3-15-1624 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 4. märts 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1624 Haldusasi A.E.u kaebus CargoExpe

) § 35 lg 1 p 17 alusel (tl 78). 4. A.E. esitas 16.03.2015 kolmanda teabenõude (tl 77), milles palus koopiat dokumendist, kust nähtuks, milliste hindadega ja millisest kaubandusvõrgust on CargoExpert OÜ soetanud kaupu edasimüümiseks vanglas. CargoExpert OÜ keeldus 13.04.2015 vastusega teabenõude vastamast, tuginedes enda ja oma koostööpartnerite vahel sõlmitud lepingutele,

§ 35lg 1 punktile 17 ja konkurentsiseaduse (Konk

S) § 63 lg-le 1 (tl 75).

1. A.E. esitas 16.04.2015 Andmekaitse Inspektsioonile vaide CargoExpert OÜ kohustamiseks vastata teabenõudele täies ulatuses ning anda infot selle kohta, kust CargoExpert OÜ kaupu ostab. Andmekaitse Inspektsioon jättis vaide 01.06.2015 vaideotsusega nr 2.1-3/15/728 (tl 6-7) rahuldamata.
2. A.E. esitas 22.06.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse CargoExpert OÜ kohustamiseks avaldada ettevõtete nimed, kust ta kaupu sisse ostab ja milliste hindadega.
3. Tallinna Halduskohus jättis 26.11.2015 määrusega kaebuse läbi vaatamata osas, milles kaebaja nõudis vastustaja kohustamist avaldada kaupade sisseostuhinnad, kuna selle teabe avaldas vastustaja juba 12.03.
4. Määrus jõustus ilma edasi kaebamata. II KAEBUSE PÕHJENDUSED
5. Vastustaja on osaliselt täitnud teabenõude ja väljastanud kaupade sisseostuhindade kokkuvõtte, mis on trükitud vangla poolt väljastataval kaupade hinnakirjal. Kokkuvõttest ei nähtu, kust vastustaja kaupu sisse ostab, mistõttu ei ole esitatud kokkuvõte usaldusväärne. Vastustaja viited

§ 35lg 1 punktile 7 ja Konk

S § 63 lg-le 1 on asjakohatud. Esiteks osutab vastustaja kaupluseteenust monopoolses seisundis, mistõttu pole tal vaja karta konkurente ning teiseks ei too kauba sisseostukohtade avaldamine kaasa turvariski. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 § 28 lg 1 sätestab, et vanglasse sisenev ja vanglast väljuv sõiduk ning selle veos otsitakse läbi, mistõttu ei saa kinnipeetava kätte sattuda vanglas keelatud aine või ese. Kaebajal puudub huvi selle vastu, mis aadressil vastustaja kaupa autole peale laadib. Samuti ei kahjustaks teabe avaldamine vastustaja ärihuve. Seda eeldusel, et vastustaja ja kaubapakkuja ei ole kokku leppinud hindade kunstlikus mõjutamises. Hindade kunstlik mõjutamine seisneb selles, et VangS § 48 lg-s 1 sätestatud juurdehindluse piirangu tõttu on vastustaja huvitatud sellest, et sisseostuhindade salastatuse tõttu on tal võimalik teenida suuremat kasumit ehk vastustaja ja kaubapakkuja saavad kokku leppida kaupade kõrgema hinna tegelikult sisseostetava hinna suhtes. Kui kaebajal oleks vaja teada, millistes kohtades vastustaja kaupu peale laadib, on tal võimalik saata kedagi vastustaja registreerimisaadressile ja seal mõju avaldada, et talle see info avaldataks või lasta kellelgi vastustaja kaubaautot jälitada. Kaebajat huvitab see, et vastustaja ei kasutaks seadusest tulenevat võimalust manipuleerida hindadega, mille tõttu on vanglas pakutavatel kaupadel ebamõistlikud hinnad. Näiteks Tartu Vangla on kaebajale 09.07.2015 kirjas nr 2-3/2787-2 avaldanud, millistest ettevõtetest soetatakse kaupa edasimüümiseks kinnipeetavatele. 2 III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 9. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. CargoExpert OÜ ja Tallinna Vangla vahel sõlmitud kontsessioonilepingu punktidest 1.1, 2.5, 2.6, 2.7, 2.11, 2.12, 2.13 ja 2.14 nähtub ühemõtteliselt, et Tallinna Vangla kontrollib kinnipeetavatele sisseostude tegemise võimaluse tagamist kooskõlas VangS § 48 lg-s 1 sätestatud juurdehindluse piiranguga. Selleks on Tallinna Vanglal õigus välja nõuda ja vastustajal kohustus esitada kauba soetamisega seotud dokumente, millest nähtub kauba soetamise hind, kvaliteedinõuetele vastavus ja muud andmed kauba kohta. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kaebusest nähtuv kahtlus, et kaebajale ei ole tagatud vanglas müüdava kauba hindade kooskõla VangS § 48 lg-ga 1 ning väide, et seda on võimalik kontrollida üksnes vastustaja tarneallikate ja sisseostuhindade avaldamise läbi. 10. Vastustaja on 01.11.2014 käskkirjaga nr 1411-1 tunnistanud

§ 35

lg 1 p 9 ja 17 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks muu hulgas sisseostetud kaupade tarneallikad ning vastustaja ja tema koostööpartnerite vahel sõlmitud lepingud ning nende sisu, kuivõrd need sisaldavad ärisaladust ning turvameetmete kirjeldust.

