2-16-1681/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-1681 Tsiviilasi R. D. hagi A. D. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi aeg Hageja R. D., isikukood *, elukoht * Kostja A. D., isikukood *, elukoht *
2. märts 2016 RESOLUTSIOON
3. Rahuldada hagi.
4. Lahutada R. D. (isikukood *) ja A. D. (isikukood *) abielu, mis on registreeritud * aastal ja mille kohta on koostatud abielukanne nr *.
5. Taastada hageja R. D. esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi Š.
6. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.
7. Jõustunud kohtuotsus saata * Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja kanda jäävad menetluskulud summas 100 eurot. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue 01.02.2016 esitas hageja R. D. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja A. D. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagis märgib hageja, et soovib abielu lahutada. Kuna kostja ei ole lahutusega nõus, siis on hageja sunnitud oma õiguste ja huvide kaitseks pöörduma nõudega kohtusse. 07.03.2016 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Hageja palus poolte abielu lahutada. Hageja selgitas, et kardab kostjat ega soovi temaga enam koos elada. Samuti on kostjal halvad suhted hageja eelmisest abielust sündinud lastega. Ka lapsed kardavad kostjat, mistõttu on kodune õhkkond muutunud talumatuks. Kolm nädalat tagasi kolis hageja koos lastega välja poolte ühisest elukohast. Kostjal on uus suhe. Hageja leiab, et poolt abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja palub abielu lahutada. Hageja soovib tagasi oma esimese abielu eel kantud perekonnanime Š.. Kostja seisukoht Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole. Kohtuistungil nõustus kostja hagejaga, et poolte abielu tuleb lahutada. Õige on hageja väide, et pooled elavad käesoleval ajal lahus. Kostja eitas, et tal on uus elukaaslane, kuid ei vaielnud vastu, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud *, mille kohta on koostatud abielukanne nr *. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja ja kostja elavad käesoleval ajal eraldi. Arvestades poolte vahel valitsevat vastastikku rahulolematust, ei ole alust arvata, et pooled oma abielulised suhted veel taastaksid. Eeltoodud põhjendustel lahutab kohus poolte abielu. 2 Hageja soovil, Nimeseaduse § 11 lg 2 p 1 alusel, taastab kohus hageja esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime Š. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. Hageja kanda jääb hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TSMS § 177 lg 1 p 1 järgi. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3