Obsah (9)

§ 76§ 199§ 65§ 68§ 74§ 75§ 64§ 25§ 184

1-15-4890 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.03.2016. a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-15-4890 Täitmiskohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen H

§ 76ja Kr

MS § 426, 432 kohus määras: jätta vabastamata Juri Prokopenko (isikukood 38707040342) Harju Maakohtu 14.08.

1. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused Juri Prokopenko tunnistati süüdi Harju Maakohtu 14.08.
2. a otsusega

§ 199lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Kr

Ms § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti mõistetud 1 kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 16.07.2014.

a otsusega mõistetud ja ärakandmata raskema karistusega, s.o 3 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega ja mõisteti Juri Prokopenkole liitkaristuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust kandmise algusega 14.07.

1. a. Karistuse kandmise algus oli 14.07.
2. a ja lõpp on 14.09.
3. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega tekkis 14.02.
4. a. Juri Prokopenko on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud: 1) 11.01.2006 Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ja karistuseks jäi 5 kuud 27 päeva, mida määrati

§ 74

lg 1,3 alusel täielikult tätimisele mitte pöörata, kui Juri Prokopenko ei pane 1 aasta 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid; 2) 20.04.2011.

a Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 9 järgi 12 kuu pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel määrati arvestada kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 11 päeva karistusaja hulka ja mõisteti lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud 19 päeva vangistust kandmise algusega 01.03.2011. a; 3) 05.01.2012. a Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 9 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kantuks Harju Maakohtu 20.04.2011.

a otsusega mõistetud raskema karistusega ja mõisteti karistuseks 7 kuud 19 päeva vangistust, milline karistus määrati lugeda kantuks; 4) 23.07.2012 Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 9 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 5 kuud 10 päeva vangistust.

§ 65lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Harju Maakohtu 05.01.2012.

a otsusega mõistetud 7 kuu 19 päeva pikkuse ärakantud vangistusega, lugedes

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse kaetuks raskemaga ja lugedes mõistetud karistuse kantuks. Lisaks tunnistati Juri Prokopenko süüdi

§ 199lg 2 p 5,9 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud 9 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 9 kuud 21 päeva vangistust kandmise algusega 10.02.2012. a; 5) 15.12.2012. a Harju Maakohtu poolt

§ 25lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi 9 kuu pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust kandmise algusega 14.12.2012. a; 6) 21.06.2013. a Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 8, 9-§ 25 lg 2 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega kandmise algusega 19.06.2013. a; 7) 19.05.2014. a Harju Maakohtu poolt

§ 184

lg 1 järgi 3 aasta 3 kuu pikkuse tingimisi vangistusega.

§ 74

lg 2 alusel määrati kohesele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud vangistust algusega 26.02.2014. a.

§ 74

lg 1,2,3 alusel määrati, et ülejäänud 3 aasta pikkust vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Juri Prokopenko ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2,7 alusel kohustati Juri Prokopenkot katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (välja arvatud lähisugulased); 8) 16.07.2014. a Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati vangistust 1/ 3 võrra ja kanda jäi 2 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.05.2014.

a 2 otsisega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta pikkuse vangistuse võrra ja mõisteti karistuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 2 kuud vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Juri Prokopenkot korduvalt kriminaalkorras karistatud. Teda on karistatud varavastaste kuritegude ja ühel korral narkootilise aine käitlemise eest. Ta on süstemaatiliselt pannud toime varavastaseid kuritegusid tulenevalt vajadusest saada materiaalseid vahendeid oma narkosõltuvuse rahuldamiseks. Enne kinnipidamist elas ta koos vanaemaga, kuhu ta saab elama asuda ka pärast vabanemist. Tema elamisloa kaart kehtib kuni 02.11.

