Obsah (5)

§ 184§ 68§ 74§ 75§ 83

1-15-9612 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. detsembril 2015 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-9612 (15230102895) Kohtunik Li

§ 184

lg 2 p 1, 2 ja Roman Kolesnitšenko süüdistatuna

§ 184

lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Arika Almann Süüdistatav Maksim Šarikov – isikukood 39312120254, elukoht XXX (viibib Vanglas), kodakondsus määratlemata, emakeel vene keel, algharidus, töökoht puudub, tõkendina kohaldatud vahistamist, kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Kaitsja Alar Neiland (määratud korras) Süüdistatav Kaitsja Roman Kolesnitšenko – isikukood 38306272298, elukoht XXX, kodakondsus määratlemata, emakeel vene keel, algharidus, töökoht puudub, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, kriminaal- ja väärteokorras karistatud Imbi Seimar (määratud korras) RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Maksim Šarikov

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat ja 6 kuud.

1

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 02.06.2015.a karistusaja hulka ja lugeda karistusaja alguseks 02.06.2015.a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Maksim Šarikovilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 975 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 360 eurot, ekspertiisikulu 936 eurot riigituludesse. Kohustada Maksim Šarikovi tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiiskulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 189.25 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse Maksim Šarikovile posti teel Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral makseinfo saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Süüdi tunnistada Roman Kolesnitšenko

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, Roman Kolesnitšenko ei pane 3-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74

ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil XXX; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei tarvita alkoholi; 8. ei oma ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9. otsib töökoha kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest; 10.ei suhtle talle teadaolevalt narkootikume omavate ja tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased); 11. osaleb sotsiaalabiprogrammides. 2

§ 74

lg 1 alusel määrata Roman Kolesnitšenko katseajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna järelevalve all (Tartu mnt 85, 10115 Tallinn). Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 02.06.2015.a. – 03.06.2015.a., s.o. 2 päeva karistusaja hulka. Roman Kolesnitšenko suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Roman Kolesnitšenkolt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 975 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 408 eurot, ekspertiisikulu 936 eurot riigituludesse. Kohustada Roman Kolesnitšenkot tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 193.25 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Roman Kolesnitšenko, kriminaalasi 1-15-9612, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Ekspertiisikulud summas 1767 eurot jätta riigi kanda. Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - fooliumlehed, süstlad, minigrip kilekotid (asuvad kriminaalasja toimiku juures pitseeritud pakendites) konfiskeerida ja hävitada; - Maksim Šarikovi kinnipidamisel tema rahakotist leitud võti (asub kriminaalasja toimiku juures pitseeritud pakendis) konfiskeerida ja hävitada; Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 3 viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistused Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles kogutud tõendite põhjal süüdistatakse Maksim Šarikovi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud Karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo (23.04.2013 mõisteti Harju Maakohtu poolt süüdi

§ 184

lg 1 järgi), käitles ühiselt ja kooskõlastatult koos Roman Kolesnitšenkoga suures koguses, so vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist ainet fentanüüli. Nimelt omandasid Maksim Šarikov ja Roman Kolešnitšenko ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 02.06.2015, edasiandmise eesmärgil suures koguses narkootilist ainet fentanüüli. Narkootilise aine pakendasid nad 02.06.2015 ühiselt ja kooskõlastatult Roman Kolesnitšenko elukohas, so Tallinnas XXXasuvas korteris edasimüügi eesmärgil väikesteks kogusteks ning hoidsid osa sellest Roman Kolesnitšenko elukohas, so Tallinnas XXXasuva korteri arvutilaua lukustatud sahtlis, kust läbiotsimisel leiti ja võeti ära 25 fooliumvoldikut, milles oli pulber kogumassiga 0,60 grammi, mis sisaldas 8,0% fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli seega 0,048 grammi. Osa omandatud narkootilisest ainest kandis Roman Kolesnitšenko endaga kaasas kuni 02.06.2015 kella 16.15-ni, mil ta koos Maksim Šarikoviga Tallinnas Majaka 28A asuvas kaupluses Grossi kinni peeti. Kinnipidamisel leiti ja võeti Roman Kolesnitšenkolt ära käest maha kukkunud minigripp kilekott kahe fooliumvoldikuga, milles pulber massiga kokku 0,058 grammi, mis sisaldas 8,0% fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli seega 0,0046 grammi; Roman Kolesnitšenko püksitaskust 3 fooliumvoldikut, milles pulber massiga kokku 0,043 grammi, mis sisaldas fentanüüli, mille sisaldust protsentides ei saanud määrata aine väikese koguse tõttu; dressipluusi taskust 2 süstalt vedelikuga massiga 0,18 grammi ja 0,24 grammi, mis sisaldas fentanüüli, mille sisaldust protsentides ei saanud määrata aine väikese koguse tõttu. Osa omandatud ainest andsid Maksim Šarikov ja Roman Kolesnitšenko 02.06.2015 kella 14:00 ja 16:00 vahelisel ajal Tallinnas XXXasuvas korteris ebaseaduslikult edasi XXX. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teise nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe 4 tekitamiseks 1,3 milligrammist (s.o 0,0013 grammi) fentanüülist puhtal kujul (EKEI eksperdi Mailis Tõnissoni vastus päringule). Seega pani Maksim Šarikov toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise (omandamise, valdamise ja edasiandmise) grupis isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo, so pani toime

