← Eesti

1-15-10696/3

Obsah (10)§ 293§ 294§ 63§ 68§ 73§ 78§ 831§ 84§ 288§ 64

1-15-10696 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-10696 (12221000021) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 293lg 2 p 1 (al.

01.01.2015

§ 294lg 2 p 1) ja § 294 lg 2 p 1 järgi Kokkuleppemenetlus RESOLUTSIOON 1.

Oleg Bolotov süüdi tunnistada

§ 293lg 2 p 1 (al.

01.01.2015

§ 294

lg 2 p 1) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat. 2. Oleg Bolotov süüdi tunnistada

§ 294

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud. 3.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega, mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud. 4.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 11.12.2012 kuni 1 12.12.2012 s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 5.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta Oleg Bolotovile mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva Oleg Bolotovi suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Oleg Bolotov temale määratud 2 (kaks) aasta ja 6 (kuus) kuuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 6.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada Oleg Bolotovile määratud 2 aasta ja 6 kuuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 20.01.

  2. Lugeda Oleg Bolotovilt välja mõistetavaks menetluskuluks KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4, 5 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: • esimese astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1075 (tuhat seitsekümmend viis) eurot; • määratud kaitsjale Urmas Simonile kohtueelsel menetlusel makstud tasu 115 (sada viisteist) eurot ja 20 (kakskümmend) senti; • kaitsjale Aadu Lubergile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud kokku 28 (kakskümmend kaheksa) eurot, s.o kokku menetluskulu 1218 (tuhat kakssada kaheksateist) eurot ja 20 (kakskümmend) senti.
  3. Harju Maakohtu 22.02.2013 määrusega nr 1-13-1391 vara konfiskeerimise tagamiseks arestitud ja Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole kantud rahalised vahendid summas 500 (viissada) eurot konfiskeerida

§ 831

lg 1 alusel kui tahtliku süüteoga saadud vara ning rahalised vahendid summas 45 (nelikümmend viis) eurot konfiskeerida

§ 84alusel konfiskeerimise asendamiseks.

  1. Konfiskeeritud ja Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole kantud rahaliste vahendite, s.o 545 euro arvelt hüvitada käesolevas menetluses väljamõistetavad menetluskulud, märkides selgitusena: „Oleg Bolotov, 1-15-10696, menetluskulude osaline tasumine konfiskeeritud vara arvelt“. Märgitud summa 545 eurot tuleb kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides viitenumbrina kohtuotsuse lisana vormistatavas makseinfos märgitud viitenumbri.
  2. Ülejäänud menetluskulu, s.o väljamõistetavat menetluskulu summas 675 (kuussada seitsekümmend viis) eurot ja 20 (kakskümmend) senti vähendada KrMS § 180 lg 3 alusel ning Oleg Bolotovilt välja mõista osa menetluskulust, so 300 (kolmsada) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Oleg Bolotov, 1-15-10696, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Oleg Bolotovile tema poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Oleg Bolotovilt välja mõistmata jäetav menetluskulu summas 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot ja 20 (kakskümmend) senti jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
  3. Asitõendid ja äravõetud esemed: jäetakse (põhi)kriminaaltoimikute juurde, so Harju Maakohtu menetluses oleva kohtuasja nr 1-15-3555 juurde. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
  4. peatüki
  5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Oleg Bolotov’i süüdistatakse kuni 14.07.2013 kehtinud

[RT I, 17.04.2013, 9] § 293 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk pistise võtmise toimepanemises vähemalt teist korda ning

§ 294

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk altkäemaksu võtmise toimepanemises vähemalt teist korda. Alates 01.01.2015 on nimetatud kuriteod kvalifitseeritavad

[RT I, 23.12.2014, 16] § 294 lg 2 p 1 järgi altkäemaksu võtmisena vähemalt teist korda. O. Bolotov töötas alates 01.01.1996 Eesti Riiklikus Mereinspektsioonis (hiljem Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus nimetusega Keskkonnainspektsioon). Keskkonnainspektsiooni põhimääruse, [vastu võetud 31.03.2008 nr 12, RTL 2008, 27, 403], § 1 kohaselt on keskkonnainspektsiooni põhiülesanne teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Ajavahemikul 10.04.2008-12.12.2012 töötas O. Bolotov Keskkonnainspektsioonis keskkonnakaitse vaneminspektorina. Vastavalt keskkonnakaitse vaneminspektori ametijuhendi punktile 2, oli O. Bolotov’i tegevuse eesmärk ja ülesanne riikliku keskkonnajärelevalve teostamine ning seaduses ettenähtud ulatuses ja korras riikliku sunni rakendamine. O. Bolotov’il oli tema ametikohast ning ametijuhendist tulenevalt kohustus kontrollida keskkonnakaitse ja –kasutamise alaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist, rakendada riiklikku sundi keskkonnakaitse ja –kasutamise alaste õigusaktide nõudeid eiravate isikute suhtes, viia läbi kontrolli jäätmekäitlusega tegelevates ettevõtetes, teha ettekirjutusi, anda suulisi korraldusi õigusrikkumise peatamiseks või lõpetamiseks ning õiguserikkumise avastamisel, vastavalt vajadusele, viia läbi menetlust (haldus-, väärteo- või kriminaalmenetlust). Kuni 14.07.2013 kehtinud

(RT I, 17.04.2013, 9) § 288 lg 1 kohaselt oli ametiisikuks karistusseadustiku eriosa tähenduses teiste hulgas isik, kellel on ametiseisund riigi asutuses, kui temale on pandud järelevalve ja võimuesindaja ülesanded. Oleg Bolotov, töötades ajavahemikul 10.04.2008-12.12.2012 3 Keskkonnainspektsioonis keskkonnakaitse vaneminspektorina ja täites ametijuhendist tulenevaid ülalloetletud ülesandeid, on käsitletav ametiisikuna süütegude toimepanemise ajal kehtinud

§ 288lg 1 mõttes.

Samuti on Oleg Bolotov käsitletav ametiisikuna 15.07.2013 jõustunud ning seni kehtiva

(RT I, 05.07.2013, 10) § 288 lg 1 redaktsiooni mõttes, kuivõrd ta omas Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektori ametikohal avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit. Ametiseisund Korruptsioonivastase seaduse (KVS) (RT I, 29.06.2012, 1) § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. XXX, XXXOÜ ja XXXseonduvalt: XXX(ik XXX) on alates 17.06.2014 XXXOÜ (rg-kood XXX) juhatuse liige ja oli ka äriühingu juhatuse liige ajavahemikul 20.04.2012-14.02.