§ 23

lg 1 p 1 kohaselt keeldub teabevaldaja teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Vastustaja lähtus teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamisel järgnevatest kaalutlustest. Teave vastustaja ning tema koostööpartnerite vaheliste lepingute sisu, sh tarneallikate kohta, kvalifitseerub ärisaladuseks KonkS § 63 tähenduses, kuivõrd on teave, mis seondub vastustaja ja tema koostööpartnerite äritegevusega, mille avaldamine teistele isikutele võib kahjustada vastustaja ja tema koostööpartnerite huve, näiteks võtta neilt konkurentsieelise, kahjustada nende turupositsiooni, nende suhteid oma koostööpartneritega ning nende muid majanduslikke ja mittemajanduslikke huve. Nimelt on vastustaja tarneallikad üheks põhjuseks, miks vastustajal on võimalik müüa kaupa sedavõrd soodsate hindadega, et võita vastav riigihange ning saavutada lepingu sõlmimine. Vastustaja tarneallikate avalikustamine võtaks vastustajalt kõnealuse konkurentsieelise, mis kahjustaks tulevikus tõenäoliselt vastustaja majanduslikke huve ja turupositsiooni. Oluline on seegi, et vastustajale kaupa tarnivad isikud ei pruugi oma teistele koostööpartneritele tarnida kaupa samadel tingimustel nagu vastustajale, muu hulgas sama hinnaga. Vastustaja tarneallikate avalikustamise läbi võib vastav asjaolu vastustaja koostööpartnerite koostööpartneritele teatavaks saada, mis omakorda võib kahjustada vastustaja koostööpartnerite suhteid oma koostööpartneritega ning potentsiaalselt ka vastustaja koostööpartnerite majanduslikke huve ja turupositsiooni. Teiseks ei saa välistada, et kui vastustaja avaldaks kinnipeetavatele, millistest tarneallikatest vastustaja kaupa soetab, püüavad kinnipeetavate vabaduses viibivad sõbrad, tuttavad või pereliikmed vastustaja tarneallikate juures vastustaja tarbeks komplekteeritud kauba vahele peita vanglas keelatud aineid ja esemeid. Ladudes on vastustaja tarbeks komplekteeritud kaupa lihtne tuvastada, kuna see kannab silti vastustaja ärinimega. Kuna Tallinna Vangla territooriumil laevad kaupa sõidukite pealt maha kinnipeetavad, on võimalik, et kinnipeetavad saaksidki keelatud ained ja esemed seeläbi oma käsutusse. Sellise olukorra realiseerumine võib vastustaja jaoks päädida süüdimõistmisega karistusseadustiku § 325 lg 1 järgi. Lisaks eeltoodule sisaldavad vastustaja ja tema koostööpartnerite vahelised lepingud informatsiooni turvameetmete kirjelduse kohta, mis võib samuti luua võimaluse vastava teabe ärakasutamiseks keelatud ainete ja esemete kinnipeetavateni toimetamise eesmärgil. Asjaolu, et kaebaja on kaebuses põhjalikult käsitlenud seda, kuidas tal oleks soovi korral võimalik saada teada kauba ladustamise ning sõidukitele laadimise kohad, kinnitab vastustaja muret, et tarneallikate avaldamine kinnipeetavatele võib päädida selle teabe kuritarvitamisega. Kui kaebaja soovib kontrollida, kas vastustaja tegevus on kooskõlas VangS § 48 lg-ga 1, piisab kaupade müügihindade ja sisseostuhindade võrdlemisest, mis on kaebajale teatavaks tehtud. 3 IV KOHTU PÕHJENDUSED 11. Kaebaja on esitanud kohustamisnõude, et saada vastustajalt teavet tema tarneallikate kohta. Kui õigusvastaselt on jäetud sooritamata toiming, võib kohus riigivastutuse seaduse § 6 lg 5 alusel teha avaliku võimu kandjale nõude rahuldamise korral ettekirjutuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Vastustaja jättis teabenõude täitmata

§ 23lg 1 p 1 alusel.

Kuna vastustaja pole esitanud ühtegi väidet, mis viitaks võimalusele jätta teabenõue rahuldamata muul alusel, saab kohus kaebuse rahuldamise korral teha vastustajale ettekirjutuse teabenõude täitmiseks. 12. Kohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. 13. Vaidlust ei ole selles, et CargoExpert OÜ on teabevaldaja

tähenduses. Kuna kohustus tagada kinnipeetavatele võimalus sisseostude tegemiseks on avalik-õiguslik, on sellega seotud teave samuti avalik teave. 14.

