lg 4) ja menetluskulud jäid võrdsetes osades hagejate kanda (
Apellatsioonkaebus 4. Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus rikkus õigusnorme, jättes otsuse põhjendamata ning hindas asjas esitatud tõendeid ebaõigesti, jättes asjas tähtsust omavad tõendid hindamata. Kohtuotsus on vastuoluline, kuna kohus on selektiivselt poolte vande all antud ütlusi tõenditena käsitlenud, kuid jätnud asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise arvestamata. Tunnistajate KK ja AV ütlused ei ole kostja käitumise hindamisel peale kinkelepingu sõlmimist objektiivsed ja asjakohased, kuna tunnistajad ei saa hagejatega läbi ja ei tea kostja käitumise kohta midagi. Vaidlus puudub, et hagejate soov oli, et kostja hoolitseb nende eest surmani. Kuna kostja korraldas kinkelepingu ettevalmistamise notari juures, kuid hagejate abistamise kokkulepet lepingusse ei lisanud, rikkus kostja poolte kokkulepet. Kohus jättis kohaldamata VÕS § 29 lg 4 ja välja selgitamata, mida tuleb hagejate hoolitsemise all mõelda. Kokkuleppest, millele tuginevalt lubas kostja hagejate eest hoolitseda, tuleb järeldada, et hoolitsemine oleks pidanud toimuma vastavalt hagejate vajadusele ja vähemalt samamoodi nagu varasemalt. Kostja pidi hoolitsemise kokkulepet mõistma nii, et hagejate abivajadus võib nende surmani vaid suureneda, mitte väheneda. Kohus pidi välja selgitama, kas hagejate hinnangul on nende poolt lepinguga soovitud eesmärgid täitunud. Kõiki tõendeid kogumis analüüsides saab järeldada, et kostja käitumine muutus peale hageja I ajuinfarkti 2014 mais. Kostja keeldus seejärel hagejate eest hoolitsemisest. Kostja ei ole hagejate kingi vääriline, kuna hagejad palusid kostjal korter tagasi anda, kui kostja nende eest ei hoolitse. Oluline on see, kuidas hagejad kostja käitumist hindavad. Sõltumata asja lahendamisest on hagejate jaoks kostja menetluskulude kandmine liialt koormav. Juhul kui kohus jätab hagi rahuldamata, tuleks menetluskulude jaotamisel kohaldada
Kohus oleks pidanud menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrama. Vastus apellatsioonkaebusele
lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. 4
lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordavad hagejad maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt
Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Asjas on tuvastatud, et 30.04.2014 sõlmiti hagejate ja kostja vahel isikliku kasutusõiguse kinnistamise avaldus, korteriomandi kinkeleping ja asjaõigusleping (kd I tl 9-13). Lepingu esemeks oli lepingu p 1.1 kohaselt Harjumaal, Kose vallas, XXXX XXXXXX, XXXXXXXX X-XX asuv korteriomand. 13.05.2014 kanti kostja korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse. Samal kuupäeval kanti kinnistusraamatusse ka hagejate tasuta isiklik kasutusõigus korteriomandile. 24.10.2014 tegid hagejad notari juures avalduse 30.04.2014 kinkelepingust taganemise kohta ja ettepaneku omandi tagasikandmiseks (kd I tl 23-25). Vaidluse all ei ole, et 30.04.2014 kinkelepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud. Hagejad edastasid kostjale lepingust taganemise avalduse VÕS § 188 lg 1 kohaselt, järgides VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaega (kd I tl 29-30). Pooled vaidlevad kinkelepingust taganemise kehtivuse üle. Vaidlus on selles, kas kostja on käitunud viisil, mis andis hagejatele õiguse kinkelepingust taganeda. Hagejad võivad VÕS § 268 lg 1 järgi lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kostjalt välja nõuda VÕS § 267 p-des 1-3 ettenähtud juhtudel, mh siis, kui kostja on oma käitumisega näidanud hagejate vastu üles jämedat tänamatust või kui kostja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Kostja käitumise hindamisel jämeda tänamatusena tuleb lähtuda kinkelepingu eesmärgist ja arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka hagejate subjektiivset hinnangut (vt Riigikohtu 4.04.2011 otsus tsiviilasjas nt 3-2-1-8-11, p 15). Hagi aluseks olevate asjaolude järgi taganesid hagejad kinkelepingust VÕS § 267 p 1 alusel põhjusel, et kostja näitas üles hagejate suhtes jämedat tänamatust. Lepingust taganemise põhjusena märkisid hagejad, et kostja muutis oma käitumist ja suhtumist hagejatesse peale kinkelepingu sõlmimist, jättes abivajavad hagejad hooldamata. Kaebuses heidavad hagejad maakohtule ette, et kohus jättis välja selgitamata, mida tuleb hagejate hoolitsemise all mõelda. Ringkonnakohus hagejate etteheidetega ei nõustu. Maakohus asus õigesti seisukohale, et tuvastatud ei ole VÕS § 267 p-s 1 toodud eelduste olemasolu. Kostja käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on eetiline ja moraalne hinnang. Asja materjalidest nähtuvalt vajavad hagejad praktiliselt ööpäevaringset hoolt. Esitatud tõenditega on tuvastatud, et kostja on peale kinkelepingu sõlmimist jätkanud hagejate eest hoolitsemist vastavalt võimalusele. Kostja on külastanud hagejaid korduvalt haiglas ja kodus, aidanud hügieenitoimetustel, käinud poes, koristanud korterit jne. Kuigi kinkelepingu olemusest lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja lepingut ei riku, sest kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt olla mõistetav jämeda tänamatusena (vt Riigikohtu 22.02.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-06), on ringkonnakohtu arvates kinkija õigused taganemisele jämeda tänamatuse tõttu ikkagi piiratud. Vastasel juhul võiks kinkija käituda ise eetika- ja 5 moraalinormide vastaselt ja ähvardada kingisaajat iga kord oma lepingust taganemise õigusega ning kinke tagasinõudmisega. Kohtupraktika kohaselt võib enamasti kingisaajapoolseks jämedalt tänamatuks käitumiseks, mis õigustaks kinkelepingust taganemist, pidada kinkija suhtes nii füüsilist kui ka vaimset vägivalda. Kostjapoolseks jämedalt tänamatuks käitumiseks võiks mh pidada asjaolu, kui kostja keelaks hagejatel korterit surmani kasutada. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa jämedaks tänamatuseks pidada sellist käitumist, kui kostja ei asu hagejaid ööpäevaringselt hooldama, mida kostja ka hagejatele enne kinkelepingu sõlmimist ega sõlmimise ajal lubanud ei ole. Hooldamise all ei saanud hagejad eeldada, et kostja tuleb pärast kinkelepingu sõlmimist töölt ära ja hakkab hagejaid hooldama ööpäevaringselt. Eespool toodud põhjendustel ei ole kostja näidanud hagejate suhtes üles jämedat tänamatust VÕS § 267 p 1 mõttes ning hagejatel puudub alus kinkelepingust taganemiseks. Vastavalt
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes
Vastavalt
lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus
§-s 177 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.