  1. 04.10.2007-20.04.2012 ja 14.02.2013-17.06.2014 oli XXXOÜ juhatuse liige XXX poeg XXX(ik XXX), kes alates 04.10.2007 kuni 13.06.2014 oli ka XXXOÜ osanik. XXXOÜ on jäätmekäitlusega tegelev ettevõte (omas jäätmeluba nr XXX kehtivusega 05.07.2008-04.07.2010, alates 25.06.2010 omab keskkonna kompleksluba nr XXX) ning O. Bolotov’il oli Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektorina õigus viia XXXOÜ’s läbi kontrollimisi, teha ettekirjutusi, anda suulisi korraldusi õigusrikkumise peatamiseks või lõpetamiseks ning õigusrikkumise avastamisel vastavalt vajadusele, viia läbi menetlust. Sergei Skatškov (ik 36004170253) töötas XXXOÜ’s inseneri asetäitjana. O. Bolotov on Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektorina korduvalt võtnud A. Pukhov’ilt raha selle eest, et O. Bolotov juhendaks XXX seoses tema juhitava jäätmekäitlusega tegeleva äriühingu XXXOÜ tegevuse keskkonnaalaste aspektidega ega teostaks keskkonnakaitse vaneminspektorina jäätmekäitlusega tegelevas äriühingus XXXOÜ pistelist ja omaalgatuslikku jäätmekäitleja kontrolli, samuti korraliste või laekunud kaebusega seonduvate kontrollide käigus võimalike avastatavate rikkumiste korral XXXOÜ-s, kasutaks temale õigusaktidega antud kaalutlusõigust menetluse alustamisel, ettekirjutuste tegemisel või karistuse määramisel XXX ja XXX OÜle soodsamalt. O. Bolotov’i diskretsiooniõiguse kasutamine XXX ja XXXOÜ soodsamalt väljendus alljärgnevas:
  2. O. Bolotov Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektorina ei alustanud väärteomenetlust ega rakendanud haldussundi seoses sellega, et XXXOÜ käitles aastatel 2008-2009 rohkem jäätmeid kui oli äriühingule väljastatud jäätmeloas lubatud kogus. 04.07.2008 välja antud jäätmeluba nr XXX(lubatud tegevuse aeg 05.07.2008-04.05.2009) ning 25.06.2009 välja antud muudetud jäätmeluba nr XXX(lubatud tegevuse aeg 05.07.2009-04.07.2010) lubasid käidelda (koguda, sh sorteerida) 3 208 tonni õli sisaldavaid jäätmeid (jäätmekoodiga 16 07 08) aastas ning sadamates laevadelt vastu võetud pilsivett 4 (jäätmekoodiga 13 04 02) 386 tonni aastas.
  3. aastal
  4. aasta kohta Keskkonnaametile esitatud XXXOÜ jäätmearuande kohaselt kogus äriühing
  5. aastal õli sisaldavaid jäätmeid (jäätmekoodiga 16 07 08) 11 506,34 tonni ning võttis sadamates laevadelt vastu pilsivett (ohtlikke aineid sisaldavad vesipõhised jäätmed jäätmekoodiga 13 04 02) 583,34 tonni. Jäätmeseaduse (JäätS) [vastu võetud 28.01.2004, RT I 2004, 9, 52, koos hilisemate muudatuste ja redaktsioonidega ning alates 07.01.2015 kehtiva redaktsiooni RT I, 08.07.2014, 17] § 1201 alusel karistatakse jäätmete käitlemise nõuete rikkumise (jäätmete käitlemine jäätmeloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes, samuti jäätmete nende käitlemiseks õigust omavale isikule üleandmise kohustuse rikkumine) eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ning sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. 01.01.2010-18.07.2010 kehtinud Jäätmeseaduse § 1201 lg 1 järgi oli jäätmete käitlemine jäätmeloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, § 1201 lg 2 alusel karistati sama teo toimepanemise eest juriidilist isikut rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
  6. O. Bolotov ei alustanud väärteomenetlust ega rakendanud haldussundi XXXOÜ suhtes vaatamata asjaolule, et 28.12.2011 Keskkonnaameti poolt teostatud kontrolli tulemusena selgus, et XXXOÜ ei ole seni kordagi täitnud 22.06.2010 väljastatud keskkonnakompleksloas nr XXXsätestatud kohustust teostada üks kord kvartalis välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguse seiret ning kord aastas veesaaste omaseiret. Kompleksloa nõuete rikkumise eest nägi vastutuse ette Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus [vastu võetud 10.10.2001, RT I 2001, 85, 512, koos hilisemate redaktsioonidega RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011 ja kehtivusega kuni 31.05.2013], millise § 37 kohaselt karistati juriidilist isikut keskkonnakompleksloa tingimuste rikkumise eest kuni 31.12.2010 rahatrahviga kuni 50 000 Eesti krooni, alates 01.01.2011 rahatrahviga kuni 3200 eurot. O. Bolotov sai XXX raha järgnevalt:
  7. XXX kandis raha oma isiklikult pangakontolt nr XXXXXXXXXXXX Swedbank ASist oma ema XXX (ik XXX) pangakontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank ASis, kust raha kanti edasi O. Bolotov’i pangakontole nr XXXXXXXXXXXXX ASis Eesti Krediidipank järgnevalt: XXX XXXpangakontolt pangakontolt Oleg Bolotov XXXpangakontole pangakontole teostatud teostatud ülekande kuupäev Ülekande selgitus Summa ülekande kuupäev 25.12.2010 17.01.2011 16.02.2011 XXX XXXTransfer 5 000 EEK XXXXXXTransfer 350 EUR XXXXXXTransfer 300 EUR 5 25.12.2010 Ülekande selgitus OLEG BOLOTOV XXX Transfer 18.01.2011 OLEG BOLOTOV XXX Transfer 320 EUR 16.02.2011 OLEG BOLOTOV XXX Transfer 320 EUR Summa 5 000 EEK 15.03.2011 10.06.2011