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles kogutud tõendite põhjal süüdistatakse Roman Kolesnitšenkot selles, et ta käitles ühiselt ja kooskõlastatult koos Maksim Šarikoviga suures koguses, so vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist ainet fentanüül. Nimelt omandasid Maksim Šarikov ja Roman Kolešnitšenko ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 02.06.2015, edasiandmise eesmärgil suures koguses narkootilist ainet fentanüül. Narkootilise aine pakendasid nad 02.06.2015 ühiselt ja kooskõlastatult Roman Kolesnitšenko elukohas, so Tallinnas XXXasuvas korteris edasimüügi eesmärgil väikesteks kogusteks ning hoidsid osa sellest Roman Kolesnitšenko elukohas, so Tallinnas XXXasuva korteri arvutilaua lukustatud sahtlis, kust läbiotsimisel leiti ja võeti ära 25 fooliumvoldikut, milles oli pulber kogumassiga 0,60 grammi, mis sisaldas 8,0% fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli seega 0,048 grammi. Osa omandatud narkootilisest ainest kandis Roman Kolesnitšenko endaga kaasas kuni 02.06.2015 kella 16.15-ni, mil ta koos Maksim Šarikoviga Tallinnas Majaka 28A asuvas kaupluses Grossi kinni peeti. Kinnipidamisel leiti ja võeti Roman Kolesnitšenkolt ära käest maha kukkunud minigripp kilekott kahe fooliumvoldikuga, milles pulber massiga kokku 0,058 grammi, mis sisaldas 8,0% fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli seega 0,0046 grammi; Roman Kolesnitšenko püksitaskust 3 fooliumvoldikut, milles pulber massiga kokku 0,043 grammi, mis sisaldas fentanüüli, mille sisaldust protsentides ei saanud määrata aine väikese koguse tõttu; dressipluusi taskust 2 süstalt vedelikuga massiga 0,18 grammi ja 0,24 grammi, mis sisaldas fentanüüli, mille sisaldust protsentides ei saanud määrata aine väikese koguse tõttu. Osa omandatud ainest andsid Maksim Šarikov ja Roman Kolesnitšenko 02.06.2015 kella 14:00 ja 16:00 vahelisel ajal Tallinnas XXXasuvas korteris ebaseaduslikult edasi XXX. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teise nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 milligrammist (s.o 0,0013 grammi) fentanüülist puhtal kujul (EKEI eksperdi Mailis Tõnissoni vastus päringule). 5 Seega pani Roman Kolesnitšenko toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise (omandamise, valdamise ja edasiandmise) grupis, so pani toime

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Maksim Šarikov, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 30.11.2015 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Maksim Šarikovi süüdi tunnistamist

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 3 aastat ja 6 kuud. Karistusaja algust lugeda alates kinnipidamisest, so alates 02.06.2015. Süüdistatav Roman Kolesnitšenko, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 02.12.2015 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Roman Kolesnitšenko süüdi tunnistamist

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 3 aastat.

§ 68

alusel arvestatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, so 02.06.2015 kuni 03.06.2015 /tl 52-54/ ehk 2 päeva, mõistes lõplikuks vangistuse pikkuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva.

§ 74

sätteid kohaldades jäetakse vangistus tingimisi süüdlase suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane 3-aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal peab süüdlane järgima

§ 75

lõikest 1 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud:

§ 75

lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 21 alusel mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 alusel otsima endale töökoha kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest;

§ 75

lg 2 p 7 alusel mitte suhtlema isikutega, kes temale teadaolevalt omavad ja tarvitavad narkootilisi aineid ning isikutega, kes on narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud (v.a lähisugulased);

§ 75lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammides.