§ 23

lg 1 p 1 alusel keeldub teabevaldaja teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. CargoExpert OÜ on 01.11.2014 käskkirjaga nr 1411-1 tunnistanud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks sisseostetud kaupade tarneallikad

§ 35lg 1 p 9 alusel, Cargo

Expert OÜ ja CargoExpert OÜ koostööpartnerite vahel sõlmitud lepingud

§ 35lg 1 p 17 alusel ning Cargo

Expert OÜ ja CargoExpert OÜ koostööpartnerite vahelised lepingud, lepingutes sisalduva info, hinnad ja tarneallikad KonkS § 63 lg 1 p 17 alusel. Kuna sellist sätet nagu KonkS § 63 lg 1 p 17 pole olemas, on ilmselgelt mõeldud KonkS § 63 lg-t 1 ja

§ 35

lg 1 punkti 17, mis on omavahel sisu poolest seotud.

§ 35

lg 1 p 9 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta ja

§ 35lg 1 p 17 kohaselt teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Konk

S § 63 lg 1 kohaselt loetakse ärisaladuseks niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, muuhulgas teave tarneallikate kohta.

1. Kaebaja on väitnud esiteks seda, et vastustaja ei peaks tuginema ärisaladuse kaitsele, kuna tegutseb monopoolses seisundis. Tallinna Vangla territooriumil on vastustaja tõepoolest ainuke kaupluseteenuse osutaja, kuid vastustaja majandustegevus toimub ka väljaspool Tallinna Vanglat, kus toimivad tavapärased konkurentsireeglid. Seega võib tarneallikate avaldamine kahjustada vastustaja ärisaladust. Teiseks on kaebaja väitnud, et tarneallikate avaldamine ei kujuta endast turvariski, sest temal isiklikult puudub huvi selle vastu, kus vastustaja kaupa peale laadib. Samas ei ole välistatud teiste kinnipeetavate huvi, kelleni nõutud teave avalikustamise korral suure tõenäosusega jõuaks, mistõttu on teabe kuritarvitamise oht olemas. Vastustaja jaoks seisneb turvarisk selles, et vanglasse saadetava kauba hulka üritatakse peita keelatud esemeid, kui need veel laos on. Isegi, kui kauba hulka peidetud keelatud esemed leitaks läbiotsimise käigus igal juhul üles, on tegemist täiendava turvariskiga ning vastustaja huvides ei ole Tallinna Vanglale kui lepingupartnerile täiendavaid turvariske tekitada.
2. Sõltumata sellest, et

ei näe ette teabenõude põhjendamise kohustust, peab kohus vajalikuks lisada, et teave vastustaja tarneallikate kohta ei ole kaebaja eesmärki arvestades vajalik. Kaebaja on rõhutanud, et tema eesmärk on kontrollida, kas vastustaja rikub VangS § 48 lg 1 kolmandas lauses sätestatud juurdehindluse piirangut. Selle kontrollimiseks piisab kaupade sisseostuhindade võrdlemisest müügihindadega. Sisseostuhinnad on kaebajale juba avaldatud ning puudub alus arvata, et need ei ole usaldusväärsed. Ka kohtupraktikas on peetud teavet kaupade müügi- ja sisseostuhindade kohta piisavaks, et tagada kaebajatele võimalus kontrollida juurdehindluspiirangu järgimist (nt haldusasjades nr 3-09-2809 ja 3-12-1906 esitatud nõuded). 4

1. Tähtsust ei oma asjaolu, et Tartu Vangla avaldas kaebajale, millistest ettevõtetest soetatakse kaupa edasimüümiseks kinnipeetavatele. Esiteks ei ole Tartu Vangla seda teavet ilmselgelt asutusesiseseks kasutamiseks tunnistanud, kuna vastasel juhul poleks kaebaja teabenõuet täidetud. Teiseks on Tartu Vanglas jaemüügiteenuse osutamine teisiti korraldatud. Tartu Vanglas ei osuta kaupluse teenust eraõiguslik juriidiline isik kontsessioonilepingu alusel. Kauplust juhib vangla ise, mistõttu ei saa tõusetuda näiteks ärisaladuse kahjustamise küsimus. Kui Tartu Vangla ei pea teabe avaldamist turvariskiks, ei ole see teiste vanglate ega kaupluseteenuse osutajate jaoks siduv.
2. Kuna taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ning kaebajal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust, ei saa kohus kohustada vastustajat teabenõuet täitma. Seega jääb kaebus rahuldamata.
3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning võimalikud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
4. Kaebaja palub endale tagastada Tartu Vangla 09.07.2015 kirja nr 2-3/2787-
5. Halduskohtumenetluses saab kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 251-305 tõendite kohta sätestatut (halduskohtumenetluse seadustiku § 56 lg 2 esimene lause). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 273 lg 2 kohaselt kui menetlusosaline esitab algdokumendi koos ärakirjaga, võib kohus algdokumendi tagastada ja jätta toimikusse kohtuniku kinnitatud ärakirja. Kaebaja ei ole Tartu Vangla 09.07.2015 kirja nr 2-3/2787-2 ärakirja kohtule esitanud, kuid kuna tegemist on kinnipidamisasutuses viibiva isikuga, kes on oma majandusliku seisundi tõttu menetlusabi saanud, teeb kohus algdokumendist ise ärakirja, mis jääb toimikusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik 5