  8. XXXXXXTransfer 350 EUR XXXXXXTransfer 350 EUR 15.03.2011 OLEG BOLOTOV XXX Transfer 320 EUR 10.06.2011 OLEG BOLOTOV XXX Transfer 320 EUR Samuti kandis XXXraha oma isiklikult pangakontolt nr XXX Swedbank ASist O. Bolotov’i pangakontole nr 1102135322 Swedbank ASi järgnevalt: Kuupäev Ülekande selgitus Summa Valuuta 3.11.2011 XXXXXX Vozvrat dolga 960 EUR
  9. Samuti võttis O. Bolotov XXX raha XXX vahendusel. Nimelt on XXXkandnud raha oma isiklikult arvelduskontolt nr XXX Swedbank ASis XXX arvelduskontole nr XXXXXXXX Swedbank ASis, kust XXX ülekantud raha sularahas järgmiselt välja võttis: Üle Välja kantud Sularaha võetud summa väljavõtmise sularaha eurodes kuupäev eurodes Ülekande kuupäev Ülekande selgitus 16.04.2012 XXXXXX Vozvrat dolga 320 17.04.2012 325 23.08.2012 XXXXXX Vozvrat dolga 1 940 23.08.2012 320 8.10.2012 XXXXXX Vozvrat dolga 2 100 09.10.2012 1000 14.11.2012 XXXXXX Vozvrat dolga 320 15.11.2012 320 O. Bolotov võttis XXXvahendusel XXXlt vastu 17.04.2012 320 eurot, 23.08.2012 320 eurot, 16.10.2012 vähemalt 320 eurot ning 15.11.2012 320 eurot. XXX, OÜ XXX, XXX ja XXX seonduvalt: O. Bolotov võttis 23.03.2012 OÜ XXX (rg-kood XXX) jäätmekäitluskohas aadressil XXX, sularaha summas 50 eurot XXX, kes andis raha vahendliku täideviimise vormis XXX (ik XXX) kaudu, valitsedes teda ülekaaluka teadmisega, selle eest, et O. Bolotov juhendaks XXX seoses XXX poja XXX juhitava jäätmekäitlusega tegeleva ettevõtte OÜ XXX tegevuse keskkonnaalaste aspektidega ega teostaks keskkonnakaitse vaneminspektorina jäätmekäitlusega tegelevas ettevõttes OÜ XXX pistelist ja omaalgatuslikku jäätmekäitleja kontrolli, samuti võimalike rikkumiste avastamise korral jäätmekäitlusega tegelevas äriühingus OÜ XXX, kasutaks temale õigusaktidega antud kaalutlusõigust menetluse alustamise, ettekirjutuste tegemisel või karistuse määramisel OÜle XXX soodsamalt. Samuti võttis Oleg Bolotov 26.11.2012 XXX (XXX) (ik XXX) vahendusel sularaha summas 50 eurot OÜ XXX juhatuse liikmelt XXX (XXX) (ik XXX) selle eest, et O. Bolotov juhendaks XXX ja XXX seoses jäätmekäitlusega tegeleva ettevõtte OÜ XXX tegevuse keskkonnaalaste aspektidega ega teostaks keskkonnakaitse vaneminspektorina jäätmekäitlusega tegelevas ettevõttes OÜ XXX pistelist ja omaalgatuslikku jäätmekäitleja kontrolli, samuti võimalike rikkumiste avastamise korral XXX juhitavas jäätmekäitlusega tegelevas äriühingus, kasutaks temale õigusaktidega antud kaalutlusõigust menetluse alustamisel, ettekirjutuste tegemisel või karistuse määramisel XXX ja OÜ-le XXX soodsamalt. 6 XXX võttis 26.11.2012 OÜ XXX territooriumil aadressil XXX, Tallinn, XXX vastu sularaha summas 50 eurot, mille edastas O. Bolotov’ile samal päeval, so 26.11.2012 kella 15:15 ajal Tallinnas, oma sõiduautos Honda Accord (rg-märk XXX). O. Bolotov’i diskretsiooniõiguse kasutamine XXX ja tema juhitavale OÜ-le XXX soodsamalt, samuti nõustamine seonduvalt OÜ XXX tegevuse keskkonnaalaste aspektidega väljendus alljärgnevas:
  10. O. Bolotov Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektorina ei alutanud väärteomenetlust ega rakendanud haldussundi OÜ XXX suhtes vaatamata asjaolule, et jäätmekäitlusega tegelev ettevõte OÜ XXX ei olnud tähtajaks, s.o
  11. jaanuariks 2012, esitanud
  12. aasta kohta jäätmearuannet. Jäätmeseaduse (JäätS) [vastu võetud 28.01.2004, RT I 2004, 9, 52, koos hilisemate redaktsioonidega RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010 ja RT I 2010, 44, 260 jõust. 01.01.2011] § 117 kohaselt peab jäätmeluba omav isik esitama vähemalt üks kord aastas Keskkonnaametile oma jäätmealase tegevuse aruande keskkonnaregistrisse kandmiseks. Aruande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord kehtestatakse keskkonnaministri määrusega. Keskkonnaministri määruse „Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord“ [vastu võetud 15.01.2010 nr 1, RTL 2010, 4, 61, jõustunud 29.01.2010; koos hilisemate redaktsioonidega RT I, 04.06.2013, 7] § 2 lg 2 kohaselt esitatakse jäätmearuanne, mis käsitleb aruande esitaja jäätmealast tegevust eelmisel kalendriaastal,
  13. jaanuariks. JäätS § 1206 lg 1 kohaselt, jäätmealase arvestuse pidamise korra ja aruande esitamise nõude eiramise või ebaõigete andmete esitamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Jäätmeseaduse § 1206 lg 2 kohaselt lõikes 1 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
  14. O. Bolotov juhendas OÜ XXX juhatuse liikme XXX isa XXX (ik XXX) seoses OÜ XXX jäätmeloa puudumisega ajavahemikul 21.12.2011-14.03.2012, selgitades XXX, et ajal kui jäätmeluba puudub, ei tohi OÜ XXX metalli osta;