Asitõendid

§ 83lg 4 alusel konfiskeeritakse aine, vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kr

MS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 ja 4 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - Roman Kolesnitšenko kinnipidamisel leitud fooliumlehed, süstlad, minigrip kilekott (asuvad kriminaalasja toimiku juures pitseeritud pakendites) konfiskeerida ja hävitada; - Maksim Šarikovi kinnipidamisel tema rahakotist leitud võti (asub kriminaalasja toimiku juures pitseeritud pakendis) konfiskeerida ja hävitada; 6 - Minigrip kilekotid, fooliumlehed (asuvad kriminaalasja toimiku juures pitseeritud pakendis) konfiskeerida ja hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavatelt välja alljärgnevalt: Maksim Šarikov: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 975 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 360 eurot ja ekspertiisikulu 936 eurot riigituludesse. Roman Kolesnitšenko: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 975 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 408 eurot ja ekspertiisikulu 936 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Käesolevas kriminaalasjas on ekspertiisitulemused aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele. Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavatelt proportsionaalselt nende osale väljamõistmisele. Ka DNA ekspertiisitulemus on käesoleval juhul aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele (tuvastatud on süüdistatavate DNA), mistõttu need ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavatelt proportsionaalselt nende osale ja Riigikohtu lahendis 3-1-1-120-12 väljendatud seisukohtadele väljamõistmisele. Alates 29.03.2015 jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 täiendatud. Nimelt märgitakse KrMS § 245 lg 1 p 11 kohaselt kokkuleppesse ka süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi alus ja ese ning § 245 lg 1 p 12 kohaselt süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Seletuskirjas kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde (770 SE I, lk 28) märgitakse, et kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud tingimustes. Seletuskirjas selgitatakse, et kuna kriminaalmenetluse kulude hüvitamine võib olla süüdistatava jaoks küllaltki koormav, võib see mõjutada ka kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmist. Seega peab tal juba kokkulepet sõlmides olema ülevaade sellest, millises ulatuses ta kohtuotsuse jõustumisel peab kriminaalmenetluse kulusid kandma (samas). Kriminaalkolleegium järeldab, et seadusemuudatuse eesmärk oli lisada tsiviilhagi alus ja ese ning süüdistatavalt väljamõistetavad kriminaalmenetluse kulud kokkuleppemenetluses prokuröri ja süüdistatava ning kaitsja vahel 7 peetavate läbirääkimiste eseme hulka. See tähendab, et lisaks kuriteo asjaoludele, kuriteo kvalifikatsioonile, karistusele, tsiviilhagi aluse ja esemele peavad prokurör, kaitsja ning süüdistatav jõudma kokkuleppele ka väljamõistetavate menetluskulude osas. Prokuröril, süüdistataval ning kaitsjal on võimalik kokku leppida, kas ja millises ulatuses jääb osa menetluskuludest riigi kanda. Seda kinnitab ka seletuskirjas märgitu, et kui eesseisvas kohtumenetluses tekkivate kulude täpne suurus ei ole kokkuleppe sõlmimise hetkel täpselt teada, on võimalik märkida (osa) süüdistatava hüvitatavatest menetluskuludest kokkuleppesse murdosana (KrMS § 190 p 1), näiteks tingimusena, et kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja. Eelnev tähendab kohtukolleegiumi hinnangul seda, et olukorras kus prokurör, kaitsja ning süüdistatav on jõudnud väljamõistetavate menetluskulude osas kokkuleppele, on need kokkuleppe osaks ning kohus peab hindama nende põhjendatust ja poolte tahet kokkuleppe sõlmimiseks tervikuna. Olukorras, kus kohus ei pea võimalikuks kokkuleppes märgitud menetluskulusid süüdistatavalt välja mõista, tuleb kohtul teha KrMS § 248 lg 1 p-s 3 sätestatud lahend, s.o kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määrus. See aga ei takista prokuröril, kaitsjal ja süüdistataval uue kokkuleppe sõlmimist. (Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi lahend 1-15-6077). Prokurör, kaitsja ja süüdistatavad on sõlmitud kokkulepetes leppinud kokku süüdistatavatelt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks menetluskuludega mittenõustumise tõttu kokkulepet tagastada. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetutele ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselgelt üle jõu. Süüdistatavad ja nende kaitsja esitasid taotlused menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ei ole ühe kuu jooksul võimalik. Prokurör ei vaielnud menetluskulude ajatamisele vastu. Kohus asub seisukohale, et seoses kohtukulude ajatamisega esitatud taotlused kuuluvad rahuldamisele ning süüdistatavatelt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavatele kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul 8 tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 9