinide avaliku teenindamise lepingu (tl 13 20p) p-st 4.3.3 tulenevalt peab vedaja kasutama pakkumuses näidatud arvu metaankütusel (CNG või LNG) töötavaid busse. Ka pärast hankelepingu sõlmimist kehtestatud majandus- ja taristuministri 24.11.
3. a määruse nr 135 põhjal ei saanuks pakkujad gaasitankla rajamist eeldada, sest viidatud määruse § 6 p 1 p 1 kohaselt rahastatakse biogaasi, mitte hanketingimusena nõutud maagaasi (CNG või LNG) tankimisvõimaluste rajamist. Ringkonnakohtu järeldust kinnitavad ka Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 03.03.
4. a kiri Võru Maavalitsusele ning Võru Maavalitsuse 11.03.
5. a vastus. Ringkonnakohus võtab kaebaja ja vastustaja poolt esitatud viidatud tõendid haldusasja materjalide juurde.
6. Ühtlasi puuduvad asjas tõendid, milles kolmas isik ähvardaks teenuse osutamise tankla puudumise tõttu edasi lükata. Õigust tankla puudumise tõttu hankelepingu täitmist edasi lükata ei anna ka poolte vahel sõlmitud hankeleping. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Maanteeameti, Võru Linnavalitsuse, Võru Maavalitsuse, JetGas OÜ ning AS Reola Gaas vahel sõlmitud Ühiste kavatsuste protokolli (ÜKP) p-dest 2.7 ja 2.8 nähtub, et Võru Maavalitsus ja Võru Linnavalitsus, samuti tankimistaristu arendajad teevad kõik endast oleneva, et tankla rajamist kaaluvaid ettevõtjaid võrdselt koheldaks, gaasitankla ehitamise alustamiseks vajalikud load väljastataks 31.05.2015 ning gaasitanklale väljastataks kasutusluba hiljemalt 01.11.
7. Samas ilmneb ÜKP-st, et protokoll kajastab poolte ühiseid kavatsusi ning sellega ei võeta siduvaid kohustusi (vt p (a)). Eeltoodut kinnitab 10 10 uudis MKM kodulehelt, milles märgitakse: „Ühiste kavatsuste kokku leppimisega ei kaasne küll siduvaid kohustusi gaasitankla välja ehitamiseks, kuid kuna
8. aasta algul algab uus hankeperiood Võru maakonna avalike bussiliinide vedaja leidmiseks, siis on valmisolek gaasitankla rajamiseks hankel osalevatele vedajatele oluliseks indikaatoriks“
10. Olenemata eeltoodust ei saa ringkonnakohus välistada, et kolmas isik, kes on käesolevas asjas esitatud menetlusdokumentides jaatanud probleemi veoteenuse osutamisel olukorras, kus gaasitanklat ei rajata, ning lähtudes ka sellest, et maagaasi tanklad asuvad Eesti Vabariigis vaid Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas 3, keelduks või keeldunuks vaidlusaluse kokkuleppe või muu kokkuleppe puudumise korral hankelepingu täitmisest. Seetõttu ei saa ringkonnakohus ohtu hankelepingu täimise alustamisele 01.04.2016 küll välistada, kuid märgib, et käesolevas asjas on vastav oht ebapiisavalt tõendatud.
11. Eeldusel, et oht siiski esines, leiab ringkonnakohus, et vastustajal puudus võimalus

§ 22

lg 1 alusel kokkuleppe sõlmimiseks, kuna viidatud sätte kohaldamise eelduseks oli § 21 lõike 3 punktides 1 või 2 nimetatud avaliku teenindamise lepingu pikendamise või avaliku teenindamise otselepingu sõlmimise ebaõnnestumine ning asjas kogutud tõendid ei kinnita senise vedajaga ehk AS-ga SEBE avaliku teenindamise lepingu pikendamise ebaõnnestumist või võimatust. Vastustaja on ebaõigesti leidnud, et tal oli õigus valida majanduslikult kõige soodsamat võimalust ka

§ 22

lõikes 1 märgitut arvesse võttes.