  15. samuti teavitas O. Bolotov XXX OÜ XXX esitatud jäätmeloa taotluse menetluse käigust; XXX, XXX OÜ ja XXX OÜ’ga seonduvalt: Oleg Bolotov võttis 11.12.2012 kella 16:27 ajal Tallinnas, Mere pst bussipeatuses, suunaga Tallinna sadama poole, sõidukis Audi Q7 (rg-märk XXX), sularaha summas 500 eurot XXX OÜ (rg-kood XXX) ja XXX OÜ (rg-kood XXX) juhatuse liikmelt XXX (ik XXX). XXX on alates 17.09.2004 XXX OÜ juhatuse liige, samuti alates 18.01.2011 XXXOÜ (endise nimega XXX OÜ) juhatuse liige. Tegemist on jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtetega: XXX OÜ omab alates 30.03.2010 jäätmeluba nr XXX, muudetud 16.11.2010; XXX OÜ omab alates 18.05.2011 kehtivat jäätmeluba nr XXX, muudetud 07.01.2013 seoses äriühingu ärinime muutumisega. O. Bolotov’il oli Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektorina õigus viia muuhulgas ka neis ettevõtetes läbi kontrollimisi, teha ettekirjutusi, anda suulisi korraldusi õigusrikkumise peatamiseks või lõpetamiseks ning õigusrikkumise avastamisel, vastavalt vajadusele, viia läbi menetlust. 7 XXX ja O. Bolotov’i vahel oli ekvivalentsussuhe, st XXX ja O. Bolotov olid ühel meelel selles, et makstud raha oli vastuteene tehtud ja tulevikus tehtava ametialase teo eest. O. Bolotov’i ametialased vastuteened XXX ja tema juhitavatele äriühingutele väljendusid alljärgnevas:
  16. XXX ei esitanud Keskkonnaametile jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete XXX OÜ ja XXX OÜ jäätmearuannet
  17. aasta kohta; Jäätmeseaduse (JäätS) [vastu võetud 28.01.2004, RT I 2004, 9, 52, koos hilisemate muudatuste ja redaktsioonidega ning alates 07.01.2015 kehtiva redaktsiooni RT I, 08.07.2014, 17] § 117 kohaselt peab jäätmeluba omav isik esitama vähemalt üks kord aastas Keskkonnaametile oma jäätmealase tegevuse aruande keskkonnaregistrisse kandmiseks. Aruande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord kehtestatakse keskkonnaministri määrusega. Keskkonnaministri määruse „Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord“ [vastu võetud 15.01.2010 nr 1, RTL 2010, 4, 61, jõustunud 29.01.2010; koos hilisemate redaktsioonidega RT I, 04.06.2013, 7] § 2 lg 2 kohaselt esitatakse jäätmearuanne, mis käsitleb aruande esitaja jäätmealast tegevust eelmisel kalendriaastal,
  18. jaanuariks. JäätS § 1206 lg 1 kohaselt, jäätmealase arvestuse pidamise korra ja aruande esitamise nõude eiramise või ebaõigete andmete esitamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Jäätmeseaduse § 1206 lg 2 kohaselt lõikes 1 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot. Jäätmearuande esitamata jätmine ei toonud XXX OÜ ja XXX OÜ-le kaasa väärteomenetluse alustamist Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektor O. Bolotov’i poolt;
  19. O. Bolotov, teostades Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektorina 20.11.2012 plaanilist kontrollimist ASis XXX (rg-kood XXX, juhatuse liige alates 13.01.1997 XXX), märkas AS XXX territooriumil autoklaasi jäätmed. O. Bolotov edastas 20.11.2012 info klaasijäätmete äraveo võimaluse kohta ASist XXX ning 21.11.2012 AS XXX esindaja andmed XXX, edendamaks XXX OÜ äritegevust. XXX oli Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektor O. Bolotov’ile raha makstes teadlik, et selliselt hoiab ta Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektor O. Bolotov’iga usalduslikke ning kasulikke suhteid, mis tagavad XXX tulevikus kindlustunde ning eelise tema juhitavate ettevõtete XXX OÜ ja XXX OÜ keskkonnaalases tegevuses. O. Bolotov näitas omalt poolt üles valmisolekut kindlustada XXX temalt raha vastu võttes usalduslikku ning kasulikku kontakti Keskkonnainspektsiooniga. Raha maksmine O. Bolotov’ile andis XXX aluse olla kindel, et võimalusel juhendab ning abistab O. Bolotov ka tulevikus XXX seoses tema juhitavate jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete XXX OÜ ja XXX OÜ tegevuse keskkonnaalaste aspektidega, ei teosta keskkonnakaitse vaneminspektorina jäätmekäitlusega tegelevates ettevõtetes XXX OÜ ja XXX OÜ pistelist ja omaalgatuslikku jäätmekäitleja kontrollimisi, samuti võimalike rikkumiste avastamise korral XXX juhitavates jäätmekäitlusega tegelevates äriühingutes, kasutab temale õigusaktidega antud kaalutlusõigust 8 menetluse alustamise otsustamisel ja väärteokaristuse määramisel, XXX ja tema juhitavatele äriühingutele soodsamalt. OÜga XXX ning XXX seonduvalt: Oleg Bolotov võttis 27.11.2012 kella 15:45-16:15 ajal Tallinnas, OÜ XXX (rg-kood XXX) juhatuse liikmelt XXX (ik XXX) sularaha summas 300 eurot. XXX on alates 27.08.1996 OÜ XXX juhatuse liige. OÜ XXX tegeleb aadressil XXX, asuval territooriumil ohtlike jäätmete töötluse ja kõrvaldamisega (kehtiv ohtlike jäätmete käitluslitsents nr 0340). OÜ XXX omas ajavahemikul 06.03.2008-05.03.2013 ohtlike jäätmete käitluslitsentsi nr 0185, kuuludes seega Keskkonnainspektsiooni kontrollitavate objektide hulka ning O. Bolotov’il oli Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektorina muuhulgas õigus OÜ-s XXX viia läbi kontrollimisi, teha ettekirjutusi, anda suulisi korraldusi õigusrikkumise peatamiseks või lõpetamiseks ning õigusrikkumise avastamisel, vastavalt vajadusele, viia