KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 11.03.2016 Jõhvi kohtumaja koht Kohtuasja number 1-14-4757 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kohtuistungi toimumise aeg 04.03.2016 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Sergei AVERINI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Sergei AVERIN sünd. 07.07.1982, isikukood 38207070337, xxx Karistuse kandmise algus 06.05.2013 ja lõpp 19.03.2017 Jätta Sergei AVERIN elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.01.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Sergei Averini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Averin on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 11.06.2014 otsusega KarS §199 lg.2 p.4 järgi ning karistatud liitkaristusena vangistusega 3 aastat 10 kuud 13 päeva. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, vanglas kannab karistust kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud võrreldes varasemate kuritegude kergemaks, viimane oli vargus, enne seda oli karistatud narkokuriteo eest. Soodusteguriks on narkosõltuvus ja majandusliku kasu saamine vahendeid valimata. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi xxxg, on 1 osalenud xxx poolt pakutavates sõltuvusainete tarvitamist käsitlevate tugigruppide tegevuses. 15.10.2014 alustas töötamist tootmistööl, töötas puidutsehhis, hetkel ootab komplekteerimistsehhi reservis. Vabaduses tegi juhutöid, oli töötu ja tulu sai kuritegelikul teel. xxx on garanteerinud kinnipeetavale vangistusest vabanemisel töökoha. Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument. Kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid 3379,24 euro ulatuses, vabanemisfondis on 233,93 eurot. Lähivõrgustiku moodustavad ema ja isa. Kriminaalse taustaga isikutega kinnipeetav väidetavalt enam ei suhtle. Samas pani narkokuriteo toime koos elukaaslasega, kes on koos õega korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, mille tõttu on manipuleeritav ja riskivalmis. Kinnipeetav on nõustunud sõltuvusraviga, kuid vabu kohti raviasutustes käesoleval ajal ei ole. Kinnipeetav on kergesti ärrituv, probleemide lahendamisel otsib kiireid tulemusi, mitte pikaajalisi lahendusi. Kinnipeetav peab loomulikuks lahendada majandusprobleeme varastades. Uue kuriteo pani toime kriminaalhoolduse ajal. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 80%. Viru Vangla ei toeta Sergei Averini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema ja isa. Kinnipeetav on taotlenud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalvega ja samuti on ta nõustunud sõltuvusraviga. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama vanematele kuuluvasse aiamajja, kus on vastavad tingimused elektroonilise valve koduseadme paigaldamiseks. Mõlemad vanemad on selleks nõusoleku andnud ja kinnipeetav asuks vabanemisel elama aadressil xxx. Vabu kohti narkosõltuvusravile asumiseks käesoleval ajal raviasutustes ei ole. Kinnipeetaval on vabanemise korral garanteeritud xxx asuvas ettevõttes xxx, kus ta on ka varem lukksepana töötanud. Kinnipeetava varasem käitumine ei ole olnud suunatud õiguskuulekusele. Ka vangistuse ajal on kinnipeetavale korduvalt määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav on korduvalt viibinud kriminaalhooldusel, need on enamasti lõppenud uue kuriteo toimepanemisega. Vabastamise korral tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohaldada elektroonilist valvet tähtajaga 4 kuud. Karistus lõpeb 19.03.
- Maakohtu istung Abiprokurör Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Kinnipeetav Sergei Averin seletas maakohtu istungil, et tal on rehabilitatsiooniks kõik tehtud, sotsiaalprogrammid läbitud. Samuti leidis kinnipeetav, et Viru Vangla iseloomustuses nimetatud uue kuriteo toimepanemise risk on liiga kõrge, kinnipeetav arvas, et ta on normaalsem. Distsiplinaarkaristusi seletas kinnipeetav asjaoluga, et tal on raske kogu aeg viibida inimeste keskel. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 2 Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, reaalset vangistust kannab juba kolmandat korda. Kinnipeetavale on karistuseks mõistetud vangistust nii tingimisi kui reaalselt. Tingimisi vangistused koos katseajaga on antud kinnipeetava puhul ebaõnnestunud. 11.06.2010 alanud katseaeg lõppes seoses uue kriminaalasjaga, mille tõttu karistused liideti ja pöörati täitmisele. 01.06.2012 alanud katseaeg lõppes vahistamisega uues kriminaalasjas. Samuti on viimaste kohtuotsustega – Harju Maakohtu 23.01.2014 ja 11.06.2014 otsused – mõistetud karistused olnud liitkaristused. Eeltoodust nähtub üheselt, et kinnipeetav ei ole õiguskuulekusele orienteeritud isik ja oma karistustest ei ole teinud mingeid järeldusi. Kriminaalhooldus ei ole antud kinnipeetava puhul ilmselgelt piisav meede, mis tagaks tema seaduskuuleka käitumise. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub käesoleval ajal igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord suudab katseaja läbida nõuetekohaselt, ei pane toime uusi kuritegusid ning täidab kõiki käitumiskontrolli nõudeid. Maakohus ei usu, et piisavaks oleks ka elektrooniline järelevalve, kuna sellisel juhul on piirangud veelgi suuremad. Kuna kinnipeetav on varasema käitumisega juba näidanud, et ta ei suuda läbida katseaega tavaliste kontrollnõuetega, siis suuremate elukorraldust piiravate tingimustega seda enam. Vangistuses on kinnipeetavat korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, kehtivaid distsiplinaarkaristusi on kinnipeetaval käesoleval ajal neli. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav ei suuda ühiskonnas kehtestatud reegleid täita isegi vangistuses. Maakohtul puudub veendumus, et ta suudab seda teha vabaduses. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kergesti ärrituv, probleemide lahendamisel otsib kiireid tulemusi ja peab loomulikuks lahendada majandusprobleeme varastades. Korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on antud kinnipeetava puhul suur. Kinnipeetava enda seletused selle kohta, et tegelikult on see palju väiksem, ei ole millegagi motiveeritud. Lähedaste olemasolu, elukoha vastavuse elektroonilise järelevalve tingimustele ja töökoha võimalikkuse peab maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud. 3 Jätkates karistuse kandmist vangistuses on kinnipeetaval võimalik läbi sotsisaalprogrammide tegeleda oma narkoprobleemiga, samuti oma suhtumisega probleemide lahendamisse. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal vabastamata. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KarS §76 ning KrMS §383, §384, §386, §387 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4