1. a. Tal on XXXX. Eesti keeles XXXX, tahab õppida eesti keelt. Varem on ta töötanud mööblialal ja praktilise töö käigus omandanud polsterdaja-liimija kutse. Ta soovib õppida puutööd, et olla tööturul konkurentsivõimelisem. Enne kinnipidamist ametlikult tööl ei käinud. Ta saab aru töötamise vajalikkusest ja suhtub töötamisse positiivselt, ent kinnipidamise ajal töötaks vaid puutööl. Enne kinnipidamist toetas majanduslikult vanaema. Tasumata nõudeid 12.01.
2. a seisuga 5247,69 eurot ja vabanemisfondis 87 eurot. Juri Prokopenko on süstemaatiline õigusrikkuja, kes paneb kuritegusid toime materiaalse olukorra halvenemisel. Oma tegude tagajärgedele ja teiste inimeste arvamusele ei mõtle. Ta kordab oma vigu, sest ei ole leidnud alternatiivi. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt selgus vanaemaga toimunud vestlusest, et Juri Prokopenkol puudub töökogemus. Varasemalt pannud toime varguseid, omavolilise sissetungi ja narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Prokurör nõustub oma kirjalikus arvamuses Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Juri Prokopenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalvega. Juri Prokopenko avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri kirjaliku arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et Juri Prokopenko vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendamatu. Korduvalt kriminaalkorras karistatud Juri Prokopenkot on varem karistatud nii tingimisi kui ka reaalsete vangistustega. Käesolevat vangistust kannab ta liitkaristusena varavastaste kuritegude ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks tuleb pidada uimastisõltuvust, kuivõrd kuriteod on ta toime pannud narkosõltuvuse rahuldamiseks materiaalsete vahendite saamiseks. Juri Prokopenko tarvitas varem alkoholi, kuid väidetavalt enam ei tarvita, kuivõrd tema põhiprobleemiks on narkootikumid. Nimelt on tema näol tegemist uimastisõltlasega, kes proovis narkootikume enda sõnul esimest korda 16-aastaselt.
3. a tarvitas ta nii kokaiini kui ka fentanüüli, mida ta kuni
4. a peamiselt suitsetas, kuid siis süstima hakkas.
5. a läks ta ravile ja ei tarvitanud selle tulemusena pool aastat. Siis tuli tagasilangus: ta hakkas uuesti tarvitama, mis päädis sellega, et lisaks fentanüüli suitsetamisele süstis ta ka amfetamiini. Viimane tarvitamine oli
6. a juulis, vanglasse tuli ta akuutses seisundis. Varem on ta enda elukohas hoidnud narkootilisi aineid nii enda tarbeks kui ka müümiseks. Käesoleval ajal asub ta Tartu Vanglas eluosakonnas, kuhu paigutatakse kinnipeetavad, kellel on tahe muuta oma sõltuvuskäitumist ja kes osalevad aktiivselt rehabiliteerivates tegevustes. Hoolimata sellest, et Juri Prokopenko ei ole käesoleval ajal aktiivset rehabilitatsiooni vastavalt 3 Tartu Vangla uimastipreventsiooni kontseptsioonile veel läbinud, on ta osalenud AN loengutel ja läbinud 12 sammu sotsiaalprogrammi. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et hoolimata probleemide tunnistamisele ja teadvustamisele, et nende lahendamiseks on vaja võtta ette aktiivseid samme, ei ole varem muutusi toimunud. Positiivseks tuleb pidada, et Juri Prokopenko omandab alates 01.09.
7. a puidupingitöölise eriala, tal on riigikeeles B1 tase ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samuti on tal vabanedes olemas kindel elukoht vanaema juures, kus ta elas ka enne vangistust. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et vanaema on valmis Juri Prokopenkot viimast korda toetama, kuivõrd nende suhted on viimasel ajal pingelisemaks muutunud. Vanaema suhtumise ja suhete pingestumise üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et Juri Prokopenko on varem vanaema korterist kallimaid esemeid varastanud, et rahuldada oma narkosõltuvust. Negatiivne on vabaduses garanteeritud töökoha puudumine, kuivõrd enne vangistust ta tööl ei käinud, viimati töötas ta
8. a. Vabaduses teenis ta raha peamiselt kuritegelikul teel, kulutades saadud vahendeid peamiselt narkootikumidele. Kindla töökoha puudumine on ka üks aspekte, miks vangla Juri Prokopenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Vangla hinnangul on Juri Prokopenko ohtlik, tema ohtlikkus seisneb narkootilise aine käitlemises. Ohu realiseerumine on tõenäolisem just majanduslike raskuste tekkimisel, kuivõrd need võivad viia uuesti narkootiliste ainete tarvitamiseni ning suhtlemiseni isikutega, kes neid tarvitavad. Seda enam, et narkootiliste ainete tarvitamisest hoidumine vabaduses on Juri Prokopenkol oluliselt raskem, kuna tema tutvusringkonda kuulub narkomaane. Seega tuleb asuda seisukohale, et mõningased positiivsed momendid ei kaalu üles negatiivseid aspekte ning riskihindamise tulemust. Vangla, kes ei toeta Juri Prokopenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on hinnanud tema puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 84%, s.t ülikõrgeks. Eeltoodud asjaolude valguses on Juri Prokopenko vabastamine ilmselgelt põhjendamatu, mistõttu tuleb ta jätta tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalvega vabastamata. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4