läbi menetlust. XXX ja O. Bolotov’i vahel oli ekvivalentsussuhe, st XXX ja O. Bolotov olid ühel meelel selles, et makstud raha oli vastuteene tehtud ja tulevikus tehtava ametialase teo eest. O. Bolotov’i ametialane vastuteene XXX ja tema juhitud äriühingule OÜ XXX väljendus alljärgnevas: Keskkonnainspektsioonile laekusid 29.02.2012 ja 20.03.2012 kaebused õhukvaliteedi halvenemise kohta, mis ajendasid Keskkonnainspektsiooni saatma järelepärimist OÜle XXX. 22.03.2012 saatis Keskkonnainspektsiooni Põhja Regiooni juhataja XXX järelepärimise OÜle XXX selgituste saamiseks. Eelnevalt, so 20.03.2012, helistas O. Bolotov XXX ning teavitas XXX Keskkonnainspektsiooni saabunud kaebustest ning plaanitavast Keskkonnainspektsiooni kirjast OÜle XXX selgituste saamiseks; XXX oli Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektor Oleg Bolotov’ile raha makstes teadlik, et ta hoiab Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektor O. Bolotov’iga usalduslikke ning kasulikke suhteid, mis tagavad XXX kindlustunde ning eelise tema juhitava äriühingu OÜ XXX keskkonnaalases tegevuses ka tulevikus. O. Bolotov näitas XXX raha vastu võttes omalt poolt üles valmisolekut kindlustada usalduslikku ning kasulikku kontakti Keskkonnainspektsiooniga. Raha maksmine andis XXX aluse olla kindel, et O. Bolotov juhendab ning abistab XXXseoses tema juhitava jäätmekäitlusega tegeleva äriühingu OÜ XXX tegevuse keskkonnaalaste aspektidega ka tulevikus, ei teosta keskkonnakaitse vaneminspektorina ohtlike jäätmete töötluse ja kõrvaldamisega tegeleva ettevõtte OÜ XXX pistelist ja omaalgatuslikku jäätmekäitleja kontrolli, samuti võimalike rikkumiste avastamise korral, kasutab temale õigusaktidega antud kaalutlusõigust haldussunni rakendamise või väärteomenetluse alustamise otsustamisel ja karistuse määramisel XXXja tema juhitavale äriühingule OÜ XXX soodsamalt. OÜga XXX ja XXX seonduvalt: Oleg Bolotov võttis 05.12.2012 kella 15:40-16:15 ajal Tallinnas, XXX(ik XXX) sularaha 500 eurot, alljärgnevatel asjaoludel: 9 O. Bolotov’i tööülesannete hulka kuulus muuhulgas aadressil XXX, Tallinn, asuvate XXX ASi (rg-kood XXX) kuuluvate äriühingute keskkonnaalase tegevuse kontroll. XXXAS tütarettevõte OÜ XXX(rg-kood XXX) omab vee erikasutusluba (loa nr XXX, kehtivusaeg 01.09.2011-01.09.2016) ning O. Bolotov’il oli Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektorina õigus OÜ-le XXX teha ettekirjutusi, anda suulisi korraldusi õigusrikkumise peatamiseks või lõpetamiseks ning õigusrikkumise avastamisel, vastavalt vajadusele, viia läbi menetlust. 05.11.2012 teostas Keskkonnainspektsioon aadressil Kopli 103, Tallinn, tekkinud naftareostuse erakorralist kontrollimist, mille käigus märkas Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektor O. Bolotov OÜ XXX tegevuses kehtiva vee erikasutusloa tingimuste rikkumist puistekaupade lastimisel: tööde ajaks ei olnud prahilaeva (konteinerveolaeva) M/V „XXX“ ja kai vahele asetatud katet ega paigaldatud naftapoome. 01.09.2011 OÜle XXX väljastatud vee erikasutusloa nr XXX punktis 9.
  20. on sätestatud meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju veekogule, ning tähtajad, mil meetmed tuleb rakendada. Viidatud punkti kohaselt, paigutatakse laeva ja kai vahele kate lastimis- ja lossimistööde ajal; lastimis- ja lossimistööde ajal ümbritsetakse tööde piirkond „sein“ tüüpi naftapoomidega. Veeseaduse (VeeS) [vastu võetud 11.05.1994 RT I 1994, 40, 655, koos hilisemate redaktsioonide ja muudatustega ning redaktsiooni kehtivusega 31.12.201131.12.2012 RT I, 21.12.2011, 19 ning alates 01.08.2014 kehtiva redaktsiooni RT I, 08.07.2014, 23] § 384 sätestab vastutuse vee kasutamise nõuete rikkumise eest. Viidatud sätte kohaselt vee erikasutusloa nõuete rikkumise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, juriidilist isikut rahatrahviga kuni 2 000 eurot. Veeseaduse § 3814 lg 2 kohaselt on mh § 384 rikkumiste puhul väärtegude kohtuväliseks menetlejaks Keskkonnainspektsioon. O. Bolotov ei alustanud 05.11.2012 tema poolt fikseeritud vee erikasutusloa tingimuste rikkumise faktis OÜ XXXsuhtes väärteomenetlust, kuid teavitas 27.11.2012 toimunud kohtumisel XXX viimast OÜ XXXpoolt vee erikasutusloa tingimuste rikkumise faktist, mille O. Bolotov oli 05.11.2012 fikseerinud. XXX andis 05.12.2012 kella 15:40-16:15 ajal Tallinnas O. Bolotov’ile üle sularaha 500 eurot vastutasuna selle eest, et O. Bolotov ei alustanud ega alusta ka tulevikus 05.11.2012 fikseeritud vee erikasutusloa nõuete rikkumise faktis väärteomenetlust OÜ XXXsuhtes. Ülalkirjeldatuga OLEG BOLOTOV, olles ametiisik ning võttes korduvalt vastu vara vastutasuna selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades, on jätnud ja jätaks edaspidi toimepanemata seaduslikud teod ning on toime pannud ja paneks ka edaspidi toime seaduslikud teod, pani toime pistise võtmise vähemalt teist korda, s.o

§ 293lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

(Alates 01.01.2015 on ülalkirjeldatud teod kvalifitseeritavad

[RT I, 23.12.2014, 16] § 294 lg 2 p 1 järgi ehk ametiisiku poolt vara vastuvõtmisena vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest kui see on toime pandud vähemalt teist korda, s.o altkäemaksu korduva võtmisena. XXX ja XXX OÜ’ga seonduvalt: 10 Oleg Bolotov omas ametiseisundist tulenevalt Jäätmearuandluse infosüsteemi (JATS) kaudu teavet isikute äritegevuse kohta, mis on tulenevalt Avaliku teabe seaduse (AvTS) [vastu võetud 15.11.2000 RT I 2000, 92, 597, koos hilisemate muudatuste ja redaktsioonidega] § 35 lg 1 p-st 17 tunnistatud asutusesiseseks ning mida O. Bolotov oli tulenevalt Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 38 lg-st 3 ning oma ametijuhendi p-st 5.3 kohustatud hoidma saladuses. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 17 kohaselt on asutusesiseseks tunnistatud teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Avaliku teabe seaduse § 38 lg 3 kohaselt on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul oma ametiülesannete täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata. Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektori ametijuhendi punktis 5.

  1. on kajastatud kohustus hoida ning mitte avaldada talle teenistusülesannete täitmise ajal teatavaks saanud äri-, tööstus- ja intellektuaalse omandi saladust, asutusesiseseks kasutamiseks määratud ja avalikuks kasutamiseks mitte ettenähtud informatsiooni, keskkonnakaitseinspektori tööks kasutatavates andmekogudes sisalduvaid isikuandmeid; inimeste perekonda ja eraelu puudutavaid andmeid ning muud konfidentsiaalset informatsiooni. 04.04.2012 küsis XXX (ik XXX), XXX OÜ (rg-kood XXX) tegevjuht, Oleg Bolotov’ilt XXX OÜ (rg-kood XXX, 27.06.2005-02.06.2009 endise ärinimega XXXOÜ) jäätmearuannet, mille väljastamiseks puudus O. Bolotov’il Keskkonnainspektsiooni luba ning Avaliku teabe seadusest tulenevalt ka õigus. 16.04.2012 andis O. Bolotov XXX OÜ tegevjuhile XXX Jäätmearuandluse infosüsteemist (JATS) välja trükitud XXX OÜ äritegevust puudutava teabe – jäätmearuande, mida oli kohustatud hoidma saladuses. Vastutasuna XXX OÜ jäätmearuande esitamise eest, võttis O. Bolotov 16.04.2012 jäätmearuande üleandmisel Keskkonnainspektsiooni ruumides aadressil XXX, Tallinn XXX, XXX OÜ tegevjuhilt sularaha summas 50 eurot. XXX ja XXX OÜga seonduvalt: Oleg Bolotov omas ametiseisundist tulenevalt Jäätmearuandluse infosüsteemi (JATS) kaudu teavet isikute äritegevuse kohta, mis on tulenevalt Avaliku teabe seaduse (AvTS) [vastu võetud 15.11.2000 RT I 2000, 92, 597, koos hilisemate muudatuste ja redaktsioonidega] § 35 lg 1 p-st 17 tunnistatud asutusesiseseks ning mida on tulenevalt Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 38 lg-st 3 ning oma ametijuhendi punktist 5.
  2. oli O. Bolotov kohustatud hoidma saladuses. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 17 kohaselt on asutusesiseseks tunnistatud teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Avaliku teabe seaduse § 38 lg 3 kohaselt on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul oma ametiülesannete täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata. Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektori ametijuhendis kajastatud kohustus hoida ning mitte avaldada talle teenistusülesannete täitmise ajal teatavaks saanud äri-, tööstus- ja intellektuaalse omandi saladust, asutusesiseseks kasutamiseks määratud ja avalikuks kasutamiseks mitte ettenähtud informatsiooni, keskkonnakaitseinspektori tööks kasutatavates andmekogudes sisalduvaid 11 isikuandmeid; inimeste perekonda ja eraelu puudutavaid andmeid ning muud konfidentsiaalset informatsiooni. 29.02.2012 küsis XXX (ik XXX), XXX OÜ (22.08.2012-07.04.2014, rg-kood XXX, kustutatud 07.04.2014; 07.07.2008- 22.08.2012 endise ärinimega OÜ XXX ) tehnikadirektor, Oleg Bolotov’ilt konkurentide jäätmearuandeid, milliste väljastamiseks puudus O. Bolotov’il Keskkonnainspektsiooni luba ning Avaliku teabe seadusest tulenevalt ka õigus. 22.03.2012 andis O. Bolotov XXX OÜ tehnikadirektor XXX Jäätmearuandluse infosüsteemist (JATS) välja trükitud teiste isikute: XXXOÜ (rg-kood XXX), XXX. OÜ (rg-kood XXX, alates 28.02.2013 ärinimega OÜ XXX, Harju Maakohtu 24.05.2013 kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-13-12479) kuulutati välja OÜ XXX pankrot) ja AS XXX (rg-kood XXX, 24.03.199708.09.2004 endise ärinimega AS XXX) Tartu, Rakvere, Pärnu, Viljandi, Võrumaa ja Paide vanametallipunktide äritegevust puudutava teabe – jäätmearuanded, mida ta oli kohustatud hoidma saladuses. Vastutasuna ülalnimetatud ettevõtete jäätmearuannete edastamise eest võttis O. Bolotov jäätmearuannete üleandmisel, so 22.03.2012, kohtueelses menetluses tuvastamata kohas XXX OÜ tehnikadirektor XXX sularaha 300 eurot. Samuti andis O. Bolotov 04.05.2012 XXX OÜ (22.08.2012-07.04.2014, rg-kood XXX, kustutatud 07.04.2014; 07.07.2008- 22.08.2012 endise ärinimega OÜ XXX) tehnikadirektor XXX (ik XX) Jäätmearuandluse infosüsteemist (JATS) välja trükitud AS XXX (rg-kood XXX, 24.03.1997-08.09.2004 endise ärinimega AS XXX) Paldiski ja Tallinna vanametallipunktide äritegevust puudutava teabe – jäätmearuanded, mida ta oli kohustatud hoidma saladuses. Vastutasuna ülalnimetatud jäätmearuannete edastamise eest võttis O. Bolotov jäätmearuannete üleandmisel, so 04.05.2012 XXX ASi (rg-kood XXX) XXX kaupluse juures, aadressil XXX, Tallinn, XXX OÜ tehnikadirektor XXX sularaha 500 eurot. AS XXX, XXX ja XXX seonduvalt: Oleg Bolotov omas ametiseisundist tulenevalt Jäätmearuandluse infosüsteem JATS kaudu teavet isikute äritegevuse kohta, mis on tulenevalt avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 17 tunnistatud asutusesiseseks ning mida O. Bolotov on tulenevalt avaliku teabe seaduse § 38 lg-st 3 ning oma ametijuhendi punktist 5.
  3. on kohustatud hoidma saladuses. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 17 kohaselt on asutusesiseseks tunnistatud teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Avaliku teabe seaduse § 38 lg 3 kohaselt on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul oma ametiülesannete täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata. Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektori ametijuhendi punktis 5.
  4. on kajastatud kohustus hoida ning mitte avaldada talle teenistusülesannete täitmise ajal teatavaks saanud äri-, tööstus- ja intellektuaalse omandi saladust, asutusesiseseks kasutamiseks määratud ja avalikuks kasutamiseks mitte ettenähtud informatsiooni, keskkonnakaitseinspektori tööks kasutatavates andmekogudes sisalduvaid 12 isikuandmeid; inimeste perekonda ja eraelu puudutavaid andmeid ning muud konfidentsiaalset informatsiooni. O. Bolotov võimaldas ASis XXX ajavahemikul 19.01.2005–05.06.2011 keskkonnaspetsialistina töötanud ning peale töölepingu lõpetamist AS-le XXX FIEna keskkonnaalast ning tööohutusalast teenust osutanud Einar Teesalul tutvuda jäätmearuandluse infosüsteemis JATS jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete jäätmearuannetega. XXXtegutses jäätmearuannetega tutvumisel kooskõlastatult ASis XXX ajavahemikul 06.12.2004-31.01.2013 haldusdirektorina töötanud ning ajavahemikul 30.03.201025.06.2012 prokuristi ülesandeid täitnud XXX’iga. XXXtegutses XXX jäätmearuannete andmetega tutvumiseks nõusoleku andmisel omakorda kooskõlastatult ASis XXX alates 24.03.2010 Balti regiooni ostujuhina töötanud, ajavahemikul 30.03.2010-15.03.2011 prokuristi ülesandeid täitnud ning 15.03.2011 AS XXX juhatuse liikme ametikohale asunud XXX. Jäätmearuannetest saadud andmed, millised olid XXXpoolt süstematiseeritud, edastas XXXkohtueelses menetluses tuvastamata ajal M. Kippale. Samuti edastas XXX XXX’ile O. Bolotov’i soovi saada jäätmearuannete andmete edastamise eest vastutasu. XXXkooskõlastas omakorda O. Bolotov’i poolt jäätmearuannete andmete tutvustamise eest AS XXX poolset vastutasu üleandmist XXX. XXX teadmisel ja nõusolekul broneeris AS XXX O. Bolotov’ile vastutasuna jäätmearuannete tutvustamise eest spaapaketid ASis XXX ja tasus nende eest AS XXX vahendite arvelt. XXXtutvus jäätmearuandluse infosüsteemis JATS jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete jäätmearuannetega ning vastutasuks broneeris ja lunastas AS XXX XXXteadmisel ja nõusolekul O. Bolotov’ile AS XXX spaapaketid järgnevalt:
  5. kohtueelses menetluses tuvastamata kuupäeval
  6. aasta esimeses pooles võimaldas O. Bolotov ASis XXX keskkonnaspetsialistina töötanud XXXjäätmearuandluse infosüsteemis JATS tutvuda ja ASi XXX huvides enda mälupulgale salvestada jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete
  7. aastal
  8. aasta kohta Keskkonnaametile esitatud jäätmearuandeid - isikute äritegevust puudutavat teavet, mida O. Bolotov oli kohustatud hoidma saladuses. XXXsalvestas oma mälupulgale järgnevate ettevõtete
  9. aasta kohta esitatud jäätmearuanded: XXX OÜ, XXX OÜ, XXXOÜ, XXX OÜ, XXXOÜ, XXXOÜ, XXX. OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXXOÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXXOÜ, XXXOÜ, XXX OÜ, XXXOÜ, XXXOÜ, XXXOÜ, XXXOÜ, XXXOÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXXOÜ, XXX OÜ, XXXAS, XXX OÜ, XXXAS, XXXAS, XXX AS, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX AS, XXXAS, XXX AS, XXX AS, XXX AS. Jäätmearuannetest saadud andmed, millised olid XXXpoolt süstematiseeritud, edastas XXXkohtueelses menetluses tuvastamata kuupäeval XXX. Vastutasuna selle eest, et O. Bolotov võimaldas XXXASi XXX huvides tutvuda kolmandate isikute jäätmearuannetega, broneeris AS XXX, äriühingus ostujuhina töötanud ja ühtlasi prokuristi ülesandeid täitnud XXXteadmisel ja nõusolekul O. Bolotov’ile AS XXX (XXX) spaapaketi ajavahemikuks 01.07.2010-06.07.2010 väärtusega 8900 Eesti krooni (568,81 eurot). XXX, kes tegutses ASi XXX huvides, teadmisel ja nõusolekul, tasus AS XXX O. Bolotov’ile broneeritud spaapaketi eest äriühingu varade arvelt. 13
  10. kohtueelses menetluses tuvastamata kuupäeval
  11. aasta esimeses pooles, võimaldas O. Bolotov ASis XXX keskkonnaspetsialistina töötanud XXXjäätmearuandluse infosüsteemis JATS tutvuda ja ASi XXX huvides enda mälupulgale salvestada jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete
  12. aastal
  13. aasta kohta Keskkonnaametile esitatud jäätmearuandeid - isikute äritegevust puudutavat teavet, mida O. Bolotov oli kohustatud hoidma saladuses. XXXsalvestas oma mälupulgale järgnevate ettevõtete
  14. aasta kohta esitatud jäätmearuanded: XXX AS, XXX OÜ, XXX AS, XXX AS, XXX AS, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX AS, XXX OÜ, XXX OÜ, XXXOÜ, XXX OÜ, XXXOÜ, XXX OÜ, XXXAS, XXX AS, XXXAS, XXX OÜ, XXXOÜ, XXXOÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX AS, XXXOÜ, XXXOÜ, XXXOÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXXOÜ, XXXOÜ, XXXAS, XXX OÜ, XXXOÜ, XXXOÜ, XXXOÜ, XXXOÜ, XXX OÜ, XXXOÜ, XXXOÜ, XXX OÜ, XXXOÜ, XXXOÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXXOÜ, XXXOÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXXOÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ. Jäätmearuannetest saadud andmed, millised olid XXXpoolt süstematiseeritud, edastas XXXkohtueelses menetluses tuvastamata kuupäeval ASi XXX toonasele juhatuse liikmele XXX. Vastutasuna selle eest, et O. Bolotov võimaldas XXXASi XXX huvides tutvuda kolmandate isikute jäätmearuannetega, broneeris AS XXX, äriühingu juhatuse liikme XXXteadmisel ja nõusolekul, O. Bolotov’ile AS XXX (XXX) spaapaketi ajavahemikuks 18.07.2011-24.07.2011 väärtusega 641,70 eurot. Juhatuse liikme XXX, kes tegutses ASi XXX huvides, teadmisel ja nõusolekul tasus AS XXX O. Bolotov’ile broneeritud spaapaketi eest äriühingu varade arvelt.
  15. 12.04.2012 võimaldas O. Bolotov XXXjäätmearuandluse infosüsteemis JATS tutvuda ja ASi XXX huvides enda mälupulgale salvestada jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete Keskkonnaametile esitatud jäätmearuandeid - isikute äritegevust puudutavat teavet, mida O. Bolotov oli kohustatud hoidma saladuses. XXXsalvestas oma mälupulgale järgnevate ettevõtete
  16. aasta kohta esitatud jäätmearuanded: XXX OÜ, XXXOÜ, Agricola Kaubandus OÜ, XXX OÜ, AXXX OÜ, XXX OÜ, XXXOÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXXOÜ, XXXOÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXXAS, XXX AS, XXX AS, XXXAS, XXX OÜ, XXXOÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX AS, XXX AS, XXX AS, XXX AS, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXXFIE, KESTO OÜ, XXX OÜ, XXXAS, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XX OÜ, XXXOÜ, XXXOÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXXOÜ, XXX AS, XXX OÜ, XXX OÜ, XXXOÜ, XXXOÜ, XXXAS, XXX AS, XXX AS, XXX OÜ, XXXOÜ, XXXOÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXXOÜ, XXX OÜ, XXXOÜ, XXXOÜ, XXXAS, XXXOÜ, XXX AS, XXX OÜ, XXXOÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX AS, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX AS, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ. Täiendavalt tutvus XXXJATS andmebaasis järgnevate ettevõtete
  17. aasta kohta esitatud jäätmearuannetega: XXXOÜ, XXX, OÜ, XXXOÜ, XXX OÜ, XXX AS, XXX OÜ, XXXOÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXXOÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXXOÜ, XXX OÜ, XXXAS, XXX OÜ, XXX OÜ, XXXOÜ, XXX AS. 14 Jäätmearuannetest saadud andmed, millised olid XXXpoolt süstematiseeritud, edastas XXXkohtueelses menetluses tuvastamata kuupäeval ASi XXX juhatuse liikmele XXX. Vastutasuna selle eest, et O. Bolotov võimaldas XXXASi XXX huvides tutvuda kolmandate isikute jäätmearuannetega, broneeris AS XXX, juhatuse liikme XXXteadmisel ja nõusolekul, O. Bolotov’ile AS XXX (XXX) spaapaketi ajavahemikuks 17.12.2012-23.12.2012 väärtusega 529,20 eurot. XXX, kes tegutses ASi XXX huvides, teadmisel ja nõusolekul, tasus AS XXX O. Bolotov’ile broneeritud spaapaketi eesti äriühingu varade arvelt. O. Bolotov teadis ja nõustus ASi XXX poolt spaapaketi broneerimise ja selle eest tasumisega. Ülalkirjeldatuga OLEG BOLOTOV, olles ametiisik ning võttes korduvalt vastu vara vastutasuna selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades, pani toime seadusega mittelubatud teo, pani toime altkäemaksu võtmise vähemalt teist korda, s.o

§ 294lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

(Alates 01.01.2015 on ülalkirjeldatud tegu jätkuvalt karistatav ning kvalifitseeritav

[RT I, 23.12.2014, 16] § 294 lg 2 p 1 järgi ehk ametiisiku poolt vara vastuvõtmisena vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 18.12.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Karl-Erik Ansmanni ja ringkonnaprokurör Andrei Voronini, süüdistatav Oleg Bolotovi ja tema kaitsja Aadu Lubergi vahel järgnev kokkulepe: Võttes arvesse toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdistatava käitumist kohtueelsel menetlusel, soovi lahendada kriminaalasi kokkuleppemenetluses, halvenenud tervist ning, samuti asjaolu, et süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata, leiavad prokurörid, et O. Bolotov’ile tuleb mõista karistus järgnevalt:

§ 293

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest vangistus 2 (kaks) aastat.

§ 294

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest vangistus 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus).

§ 63

lg 2 ja

§ 64

lg 1 järgi mõista liitkaristus vangistus 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) lugedes kergem karistus kaetud raskemaga.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva, mõistes lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 73

alusel määrata, et vangistus jäetakse täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel määrata katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamine käesolevas kriminaalasjas. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. 15 Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 pst 1; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;

§ 293lg 2 p-st 1 (al.

01.01.2015

§ 294

lg 2 p 1); § 294 lg 2 p-st 1; § 64 lg-st 1; § 68 lg-st 1; § 73 ja § 78; § 83 lg 1 ja § 84, asub kohus seisukohale, et Oleg Bolotov kuulub temale

§ 293lg 2 p 1 (al.

01.01.2015

§ 294

lg 2 p 1) ja § 294 lg 2 p 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Oleg Bolotovi ankeetandmete kohaselt on ta tööga hõivatud, seega omab sissetulekut. Sellisest asjaolust võiks teha järelduse, et süüdistataval on sissetulek, mille arvelt tasuda ka menetluskulu. Kohtuistungil esitas kaitsja taotluse väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks ning esitas kohtule tutvumiseks süüdistatava pensioniraamatu, laenulepingud ja palgatõendi. Esitatud laenulepingutest nähtuvalt lasuvad süüdistataval rahalised kohustused summades 4800 eurot ja 3000 euro, milliste kohustuste täitmise tähtaeg on 2017 ja 2018 aastal. Lisaks sellele nähtub pensioniraamatust, et süüdistataval on tuvastatud puue ning tema töövõimetus kuni 16.06.2020 on 80%. Kohtule esitatud palgatõendist nähtuvalt on süüdistatava kuu töötasu kõikuv ning jääb oluliselt alla keskmise palga. Esitatud taotlusest ja tõenditest tulenevalt teeb kohus järelduse, et süüdistatav ei ole oma tervisesisundi, sissetuleku suuruse ja temal lasuvate rahaliste kohustuste tõttu võimeline välja mõistetavaid menetluskulusid täies ulatuses tasuma, mistõttu tuleb kaitsja esitatud taotlus rahuldada ning vähendada välja mõistetavaid menetluskulusid vähemalt poole võrra, jättes osa menetluskulust riigi kanda. Samas leiab kohus ka vähendatud menetluskulude suurusest ja süüdistatava varalisest seisundist lähtuvalt, et on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetavad menetluskulud osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.