§ 21

lõikes 3 märgitud soodsama võimaluse valik ei laiene

§ 22

lõikes 1 märgitud juhtumile ehk et valida saab vaid

§ 21lõike 3 punktides 1 ja 2 märgitud võimaluste vahel.

Ringkonnakohus leiab ühtlasi, et

§ 21

lõike 3 punktis 2 nimetatud otselepingu sõlmimine oli vastustaja jaoks ilmselt nii

§ 21lõikes 4 kui ka lõikes 5 märgitud piiranguid arvestades välistatud.

Nimelt nähtub vaidlustatud kokkuleppe punktist 2.3, et vastustaja plaanis sõlmida veoteenuse kokkulepe mahus 844 000 km, kusjuures pikendatud kokkuleppe puhul pidi täiendavalt lisanduma 425 000 km, mis teeb maksimaalseks veomahuks 1 269 000 km (tl 98-98p).

§ 21

lg 4 järgi võib avaliku teenindamise otselepinguga sõitjateveoteenuse osutamise kohustuse panna vaid tingimusel, et sõitjateveoteenust osutatakse aastas vähem kui 200 000 kilomeetri ulatuses teeliikluses. Ühtlasi sätestab

§ 21

lg 5, et kui pädeval asutusel on sõitjateveoteenuse osutamiseks teeliikluses vedajaga sõlmitud avaliku teenindamise leping, sealhulgas avaliku teenindamise otseleping, ei või pädev asutus sama vedajaga avaliku teenindamise otselepingut sõlmida, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lõigetes 2 ja 5 nimetatud juhtudel. 26.01.2016. a seisuga oli Maavalitsusel sõlmitud leping nii senise vedajaga teenuse osutamise jätkamiseks kuni märtsi lõpuni kui ka kehtiv riigihankeleping ASga Hansa Liinid. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et antud asjaoludel saab väga tõenäoliseks pidada, et vastustajal puudusid teenuse osutamise ohu tõdemisel

-i alusel muud alternatiivid kui seni teenust osutanud vedajaga avaliku teenindamise lepingu pikendamine. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus.

1. HKMS § 249 lg 3 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Ringkonnakohus leiab, et kuigi kaebuse perspektiivid olenevad suuresti sellest, kas jaatada või eitada teenuse katkemise ohu esinemist põhjusel, et gaasitanklat ei ole rajatud, on ohu esinemise jaatamise korral kaebuse eduväljavaated suured. Ka ei nähtu ringkonnakohtule, et avalik huvi saaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel kahjustatud, kuna teenuse osutamine võib jätkuda senise vedajaga. Samas ei ole välistatud, et 2 https://www.mkm.ee/et/uudised/voru-valmistub-gaasi-maakonnabusside-liiniletulekuks 3 http://gaznet.ee/tanklad/ 11 11 vastustaja hindab ohu esinemise küsimust uuesti ning leiab, et tuleb nõuda AS-lt Hansa Liinid kehtiva hankelepingu täitmist, kuna viimane ei saanud pakkumuse esitamisel arvestada poolte jaoks mittesiduva ÜKP-ga. Mis puudutab vastustaja kartust võimaliku AS Hansa Liinid kahjuhüvitise nõude ees, siis ringkonnakohus leiab, et vastav väide ei ole asjas kogutud tõendeid arvesse võttes piisavalt veenev. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
2. Eelnevat arvestades tühistab ringkonnakohus ka halduskohtu 02.03.
3. a määruse resolutsiooni p 1 ning rahuldab kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks. Kuna ringkonnakohus ei tee asjas lõplikku lahendit, jäävad menetlusosaliste menetluskulude jagamise taotlused halduskohtu lahendada. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar 12 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 12 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel