Obsah (9)

§ 185§ 286§ 15§ 342§ 7§ 338§ 180§ 175§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 20. november 2015, Tartu Kriminaalasja number 1-14-2658 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kriminaal

§ 185

lg 1 alusel jätta punktis 5 nimetatud menetluskulude summast Eesti Vabariigi kanda 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot 20 senti (sh käibemaks 31 eurot 87 senti), kuna ringkonnakohus teeb

§-s 337 lg 1 p-s 4 märgitud lahendi. 5.2.

§ 185

lg 2 alusel välja mõista ülejäänud menetluskulud summas 382 (kolmsada kaheksakümmend kaks) eurot 40 senti (sh käibemaks 63 eurot 73 senti) Nikolai Kaltšukilt. Nikolai Kaltšukil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Nikolai Kaltšuk, 1-14-2658 menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Süüdistatav Nikolai Kaltšuki ja kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
3. Viru Maakohtu 09.04.2015 otsusega mõisteti Nikolai Kaltšuk süüdi KarS § 114 p-de 3 ja 5 (alates 01.01.2015 KarS § 114 lg 1 p-d 3, 5) järgi ja mõisteti karistuseks 16 aastat vangistust. KarS 68 alusel arvestati karistuse kandmise aja algust alates 14.10.
4. VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 1, VÕS § 1053 lg 2 alusel mõisteti N. Kaltšukilt välja tsiviilhagi summas 415 eurot A.K. kasuks.
5. N. Kaltšukile esitati süüdistus selles, et tema varem röövimise toimepannud isikuna, 05.10.2013 ajavahemikus kell 14.00-21.00, olles G.K. ja A.K. te korteris aadressil XXX , nende vara omastamise eesmärgil, lõi korduvalt G. ja A.K. t rusikate ja jalgadega vastu elutähtsaid organeid rindkere, kõhu ja näo piirkonda. Kehavigastuste tekitamise tagajärjel G.K. suri sündmuskohal ja A.K. le oli tekitatud eluohtlikud kehavigastused. Oma tegevusega N. Kaltšuk tekitas G.K. le surma põhjustanud rindkere ja kõhu tömp trauma roiete hulgimurdudega mitmel anatoomilisel joonel, mõlemapoolse rinnakelme ning vasaku kopsu vigastusega, suurrasviku rebendiga, mille tüsistusena tekkis traumaatiline verirind ning arenes välja äge kopsu-südame puudulikkus. Lisaks tekitas N. Kaltšuk G.K. le järgmised tervisekahjustused: nahaalused verevalumid mõlemal pool üla- ja keskkõhus; parema 2 küünarluupea ja kodarluu alumise osa hulgikillunenud murru, nahaaluse verevalumi vasaku silma ümbruses, pindmise lõikehaava vasaku põlveliigese sirutuspinnal. Oma tegevusega N. Kaltšuk tekitas A.K. le järgmised tervisekahjustused: tursega nahaaluse verevalumi vasaku silma ümbruses, rohked nahaalused verevalumid täpsustamata lokalisatsiooniga rindkerel ja kaelal; parema VI, VII, IX-XI roide murru (e kokku 5 roiet) ning vasaku V, VIII, X, XI roide murru (e kokku 4 roiet, nendest 2 roiet murtud kahes kohas), mis ohustades elu selle tekitamise momendil, põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse. Pärast kannatanute peksmist röövis N. Kaltšuk G. ja A.K. tele kuuluva mobiiltelefoni Nokia 6020 maksumusega 40 eurot, mobiiltelefoni Nokia 2220s maksumusega 50 eurot, meeste käekella maksumusega 15 eurot, teleripuldi, mis ei oma väärtust, korterivõtmete komplekti, mis ei oma väärtust, kaks Swedbanki kaarti – G.K. nimele ja A.K. nimele, mis ei oma väärtust, kaks ID-kaarti – G.K. nimele ja A.K. nimele, mis ei oma väärtust. Röövitud esemete koguväärtus 105 eurot. Peale vara omastamist N. Kaltšuk, lahkunud K. ite korterist, püüdis Xl, Outokumpu 13 asuvast Swedbanki sularahaautomaadist 05.10.2013 kella 21.14 ajal A.K. ja G.K. pangakaartidega välja võtta sularaha, kuid see ei õnnestunud tal valede PIN-koodide sisestamise tõttu. 05.10.2013 kell 21.41.37 võttis N. Kaltšuk A.K. le kuuluva pangakaardiga Swedbanki pangaautomaadist aadressil Outokumpu 13, Xl A.K. pangakontolt nr XXX välja sularaha summas 290 eurot ja 06.10.2013 kell 01.19.45 summas 20 eurot. N. Kaltšuk kontrollis A.K. pangaarvet uuesti 06.10.2013 kell 03.35.39 Xl, Kalevi 27 asuvas ja 07.10.2013 kell 22.30.21 Xl, Outokumpu 13 asuvas Swedbanki sularahaautomaadis. Sel moel omastas N. Kaltšuk röövitud pangakaardi abil A.K. le kuuluvat raha kogusummas 310 eurot. Röövimisega tekitatud materiaalne kahju on kokku 415 eurot. Süüdistusaktis on N. Kaltšuki tegu kvalifitseeritud KarS § 114 p-de 3 ja 5 järgi, s.o mõrvana, seoses röövimisega toime pandud teise inimese tapmisena ja tapmise katsega, mis on toime pandud kahe isiku suhtes.
6. Maakohus asus seisukohale, et N. Kaltšuk on toime pannud süüdistusaktis nimetatud teo KarS § 114 p-de 3, 5 järgi. Süüdistatav ei tunnistanud ennast süüdi ning keeldus ütluste andmisest. 3.
7. Muuhulgas leidis maakohus, et kohtuistungil uuritud kirjalikud tõendid on kõik usaldusväärsed ning ei nõustu prokuröriga, et tõendid on avaldatud valesti. Käesolevas kriminaalasjas olid kohtumenetluse pooled tutvunud toimiku materjalidega ning prokuröri poolt omapoolsete tõendite avaldamisel palus kaitsja ette lugeda dokumendi mõned osad, mis prokuröri poolt oli jäetud avaldamata just selleks, et võimaldada maakohtul dokumendi põhisisu mõista. Maakohus ei näinud antud olukorras vastuolu Riigikohtu praktikaga, kuna kaitsja taotles tõendi osa avaldamist just nimelt prokuröri tõendite avaldamise staadiumis.

§ 286

kohaselt algab tõendite uurimine prokuröri esitatavate tõendite uurimisest ning jätkub kaitsja ja teiste kohtumenetluse poolte esitatavate tõendite uurimisega. Seega kaitsjal on küll võimalus avaldada dokumendi osa, mis prokuröri poolt sisuliselt oli avaldamata, kuid oma järjekorras, st juba peale prokuröri tõendite uurimist. Arvestades tõendi esitamise eesmärkidest ühte, võimaldada kohtul dokumendi põhisisu mõista, luges maakohus mõistlikumaks avaldada tõendeid kaitsja poolt märgitud mahus prokuröri tõendite uurimise staadiumis ning palus prokuröril ette lugeda ka kaitsja poolt osutatud osad, mis ei olnud maakohtu hinnangul vastuolus ka kohtupraktikaga. Seega tõendite hindamisel tugines maakohus kõigile kohtuistungil avaldatud tõenditele. Peale selle pööras maakohus tähelepanu, et prokurör oma kõnes, paludes mitte arvestada neid tõendite osasid, mis olid avaldatud kaitsja taotlusel, teinud ka ise viite DNA ekspertiisile osas, mis oli avaldatud kaitsja taotlusel. 3 3.

1. Maakohus luges kannatanu S.M. , ekspertide K.K. i ja M.V. i ning tunnistajate J.K. , A.M. i, O.B. , O.L. i, P.R. i, O.G. , G.J. i, J.L. i, R.V. e, D.K. i, I.S. i, D.K. i, J.G. i, A.K. i, A.Š. , M.S. ütlused usaldusväärseks, sest ütlused on detailsed, määravas ja olulises osas kokkulangevad, eluliselt usutavad, kooskõlas teiste tunnistajate ütlustega. Samuti viitab tunnistajate ütluste usaldusväärsusele ka kokkulangevus dokumentaalsete tõenditega. Seejuures asus maakohus seisukohale, et kannatanu A.K. ütlused tema ja abikaasa vastu toimepandud kuriteo asjaolude kohta ning kaitsja poolt esitatud äratundmiseks esitamise protokoll ei ole usaldusväärseteks tõenditeks ja maakohus kõrvaldas need tõendite hulgast. Otsuses tuuakse välja, et andes kannatanu ütlustele hinnangut, on maakohus arvestanud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti ja täiendkompleksekspertiisi aktiga. Tulenevalt sellest asus maakohus seisukohale, et A.K. ütlused ei ole kooskõlas ei tunnistajate ütluste ega kirjalike tõenditega ning kuna kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed tema ajavahemikul 05.10.2013-06.10.2013 alkohoolse intoksikatsiooni seisundi tõttu ning ei ole võimalik eristada, millised mälestused vastavad täpselt tajutule, ei olnud ta võimeline menetlustoimingu käigus andma tegelikkusele vastavaid ütlusi. 3.
2. Maakohus leidis, et kriminaalasjas kogutud tõendite alusel on tuvastatud järgmist. 3.3.
3. G.K. ostis 05.10.2013 kell 11.48 Vilde kaupluses külmkapi ja koos S.M. ga kella 13.00 paiku läks koju aadressil X, XXX . A.K. , G.K. ja S.M. tarvitasid 05.10.2013 umbes kella 13.00-st alkohoolseid jooke. Kannatanu S.M. ütlustest tuleneb, et kella 15-ni istusid nad ja jõid viina. Peale S.M. lahkumist jätkasid abikaasad alkoholi tarbimist. Kella 17-18 paiku helistas G.K. tunnistajale Ž. P. ile ning telefonis ei olnud lärmi korteris kuulda. Tunnistaja Ž. P. i ütluste alusel luges maakohus tuvastatuks, et 05.10.2013 kella 17-18 paiku ei olnud kannatanu G.K. läbi pekstud ja oli elus. 3.3.
4. Hiljem, 05.10.2013 ajavahemikul 17.00-21.00 A. ja G. K. peksti, tekitades G.K. le hulga vigastusi, mille pärast G.K. suri ning surma põhjuseks oli rindkere ja kõhu tömp trauma roiete hulgimurdudega mitmel anatoomilisel joonel, mõlemapoolse rinnakelme ning vasaku kopsu vigastusega, suurrasviku rebendiga, mille tüsistusena tekkis traumaatiline verirind ning arenes välja äge kopsu-südame puudulikkus. A.K. le tekitati tursega nahaalune verevalum vasaku silma ümbruses, rohked nahaalused verevalumid täpsustamata lokalisatsiooniga rindkerel ja kaelal ning roiete murrud. Roidemurrud (parema VI, VII, IX-XI roide murd ja vasaku V,VIII, X, XI roide murd) põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse. 06.10.2013 kella 4 paiku avastasid politseitöötajad korterist aadressil X, XXX G.K. surnukeha ja peksmise tunnustega A.K. . 3.
5. Maakohus leidis, et kriminaalasjas puuduvad otsesed tõendid N. Kaltšuki poolt süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemise kohta, kuid kogutud kaudsed tõendid moodustavad tõendite kogumi, mille alusel võib teha järeldusi tõendamiseseme asjaolude kohta. Tuginedes tunnistaja M.S. ütlustele, AS Swedbank väljavõtetele, tunnistaja A.Š. , J.G. i, A.K. i, D.K. i, A.M. i, O.L. i, P.R. i, O.B. , G.J. i, J.L. i, R.V. e, I.S. i ütlustele, DNA ekspertiisiaktile, ekspert K.K. i ütlustele, kohtumeditsiiniliste ekspertiisiaktide ja eksperdi M.V. i ütlustele, stenogrammile ja dokumentaalsete tõenditega, luges maakohus tuvastatuks, et N. Kaltšuk on toime pannud talle süüdistusaktis omistatud teo.
6. Maakohus, olles hinnanud kogutud tõendeid, leidis, et G.K. surm saabus N. Kaltšuki tegude, nimelt löömise, peksmise tagajärjel ning tema tegude ja tagajärje vahel on põhjuslik seos. 4.
7. N. Kaltšuk, viibides 05.10.2013 ajavahemikul 17.00-21.00 G.K. ja A.K. korteris, lõi korduvalt G.K. t rusikate ja jalgadega vastu elutähtsaid organeid rindkere, kõhu ja näo piirkonnas, tekitades talle hulgaliselt vigastusi, milliste vigastuste pärast G.K. suri ning surma põhjuseks oli rindkere ja kõhu tömp trauma roiete hulgimurdudega mitmel anatoomilisel joonel, mõlemapoolse rinnakelme ning vasaku kopsu vigastusega, suurrasviku rebendiga, mille tüsistusena tekkis traumaatiline verirind ning arenes välja äge kopsu-südame puudulikkus. Samuti lõi N. Kaltšuk korduvalt A.K. t rusikate ja jalgadega vastu elutähtsaid organeid rindkere 4 ja näo piirkonnas, tekitades talle roide murrud, tursega nahaaluse verevalumi vasaku silma ümbruses, rohked nahaalused verevalumid täpsustamata lokalisatsiooniga rindkerel ja kaelal. Roidemurrud põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse. G.K. surnukeha ja A.K. avastasid politseitöötajad korteris aadressil X, XXX , 06.10.2013 kella 4 paiku. G.K. surm saabus temale N. Kaltšuki poolt kehavigastuste tekitamise tagajärjel. Maakohus leidis, et N. Kaltšuk, pekstes kannatanuid, tegutses nende vara omastamise eesmärgil. Süüdistatav sai peksmise ajal teada kannatanu pangakaartide PIN-koode, võttes hiljem pangaautomaadist raha üldsummas 310 eurot ning omastas kannatanutele kuuluva vara – 2 mobiiltelefoni, käekella, telepuldi, korterivõtmete komplekti ja ID- kaardid. N. Kaltšuk kasutas asjade äravõtmiseks kannatanute suhtes vägivalda, mis põhjustas ühe inimese surma ja teise isiku eluohtlikud kehavigastused. Seega on N. Kaltšuki teos kvalifitseeritav tunnus – tapmine seoses röövimisega. 4.
8. Maakohus asus seisukohale, et N. Kaltšuk pani teo toime kaudse tahtlusega. Maakohus tuvastas, et N. Kaltšuk lõi korduvalt G.K. t vastu elutähtsaid organeid rindkere, kõhu ja näo piirkonnas ning pidi pidama võimalikuks või vähemalt möönma, et sellise tegevuse tagajärjel võib saabuda kannatanu surm. N. Kaltšuk ei püüdnud ega lootnud tagajärge vältida, ta suhtus tagajärge ükskõikselt ning peale surma põhjustavate vigastuste tekitamist käis kannatanute korteris vähemalt kaks korda, mitte pöörates tähelepanu tema poolt pekstud kannatanutule. Maakohus leidis, et lüües inimest ja tekitades hulgalisi eluohtlikke vigastusi, kujutas süüdistatav endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo ja võimaliku saabuva tagajärje vahel ning pidas võimalikuks ning möönis, et sellise teo tagajärjel võib saabuda kannatanu surm. Seetõttu puudus alus rääkida ka kaudse tahtluse asemel ettevaatamatusest. Maakohus leidis, et pekstes ka kannatanu A.K. t, lüües teda korduvalt rindkere piirkonda, tekitades mitmete roide murrud, pani N. Kaltšuk toime tapmiskatse kaudse tahtluse tasemel. A.K. puhul jäi tagajärg saabumata. N. Kaltšuk lõi korduvalt mõlemat kannatanut rusikate ja jalgadega elutähtsatesse organitesse, kannatanutel on palju sarnaseid vigastusi – roide murrud ja näo vigastused. N. Kaltšuk pidas vähemalt võimalikuks, et tema teo tagajärjel võib saabuda isiku surm ning ühe inimese surm saabuski. N. Kaltšuk kujutas endale ette seda situatsiooni, et inimesed võivad tema tegude tagajärjel surma saada, kuid suhtus sellesse ükskõikselt. Vaatamata sellele, et A.K. tapmine jäi katse staadiumisse, tuleb N. Kaltšuki tegu kvalifitseerida mõlemate kannatanute suhtes lõpuleviidud kuriteona KarS § 114 p 3 järgi. Maakohus ei tuvastanud süüvõimetust, õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid.
9. Karistuse osas märkis maakohus järgnevat. 5.
10. Kirjeldatud tõendid lubavad üheselt järeldada, et N. Kaltšuk on temale inkrimineeritud süüteo toimepanemises süüdistustes tähendatud ajal, kohas ja viisil süüdi. Eeluurimise käigus ega maakohtu istungil ei väljendanud N. Kaltšuk kahetsust toimepandu osas. N. Kaltšukil on 1 kehtiv ja 7 arhiveeritud kriminaalkaristust ning 3 kehtivat ja 5 arhiveeritud väärteokaristust. Süüdistatava varasem käitumine andis maakohtule selge kinnituse, et süüdlane ei käitunud õigusekuulekalt, ta ei ole enda jaoks varem mõistetud karistustest mingeid järeldusi teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. N. Kaltšuki kuritegude dünaamika muutub raskemaks ja ohtlikumaks, ta on toime pannud kaudse tahtlusega esimese astme raske isikuvastase kuriteo. Süüdistatava tegudes ei ole karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. 5.
11. Maakohtul puudus alus N. Kaltšuki karistusest vabastada või karistust muul viisil oluliselt kergendada. N. Kaltšukile karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku süü suurust, mis on maakohtu hinnangul suurem kui keskmine, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude 5 puudumist, kuriteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut, samuti KarS § 114 sanktsiooni keskmist määra ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leidis maakohus, et N. Kaltšuki tuleb karistada reaalse vangistusega sanktsiooni keskmisest määrast veidi rohkem. Karistuse kandmise aja algust loeti süüdistatava kinnipidamise ajast, s.o alates 14.10.
13. Kannatanu S.M. on loobunud tsiviilhagist. Tsiviilhagi on esitanud kannatanu A.K. summas 415 eurot, mis seisneb süüdlase poolt röövitud asjade maksumuses ja summast, mis võeti välja pangaarvelt. Tsiviilhagi oli tõendatud kannatanu ütluste, tunnistaja J.K. , Ž. P. i, M.S. , J.G. i, A.Š. , A.K. i ütluste ja AS Swedbanki poolt väljastatud dokumentidega. Maakohus luges tsiviilhagi põhjendatuks ja tuginedes VÕS §-dele 1043, 1045 lg 1 p 1 (p 5) ja 1053 lg 2 mõistis N. Kaltšukilt välja 415 eurot. Süüdistatav N. Kaltšuki kaitsja vandeadvokaadi abi A. Matvejevi ja süüdistatav N. Kaltšuki apellatsioonid
14. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav N. Kaltšuki kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning N. Kaltšuki süüdistuses KarS § 114 p-de 3, 5 järgi õigeksmõistmist. Apellant on seisukohal, et kohtuotsus on põhjendamata ning kõigi episoodide osas esinevad alused in dubio pro reo printsiibi kohaldamiseks. Kaitsja soovib kõikide esimese astme kohtu poolt uuritud tõendite uurimist ringkonnakohtu menetluses. Apellatsioonis esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad. 7.
15. Apellant ei ole nõus maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldustega, mis on mitteobjektiivsed ja ühekülgsed. Tunnistajate J.G. i, A.K. i, A.Š. ja M.S. poolt antud ütlused seoses korteris toimunud sündmustega ei ole kaitsja hinnangul eluliselt usutavad. Apellatsioonis nimetatakse M.S. ütlusi ebausaldusväärseks, sest ta on A.Š. elukaaslane. A.Š. poolt antud ütlused kohtueelses menetluses on juba vastuolulised ning isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Apellandi hinnangul ei ole usaldusväärsed ka J.G. i ütlused. Tunnistaja ütlused on kaitsja hinnangul vastuolus muude tõenditega, millele viidatakse täpsemalt apellatsioonis. Ka J.G. i puhul toob kaitsja välja, et isikut on mitmeid kordi kriminaalkorras karistatud ning ta on muutnud menetluse käigus oma esialgseid ütlusi. Usaldusväärsed ei ole ka A.K. i ütlused. 7.
16. Kaitsja ei nõustu maakohtu otsusega osas, milles on asutud seisukohale, et tunnistajate ütlused on usaldusväärsed ning esinenud ebatäpsused olid tavalised, sest sündmusest on möödunud palju aega. Kaitsja leiab, et kui süüdistuse põhjendatust kontrollitakse ainult kaudsete tõendite pinnalt, siis peab kohus eriti tähelepanelikult uurima kaudseid tõendeid ja vasturääkivusi nende vahel. J.G. i, A.Š. ja A.K. i ütlused annavad alust kahelda, kas N. Kaltšuk üldse oli sündmuskohal ja kui oli, siis millal. Samuti jääb kaitsjale arusaamatuks, mille alusel asus maakohus seisukohale, et just N. Kaltšuk peksis G.K. t ja tekitas tema abikaasale hulgaliselt vigastusi. 7.
17. Apellant ei nõustu ka A.K. ütluste lugemisega ebausaldusväärseteks. Kohtupsühhiaatriapsühholoogia täiendkompleksekspertiisist tegi maakohus järelduse, et ei ole võimalik arvesse võtta A.K. ütlusi sündmuse kohta. Apellant viitab sellele, et puudulikud, ebatäpsed või moonutatud mälestused ei tähenda seda, et kannatanul üldse puuduvad mälestused antud sündmuse kohta. Kaitsja soovib eraldi rõhutada kaht fakti, mida mitmekordselt rõhutas A.K. : korteris tema ja tema abikaasa peksmises osales vähemalt kolm noormeest ning peksmine oli intensiivne ja kõik osalejad osalesid selles peksmises väga aktiivselt. Apellant on seisukohal, et tuleb eraldi rõhutada, et praktiliselt samade sõnadega kirjeldas kannatanu sündmusi oma vennale J.K. le. Sellest on võimalik teha järeldusi, et vähemalt põhiosas A.K. ütlusi tuleb siiski arvesse võtta ja seostada teiste tõenditega, nt surnu G.K. ekspertiisiaktiga koos fototabelite ja maksumuse õiendiga. 6 7.
18. Kaitsja arvates kinnitavad G.K. ekspertiisi järeldused A.K. ütlusi järgmises: on tõenäoline see, et üks inimene ei saa tekitada nii hulgaliselt vigastusi kahele inimesele. Lisaks sellele tuleb eraldi rõhutada, et juhul, kui A.Š. ütlused tunnistatakse usaldusväärseteks, siis ekspertide poolt tuvastatud vigastuse arv ei vasta tõenäoliselt A.Š. poolt öeldule selle kohta, et N. Kaltšuk lõi A.K. t paar korda. Hulgalised vigastused nii G.K. l kui ka A.K. l räägivad selle kohta, et peksmises osales mitu inimest ning on võimatu vastata, kas selles osales ka N. Kaltšuk. Kaitsja juhib tähelepanu, et ei N. Kaltšuki riietelt ega korterist ei leitud kannatanute jälgi. N. Kaltšuki jope küljest leitud/pudenenud G.K. küünefragmendi osas puudub seletus. Apellatsioonis asutakse seisukohale, et üksnes asjaolu, et N. Kaltšuki käes olid väidetavalt kannatanute asjad, ei ole aluseks isiku süüditunnistamiseks talle inkrimineeritud kuriteos. Tunnistajate selles osas antud ütlused on vastuolulised. 7.
19. Kaitsja toob veelkord välja, et maakohtu otsus ei sisalda piisaval määral põhjendusi ja maakohtu poolt esitatu ei ole veenev. Kohtuotsuses ei ole jälgitav maakohtu siseveendumuse kujunemine. Uuritud tõendid on ebapiisavad, et tunnistada N. Kaltšuk süüdi antud kuriteo toimepanemises.
20. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav N. Kaltšuk, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist. Süüdistatav pöördus ringkonnakohtu poole 3 erineva apellatsiooniga. Apellatsioonides esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad. 8.
21. Süüdistatav on veendumusel, et prokurör püüdis talle inkrimineerida süüd. Sündmuskohale, mis selgitati välja maakohtus, tulid kohale eksperdid -kriminalistid, kus pärast nende poolt vajalike uurimisprotseduuride läbiviimist, kellegi jälgede avastamiseks ja selgitamiseks, ei avastatud ei süüdistatava sõrmejälgi, higi, rasvajälgi, DNA-d ega jalanõude jälgi. Mitte miski ei leidnud kinnitust ega ühtegi jälge N. Kaltšuki seal viibimise kohta ei leitud. Süüdistatava viibimist ei ole sealt avastatud, ta ei ole seal kunagi olnud. Samuti ei võetud süüdistatavalt midagi ära ega leitud kannatanutele kuuluvatest asjadest. 8.
22. Süüdistatav juhib ringkonnakohtu tähelepanu, et kohtunik, kes tegi süüdimõistva otsuse, fabritseeritud asjas, sihilikult süüdistas just N. Kaltšuki. Varem, 2005 ja 2006, olles prokurör, oli ta sunnitud keelduma kohtus süüdistuse esitamisest N. Kaltšuki suhtes, mis on fikseeritud karistuste registris. Kas see ei saanud mitte mingil moel mõjutada eelarvamuslikku suhtumist nüüdse süüdistuse suhtes, olles nüüd juba kohtuniku ametis? Maakohtus algas menetlus sellega, et prokurör Olga Dorogan selgitas maakohtule, et süüdistatava suhtes puuduvad otsesed tõendid. Sellepärast hakati apellandi osalemist kuriteos tõendama kaudsetele tõenditele tuginedes, s.o tunnistaja ütlustele tuginedes, kahtlustatava ütlustele, kes kuriteo kohas kinni peeti – A.Š. , J.G. , A.K. . Need isikud muutsid eeluurimise ajal mitu korda oma ütlusi ja ilmelik, et mida kaugemale ja rohkem aega möödus kuriteo toimepanemise hetkest, seda selgemad olid pisiasjad, mida nad meenutasid sündmuse kohta sel päeval. See võib viidata ainult sellele, et nad kirjutasid ja andsid oma ütlusi dikteerimise järgi uurimist toimetavate isikute poolt, et nende poolt sooritatu kuidagi klapiks kokku kuriteo osas, mis süüdistatavale ei ole teada. Pärast seda, kui operatiivtöötaja D.K. mõistis, et sündmuskohal oli ka laip, siis ta ütles A.K. ile, A.Š. le ja J.G. ile, et kas nad kohe lähevad kinni sanktsiooniga tapmise eest või mõtlevad midagi välja ja nõnda tekkiski asjasse N. Kaltšuk. A.K. , A.Š. ja J.G. selleks, et pääseda vastutusest nende poolt toimepandu osas, rõõnasid N. Kaltšuki ja hakkasid selles asjas kulgema kui tunnistajad. 8.
23. Samuti ei ole maakohus arvestanud ega pööranud tähelepanu, et sündmuste toimumise hetkeks olid N. Kaltšukile pandud kipsid, toed, oli keeruline küünarnukiliigese murd, mis on fikseeritud Puru traumapunktis, kuhu süüdistatav viidi nutuses teadvusetus seisundis 2013 augusti lõpus. Süüdistatav viidi garaažides juurde, peksti raudarmatuuridega, murti mõned kondid, peksti läbi liigesed, sidemed ja palju muud. N. Kaltšuk füüsiliselt lihtsalt ei saanud kedagi lüüa ega peksta või aknasse ronida, välja hüpata ja veel mingisuguseid akrobaatilisi trikke teha. Maakohus ei arvestanud ja ei pööranud tähelepanu, et N. Kaltšuki suhtes ei tehtud 7 kohtuekspertiisi, mis on seadusega ette nähtud. Veel tuleks arvestada, et 12.10.2013, süüdistatava kinnipidamise eelõhtul, sooritati keset päeva tema suhtes ründamine, pärast mida viidi ta jälle teadvusetus seisundis samasse Puru traumapunkti, aga siis konte katki ei olnud, kuid avastati ajupõrutus ja vere valgumine ajju. 8.
24. Maakohtu positsioon rajanes kannatanu A.K. ütlustele, mis võivad olla ebatäpsed ja ebausutavad. Sel juhul on Viru Maakohus omaenda järelduste ja uurimistega vastuolus. Pooleaastase uurimisel jooksul andis kannatanu 5 korda ütlusi, mis kõik on absoluutselt erinevad ja tugevasti erinevad üksteisest. Süüdistatav pöörab kohtu tähelepanu sellele, et asjas on fikseeritud tunnistus selle kohta, et just A.Š. , tema kinnipidamise hetkel kuriteopaigal korteris, mis kuulus kannatanutele, Xl, XXX , oli riietatud kannatanu A.K. poolt nimetatud punasesse nokatsisse ja musta jopesse. Just neist ütlustest nähtub, et see noor mees, kes vastu hommikut selles korteris politsei poolt kinni peeti, koos A.K. i ja J.G. iga, oli seal korteris ka päeval 05.10.2013 ja mitte lihtsalt ei olnud, vaid kasutasid füüsilist vägivalda vahetult kannatanu A.K. suhtes, kes räägib sellest oma ütlustes. Sellest tulenevalt palub süüdistatav kohtul võtta N. Kaltšukilt igasugune kahtlustus selles, et ta on kuidagi selle asjaga seotud, kus tema ei ole mitte kunagi elus olnud. Lisaks juhib apellant veel tähelepanu, et mõned päevad pärast seda, kui ta kinni peeti, tema sõber Aleksei, kes just äsja vabanes vanglast, pani toime röövimine selles samas majas, Kaste 11, samas trepikojas, sellel samal korrusel, kus pandi toime kuritegu K. ite vastu. Sellest rääkis süüdistatavale operatiivtöötaja D.K. ise. Selle eest, et J.G. kirjutas dikteerimise järgi, andes ütlusi N. Kaltšuki suhtes, rõõnates teda uurimisorganite taotlusel, istus ta ära 1 aasta selle röövi eest ja on juba vabanenud ning käis kohtus andmas ütlusi tunnistajana N. Kaltšuki suhtes. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
25. Ringkonnakohtus jäid kaitsja ja süüdistatav apellatsioonides esitatud seisukohtade juurde. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu.
26. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu lahendi ja esitatud apellatsioonidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri ning uurinud kriminaalasja materjale, sealhulgas kohtuistungite protokolle ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, leiab, et esitatud apellatsioonid on põhjendamatud, rahuldamisele ei kuulu ja seega taotlus süüdistatava N. Kaltšuki õigeksmõistmises jääb tagajärjetuks. Viru Maakohtu 09.04.2015 otsus ei kuulu tühistamisele süüdistatava poolt kuriteo toimepanemise asjaoludes, sest maakohus on õieti tuvastanud faktilised asjaolud, vaid kuriteo õigusliku kvalifikatsiooni ja mõistetud karistuse osas kannatanute suhtes toimepandud kuriteos KarS § 114 p-de 3 ja 5 järgi. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse ning mõistab ka karistuse.
27. Süüdistatava N. Kaltšuki apellatsiooni osas märgib ringkonnakohus koheselt, et see on koos mitmesuguste lisadega mahult ülepaisutatud ja sisaldab palju ebaolulist, mistõttu süüdistatava poolt kirjalikult esitatul peab ringkonnkohus vajalikuks peatuda vaid olulisemal.
28. Kehtiva kriminaalmenetlusõiguse kohaselt lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Nii realiseeruvad esimese astme kohtus asetleidval üldmenetlusel täielikult

§ 15lg-s 1 sätestatud kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse põhimõtted.

Kuigi kriminaalasja arutamisel apellatsiooni korras on ringkonnakohus

§ 15

lg 1 ja § 335 lg 1 kohaselt õigustatud tõendeid uurima ja hindama põhimõtteliselt samas mahus kui maakohus, mis tähendab, et välistatud ei ole sealhulgas ka isikuliste tõendiallikate vahetu ülekuulamine apellatsioonimenetluses, lubab

§ 15

lg 2 ringkonnakohtul erinevalt 8 maakohtust oma lahendi rajada ka üksnes maakohtus uuritud ja teise astme kohtumenetluses avaldatud tõenditele (RKKKo nr 3-1-1-48-11). Ringkonnakohus märgib menetlusõigusest tulenevalt, et apellatsioonimenetlus ei ole sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonide piires (RKKKo nr 3-1-1-115-04).

§ 342

lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt võib ringkonnakohus jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada omapoolsed põhjendused. Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonides toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu otsuses tõendite uurimisel, analüüsis ja järeldustes kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, millist seisukohta üldsõnaliselt jaatatakse apellatsioonides.

1. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha N. Kaltšuki süü tõendatuses kannatanute G.K. ja A.K. suhtes toimepandud kuritegudes (I), seejärel analüüsib maakohtu otsusega süüdistatava tegevusele antud materiaalõigusliku käsitluse õigsust süüdistuses KarS § 114 p-de 3 ja 5 järgi (II), tulenevalt ümberkvalifitseerimisest mõistab süüdistatavale karistuse (III), võtab kokku menetluskulud (IV), ning seejärel sedastab apellatsioonimenetluse tulemused (V). Nendes küsimustes on ringkonnakohtu seisukohad järgmised. I
2. Esitatud apellatsioonide põhitaotluseks on süüdistatav õigeks mõista kõigis talle maakohtu otsusega süüks arvatud kannatanute G.K. ja A.K. suhtes toime pandud kuritegudes. Kaitsja leiab muuhulgas, et maakohus on kogutud tõenditest tulenevalt teinud valed järeldused, mis ei ole küllaldaselt veenvad, samuti ei ole maakohus vajalikus mahus järginud kohtuotsuse põhistamiskohustust. Ringkonnakohus eelnimetatud kaitsja üldsõnalise väitega ei nõustu ja leiab, et maakohtu otsuse motiveeritud põhiosale ei ole midagi ette heita, sest kohtule esitatud tõendusteave on jälgitavalt käsitlemist leidnud ja vajalikud järeldused põhistatult esitatud (kd 2 lk 20-29).

§-s 312 sätestatud kohtuotsuse põhiosale esitatavad nõuded on apelleeritavas kohtuotsuses järgimist leidnud ja rikkumisena käsitletavat motiveerimisest irdumist kohtuotsuse põhjendustes pole. Seega ei korda ringkonnakohus maakohtu poolt sisukohaselt käsitletud tõendeid kõiges üle ning vastab apellatsioonides esitatust olulisimale. 15. Ringkonnakohus leiab, et N. Kaltšuki ja kaitsja apellatsioonides ning ringkonnakohtus korratud põhiline kaitseväide kuriteo toimepanemisest kellegi teise või kolmandate isikute poolt on alusetu, osutub väheveenvaks ning ei ole kooskõlas kogutud tõendite ja maakohtu poolt esitatud sellekohase analüüsi ja järeldustega. Süüdistatav leiab jätkuvalt, et talle esitatud süüdistuse osas on käesolevas kriminaalmenetluses tõusetunud arvukalt kõrvaldamata kahtlusi, millised tuleks tõlgendada

§ 7lg 3 kohaselt tema kasuks.

15.

1. Asjaolude õigeks hindamiseks on vaja märkida, et kuriteosündmusega puutumuses olevad olulised isikud (süüdistatav, kannatanu A.K. , tunnistajad J.G. , A.K. , A.Š. ja M.S. ) olid kuriteosündmusega piirneval ajal alkoholijoobes. 9 Samas ei anna see asjaolu ringkonnakohtu arvates kohe alust kaitseväiteks, et tunnistajate J.G. i, A.K. i, A.Š. ja M.S. poolt antud ütlused seoses uuritava sündmustega pole eluliselt usutavad või mitte usaldusväärsed. Ringkonnakohus ei jaga kaitseväiteid isikuliste tõendite suurtest vastuoludest ütlustes, sest mõningad väheolulised erinevused ja ebatäpsused tõendite (eelkõige isikuliste) detailides tõendite analüüsis ei väära siiski arusaama ja lõppjäreldust süüdistatava süü olemasolus. Samas on maakohus ka põhjendanud, miks ta peab tunnistajate maakohtus antud ütlusi usaldusväärseks ja ei sea nende tõeväärtust kahtluse alla. Seda põhjusel, et tunnistajad on maakohtus mõistuspäraselt selgitanud kriminaalasjas varasemalt antud ütluste vastuolude põhjust. Oluline on siinjuures kindlasti asjaolu, et tunnistajate maakohtus antud ütlused on süüdistuse seisukohast tähtsust omavates põhimõttelistes asjaoludes kokkulangevad kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega (eelkõige mitmesugused dokumentaalsed tõendid, asitõendite vaatlusprotokollid, ekspertiisiaktide arvamused jt). Vajalik on märkida, et alkoholijoobes isikutelt polegi tihtipeale võimalik hiljem sündmuste meenutamisel nõuda kõikide sündmuste järgnevuse meenutamist minutilise täpsusega. Vajalik on märkida, et isikulistest tõenditest on andnud ütlusi mitte ainult vahetult süüdistatavaga kuriteosündmusega piirneval ajal puutumuses olnud isikud. Nii on tunnistajate J.G. i, A.K. i, A.Š. ütlused kooskõlas tunnistaja A.M. i ütlustega, kes teab kirjeldada 06.10.2013 öösel Xl, XXX korteri juures viibinud isikute arvu, liikumist ja toiminguid (3 isikut viibis õues ja rääkisid kellegagi, kes oli korteris sees). 15.
2. Kaitseväitena leitakse, et tunnistajate J.G. i, A.Š. ja A.K. i ütlused annavad alust kahtluseks, kas N. Kaltšuk üldse oli sündmuskohal ja kui oli, siis millal ja kas üldse N. Kaltšuk peksis G.K. t ja tekitas A.K. le hulgaliselt vigastusi. Ringkonnakohus leiab, et taolised üldist laadi süüdistatava süü eitamisele rajatud kaitseväited ei lükka kuidagi ümber maakohtus otsuses esitatud süüstavate tõendite jälgitavat analüüsi. Lisaks isikulistele tõenditele võimaldavad dokumentaalsed tõendid (näit. AS Swedbank vastused päringutele A.K. ja G.K. konto kasutamise kohta koos kaamerate salvestustega, asitõenditena mobiiltelefonide vaatlusprotokollid koos fototabelitega, sideettevõtjalt saadud andmete protokollid erinevatelt mobiiltelefonidelt helistamise kohta) jälgitavalt tuvastada 05.06.10.2013 süüdistatava N. Kaltšuki osavõtul kuriteosündmuse toimumise ja tema sellekohase seose ning tegevuse pärast kannatanute suhtes madalal omakasu motiivil kuriteo toimepanemist. Apellatsioonis asutakse veel üldsõnaliselt seisukohale, et üksnes asjaolu, et N. Kaltšuki käes olid väidetavalt kannatanute asjad, ei ole aluseks isiku süüditunnistamiseks talle inkrimineeritud kuriteos. Taoline väide osutub maakohtus uuritud tõendite analüüsi kontekstis asjakohatuks, sest maakohus on uuritud dokumentaalsete ja isikuliste tõendite kooskäsitlusel esitanud tervikpildi süüdistatava poolt kuriteo toimepanemisest ja kannatanute vara sattumisest süüdistatava N. Kaltšuki kätte ja selle hilisemast kasutamisest.
3. Kaitseväitena ei nõustuta veel maakohtu järeldusega, millega ei loetud kannatanu A.K. ütlusi usaldusväärseteks. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia täiendkompleksekspertiisi arvamusest tegi maakohus järelduse, et ei ole võimalik arvesse võtta A.K. ütlusi kuriteosündmuse kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga kannatanu A.K. ütluste usaldusväärsuse osas. A.K. poolset kuriteosündmuse mäletamise ja meenutamise võimekust on hinnatud mitmete ekspertiisidega ja käesolevas asjas on kannatanu ütluste ajas muutumisele objektiivne seletus. 10 Väheoluline pole asjaolu, et kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi käigus (akt nr 1/1; kd 1, lk 1-7) on A.K. ekspertidele avaldanud, et ta ei mäleta täpselt neid sündmusi, mis tema elukohas 05.-06.10.2013 toimusid. Ekspertidele vastates ei mäletanud A.K. , kas võõrad inimesed käisid tema korteris ühel või kahel korral. A.K. teadis nimetada, et abikaasa suri peksmise tagajärjel ja ka tema ise sai kehavigastusi, kuid täpsemalt sündmusi ei tea kirjeldada. Kuna võimalik kannatanu A.K. poolt sündmuskohal tajutu omas kriminaalasjas tähtsust, siis määrati ja teostati (03.03.2014) kannatanu A.K. suhtes hiljem kohtupsühhiaatria-psühholoogia täiendkompleksekspertiis (akt nr 9/13; kd 1, lk 15-18). Selle läbiviimiseks on esitatud detailsemad küsimused ja seeläbi saadud ka vastused. A.K. ei ole eksperdiarvamuse kohaselt ütluste andmisel 05.-06.10.2013 toimunud sündmuste kohta võimeline eristama, millised mälestused vastavad täpselt tajutule, millised on ebatäpsed või millised on täiesti ekslikud. Joobeseisundiga kaasnevate kognitiivsete funktsioonide muutustega seoses võivad need põhjustada puudujääke, ebatäpsusi ja moonutusi (tajutud objektid jäävad meelde valedes omavahelistes seostes, isiku poolt tajutu segastub kontrollimatult tema varasemate teadmiste, mälestuste või kujutlustega) tajutu mällu talletamisel ning hilisemal meenutamisel. Ütluste andmisel 05.-06.10.2013 toimunud sündmuste kohta ei ole A.K. võimeline eristama, millised mälestused vastavad täpselt tajutule, millised on ebatäpsed või millised on täiesti ekslikud.
4. Ringkonnakohus ei soostu kaitsetaktikalise versiooniga, mille kohaselt kannatanute suhtes polnud kuriteo toimepanijaks süüdistatav N. Kaltšuk üksi. Võimalike kuriteo toimepanijatena koos süüdistatavaga on välja pakutud J.G. it, A.K. it ja A.Š. t. Siinjuures rõhutab kaitsja asjaolu, mida on ühtedes oma ütlustes esitanud A.K. : tema ja tema abikaasa peksmises korteris osales vähemalt kolm noormeest. Kaitsja arvates kinnitavad G.K. ekspertiisi järeldused A.K. ütlusi järgmises: on tõenäoline see, et üks inimene ei saa tekitada nii hulgaliselt vigastusi kahele inimesele. Ringkonnakohus leiab, et kannatanu A.K. ütlustele viitab kaitsja ekslikult, sest maakohus on need tõendite hulgast välja jätnud. 17.
5. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja mittemillegil rajaneva väitega, et kannatanutele ei saanud ekspertiisiaktides tuvastatud mahus kehavigastusi tekitada ainuüksi N. Kaltšuk ja selles pidi kindlasti veel osalema teisi isikuid. Nimelt kinnitab kohtupraktika järjekindlalt olukordi, kus ühe süüdistatava jõulise peksmise (jalgade ja rusikatega) tagajärjel lühikesel ajaperioodil tekitatakse rindkere ja kõhu tömptrauma koos hulgivigastuste, sisemiste verejooksude ja organite rebenditega. Mitme isiku osavõtul toimepandud kuriteost saaks tõusetuda versioon, kui kriminaalasjas oleks viited sellekohasele tõendusteabele. Tuvastatud vigastuste arv ja iseloom kannatanutel ei kinnita veel kindlasti käesolevas kriminaalasjas vägivaldset tegevust mitme isiku poolt. Ringkonnakohus ei nõustu seega nagu maakohuski kaitsja sellekohase hüpoteetilise versiooniga J.G. i, A.K. i ja A.Š. osavaõtust G.K. ja A.K. suhtes toime pandud kuritegudest. Kriminaalasjas puuduvad taolist versiooni kinnitavad usaldusväärsed tõendid. Tõendamist on küll leidnud, et tõepoolest eelnimetatud isikud käisid koos N. Kaltšukiga 06.10.2013 varahommikul kella 3-4 paiku kannatanute korteris ning seal kohtuti ka alkoholijoobes A.K. ga, kuid selleks ajaks oli N. Kaltšuk kannatanute suhtes juba kuriteod toime pannud. Kogutud tõendid ei osunda kuidagi, et J.G. , A.K. ja A.Š. oleksid kannatanuid eelnevalt peksnud või nendelt mingit vara nõudnud. 17.
6. Kaitsja väidab veel, et N. Kaltšuki jope küljest leitud/pudenenud G.K. küünefragmendi osas puudub seletus. Ringkonnakohus taolist kaitseväidet ei jaata ning nõustub maakohtu poolt selle tõendi osas analüüsituga (DNA ekspertiisiakt, ekspert K.K. i ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll, fototabel, tunnistaja D.K. i ütlused), mille kohaselt N. Kaltšuki jopelt leitud 11 küünefragmendilt võetud proovist tuvastati peamine DNA profiil, mis on kokkulangev kannatanu G.K. DNA profiiliga. Nimetatud tõend kinnitab veelkord süüdistatava kindlat seost ja füüsilist kontakti toimepandud kuriteoga, olukorras, kus N. Kaltšuk ise on valinud süü eitamise taktika.
7. Ringkonnakohtus süüdistatav nõustus selgitama enda apellatsioonis esitatud kaitseversiooni, mille kohaselt pole ta kannatanute K. ite suhtes üldse mingit vägivalda toime pannud. Süüdistatav märkis, et pärast uuritavat sündmust, sai ta 12.10.2013 peatrauma ja ta pöördus ka perearsti juurde ning siis peeti kinni. N. Kaltšuk leiab, et 05.-06.10.2013 sündmusi peaks ta mingis osas ikka mäletama. Samas leiab, et „selle kuupäeva sündmuste kohta ma pidin kaua mõtlema, kui istusin kinni. Ma ei oska seda öelda, kus ma sellel päeval olin. 5.oktoobril 2013 ei ole ma mingit vägivalda kasutanud. See oleks mulle meelde jäänud.“ 18.
8. Maakohtu otsuses viidatud pangaautomaatidest raha väljavõtmise osas väitis süüdistatav järgmist. Nimetatud päeval (05.10.2013) saadi pensioni. 05.10.2013 õhtul kella 21 paiku kohtus ta XXX l, Outokumpu tänaval Konsumi poe juures J.G. i, A.K. i, A.Š. ja M.S. ga, kes jõid seal õlut. A.K. it tundis ta varem, teisi lihtsalt nägi tihti, aga mingeid sõbramehe suhteid tal nendega polnud. Süüdistatava ütluste kohaselt palusid J.G. , A.K. ja A.Š. tal sularahaautomaadist raha võtta. Süüdistatava enda majanduslik seis oli sel ajal raskendatud ja raha väljavõtmisel lubasid nad seda süüdistatavaga jagada. Milleks oli raha vaja välja võtta, seda ta ei tea. Kuna neil jäi raha puudu, siis andsid J.G. ja A.Š. talle pangakaardi ja ütlesid ka PIN koodi. Pangakoodi ütles talle A.Š. , kuid kust ta selle võttis, seda ta ei näinud, ilmselt ütles peast. Süüdistatav ei teadnud kellelt see väljavõetav raha pärines, samuti ta ei tea kellele pangakaart kuulus. Ta proovis Konsumi juures talle antud pangakaardiga raha võtta aga kontol ei olnud raha. 18.
9. Seejärel väitis süüdistatav, et kuna ta ei oska pangaautomaate kasutada, siis palus ta seda teha M.S. l. Hiljem öösel proovis ta veel linnas raha pangaautomaadist välja võtta, kuna talle anti kaart tagasi ja öeldi, et proovigu veel. Raha saamine ebaõnnestus endiselt, sest raha arvel ei olnud. Kokku proovis ta raha võtta umbes 4-6 korda 05.10.2013 õhtust kuni 07.10.2013 hommikuni. Süüdistatava arvates anti talle kogu aeg proovimiseks üks ja sama pangakaart. Süüdistatav eitas, et tema käes oleks olnud nimetatud kuupäevadel võõraid mobiiltelefone. Kella 3 paiku öösel läks süüdistatav J.G. i, A.K. i, A.Š. ja M.S. seltskonnast lahku ning läks koju Outokumpu tänaval. Ülejäänud seltskond suundus A.Š. elukoha suunas ja selles suunas jääb ka XXX maja. Süüdistatav eitas, et ta oleks kuupäevadel 05.-06.10.2013 käinud K. ite korteris XXX . Samuti pole ta K. ite suhtes mingit vägivalda toime pannud. Veel väitis süüdistatav, et 06.10.2013 varahommikul pole ta telefoni teel helistanud J.G. ile, A.K. ile ja A.Š. le. Samuti pole süüdistatava käes olnud kannatanute K. ite korteri võtmeid. Ka pole ta J.G. ile, A.K. ile ja A.Š. le rääkinud kannatanute korterist, külmkapist ega vägivalla kasutamisest. Tunnistaja M.S. on maakohtus kinnitanud, et süüdistatav kinkis talle mobiiltelefoni, kuid süüdistatav sellist tegu eitab. Süüdistatav leidis, et mäletas 05.-06.10.2013 asetleidnud sündmusi võimaluste piires. 18.
10. Veel väitis süüdistatav, et Katse tänav 11-34 korteris peeti kinni J.G. , A.K. ja A.Š. , viidi politseisse ning seal tehti neile ettepanek nõustuda varguskatse süü omaksvõtuga ja lasti koju. Kuna XXX korterist leiti 06.10.2013 varahommikul G.K. laip, siis hirmutati politseis J.G. it, A.K. it ja A.Š. t tapmissüüdistusega, mispeale nad viitasid N. Kaltšukile kui tapmisteo toimepanijale. 12
11. Ringkonnakohtul pole nagu maakohtulgi alust kahelda tunnistajate J.G. i, A.K. i ja A.Š. ütluste usaldusväärsuses. 19.
12. Tunnistaja J.G. on maakohtus selgitanud järgmist (kd 1, lk 65-74). Süüdistatavat tundis ta umbes paar kuud. 05.10.2013 õhtul kella 22 paiku sai ta A.Š. ja N. Kaltšukiga kokku. Siis selgus, et N. Kaltšukil on raha umbes 300 eurot ja kauplusest osteti selle raha eest alkoholi. Samuti nägi ta N. Kaltšuki käes bordoopunast klapiga mobiiletelefoni. Edasi mindi A.K. i koju. Seal ütles N. Kaltšuk alkoholitarvitamise käigus, et tal on ühes korteris, mille võtmed tal on, külmkapp, mis oleks vaja tema juurde koju tassida. Tunnistaja kinnitas, et seltskond tarvitas samal ajal ka narkootilist ainet. Kella 04-05 paiku hakati külmkapi järele minema. Enne veel Konsumi poe juures „Nikolai andis Šinkarenkole kaardi ja paberi PIN koodidega ja Šinkarenko kontrollis kas kaardil on raha.“ Raha oli arvel alla 1 euro. N. Kaltšuk ei selgitanud, kust ta pangakaardi ja koodid oli saanud. Tunnistaja selgitas, et jõudnud korteri juurde „Nikolail oli võti, ta avas sissekäiguukse, korteri ust lahti ei saanud, oli seest kinni, läksime akna kaudu. Kaltšuk võttis klaasi liistud ära, läks sisse, avas seest ukse ja meie tulime uksest sisse.“ Korterisse sisenedes nägi ta kohe külmkappi, kuid korteris valitses suur korralagedus. Ühel hetkel tuli väiksest toast välja purjus mees, kes pomises midagi, otseseid vigastusi ta sel hetkel mehel tähele ei pannud. Mees istus seejärel. N. Kaltšuk kadus sel hetkel kuhugi tuppa. Korteris asunud võõra vana mehe osas sel hetkel keegi vägivalda ei kasutanud. Nad said olla korteris umbes 5 minutit kui kohale jõudis politsei ja teda koos A.K. i ja A.Š. ga peeti kinni. Politsei jutust said nad siis aru, et korteris on teises toas naisterahva laip. Pärast kinnipidamist otsustasid nad arestimajas, et esialgu ei avalda politseile, et N. Kaltšuk viibis koos nendega. Olles kolmekesi kambris, „teadsime, et Kaltšukki kätte ei saadud, leppisime kokku, et teda sisse ei räägi, Krikovil oli tingimisi peal ja Šinkarenkol oli ka midagi. Otsustasime, et kui laip pannakse meie kaela, siis ütleme tõtt, aga meid ei süüdistatud selles, öeldi, et küsitletakse ja lastakse koju.“ Kui A.Š. naine teatas, et neil toimus laiba tõttu läbiotsimine, siis otsustasid nad tõtt rääkida. Pärast A.K. iga vabanemist järgmisel päeval said nad kokku N. Kaltšukiga Maxima poe juures ja siis nad küsisid temalt laiba kohta ning N. Kaltšuk selgitas, „et oli seal päeval, et peksis kedagi, võttis telefonid, raha ja pangakaardid.“ N. Kaltšuki sõnade kohaselt oli ta peksnud kahte isikut ning seda kõike rääkis ta normaalses seisundis ja tunnistajal polnud alust mitte uskuda N. Kaltšuki sõnu. Hiljem nägi ta A.Š. käes bordoopunast mobiiltelefoni, mille kohta viimane avaldas, et oli N. Kaltšukilt saanud võla katteks. Telefoni andsid nad D.K. ile, kes viis selle pandimajja ja saadud raha eest ostsid õlut. Samuti tunnistaja selgitas maakohtus süüdistatava küsimusele vastates, et N. Kaltšuk näis 05.10.2013 normaalse kõnnakuga ja mingit kipsi ta temal ei näinud. 19.
13. Tunnistaja A.K. on oma ütlustes põhimõtteliselt kinnitanud tunnistaja J.G. i poolt avaldatut (kd 1, lk 74-79). Kannatanute korteris toimunut kirjeldas ta järgmiselt. „Külmkapp oli ukse juures, sain aru, et see oli vaja kusagile viia. Tuli peremees küsisime, kas alkoholi on, midagi pomises, ütlesin, et okey istu, ta istus ja jäi vait.3-4 minuti pärast tuli politsei.“ 19.
14. Tunnistaja A.Š. ütlused maakohtus olid kooskõlas tunnistajate J.G. i ja A.K. i ütlustega sündmuste toimumises (kd 1, lk 79-90). Süüdistatavat teadis ta hüüdnime Kämbel järgi, teadis, et ta elab kõrvamajas, on vanglas viibinud ja otsib raha elamiseks. Kannatanuid ta varasemalt ei teadnud. Tunnistaja elukaaslane on M.S. , kes talle 05.10.2013 õhtul kella 22 paiku avaldas, „et Kaltšuk ootab all, et aitas tal 290 eurot välja võtta.“ Tunnistaja pani riidesse ja õues ootas N. Kaltšuk, „kes kutsus mind korterisse, et võin võtta sealt mida tahan.“ Korter asus tunnistaja 13 maja vastas XXX . N. Kaltšukil olid selle korteri välisukse ja korteri võtmed. Nad viibisid korteri umbes 5 minutit. N. Kaltšuk käitus korteris nagu peremees enda kodus. Toas põrandal oli kaks joobetunnustega inimest. Meesterahvas rääkis midagi, tal oli näos sinikas, naisest ei saanud aru. N. Kaltšuk rääkis, et oli meest paar korda löönud ja võtnud 2 telefoni ja pangakaardi. N. Kaltšuk palus vaadata, kas pangkaardil on raha ja tunnistaja tegi seda Xl Konsumi poe juures 05.10.2013 õhtul. Eelnevalt oli N. Kaltšuk tunnistajale rääkinud, et tal on raha ja „et minu elukaaslane aitas tal automaadist võtta. Et kaart mida nägin on sellest korterist.“ Hiljem öösel 4-5 tundi peale esimest korteris käiku, s.o kella 3-4 paiku öösel, tegi N. Kaltšuk uuesti ettepaneku minna kannatanute korterisse, et sealt võib võtta külmkapi. Enne minekut kontrollis N. Kaltšuk Kalevi poe pangaautomaadi juures pangakaardiga, kas kontole on laekunud raha. Pärast korterisse sisenemist tuli teisest toast välja meesterahvas, keda ta enne oli näinud. Pärast kinnipidamist ei tahtnud nad kohe politseile avaldada, et N. Kaltšuk oli koos nendega kannatanute korteris, kuid „kui saime teada, et oli tapmine, ütlesime nii nagu asi oli“. 19.
15. Tunnistaja M.S. kirjeldas maakohtus detailselt 05.10.2013 kella 21-21.30 paiku asetleidnud sündmusi, kus N. Kaltšuk palus tal temaga kaasa tulla Konsumi poe juures asuva pangaautomaadi juurde (kd 1, lk 99-105). „Ta ütles seisa kõrval.“ N. Kaltšuk võttis välja Swedbanka kaardi ja veel mingid kaardid ja paberil oli kirjas PIN kood. Arvel oli 290 eurot sentidega ja N. Kaltšuk võttis välja 290 eurot. Raha väljavõtmise ajal seisis tunnistaja N. Kaltšuki kõrval. N. Kaltšuki käes nägi ta 3 mobiiltelefoni, üks oli nendest musta värvi, mille ta kinkis tunnistajale, oli veel 2 telefoni. Elukaaslasele A.Š. le ütles ta tuppa minnes, et käis koos N. Kaltšukiga pangaautomaadist raha välja võtmas ja et N. Kaltšuk oli talle telefoni kinkinud selle eest, et oli varasemalt talle süüa andnud. 19.
16. Kõik tunnistajad on selgitanud, et neil pole süüdistatava osas mingit põhjust valeütlusi anda või sündmusi moonutada. Seega on süüdistatav N. Kaltšuk välja tulnud kaitseversiooniga, mille kohaselt mitte tema ei võtnud ja ei palunud ühelgi isikul välja võtta kannatanutele kuulunud pangakaartidega pangaautomaatidest raha, vaid J.G. , A.K. ja A.Š. olid hoopis ise isikuteks, kes palusid seda temal teha ja millega ta rahapuudusel oli sunnitud nõustuma. Ringkonnakohus süüdistatava N. Kaltšuki uudse kaitseversiooniga kindlasti ei soostu ja leiab, et süüdistatav N. Kaltšuk valis kaitsetaktikaliselt variandi, kus ootas ära maakohtu otsuse ning lugedes selle motiveerivat osas, kujundas ka vastavalt oma nägemuse ja versiooni uuritavatest sündmustest, mis olemasolevate tõendite kogumis pole siiski eluliselt usutavad ja on asjakohatud. Kaitsetaktika heitlikkust ja versioonide muutmist vastavalt olukorrale kinnitab asjaolu, et apellatsioonis oli süüdistatav valinud M.S. ga koos sularaha väljavõtmise eitamise taktika ning väidab väheveenvalt, et tunnistaja M.S. annab selles osas valeütlusi. Seejärel väidab aga, et kuna ta ise ei saanud J.G. i, A.K. i ja A.Š. poolt antud pangakaardi kasutamisega raha väljavõtmisel hakkama, siis palus ta seda teha M.S. l, mis osutub tõendeid kogumis hinnates eluliselt mitteusutavaks. Miks peaks M.S. sellise elulise situatsiooni osas andma valeütlusi, pole N. Kaltšuk osanud usutavalt selgitada, kuid pakub mitteusutavalt välja, et tunnistaja hakkas andma valeütlusi pärast seda kui tema elukaaslane A.Š. lasti vabaks. 14 19.
17. Ringkonnakohus ei pea samuti tõsiseltvõetavaks süüdistatava kaitseväidet, et kuna XXX korterist leiti 06.10.2013 varahommikul G.K. laip, siis hirmutati politseis J.G. it, A.K. it ja A.Š. t tapmissüüdistusega, mispeale nad viitasid N. Kaltšukile kui tapmisteo toimepanijale. Süüdistatav N. Kaltšuk pole osanud veenvalt ja usutavalt põhjendada, miks eelnimetatud kolm isikut alusetult just temale kui raske kuriteo toimepanijale peavad osundama. Samas ei kinnita süüdistatava enda kaitseversiooni teiste isikute osalusest kuriteo toimepanemises mitte ükski käesolevas kriminaalasjas kogutud tõend. 19.
18. Süüdistatava arvates ei ole maakohus pööranud tähelepanu, et uuritava sündmuse toimumise hetkeks (05.-06.10.2013) oli N. Kaltšukile pandud kips ja toed, ning tal oli keeruline küünarnukiliigese murd. Süüdistatav leiab, et ta füüsiliselt lihtsalt ei saanud kedagi lüüa ega peksta või aknasse ronida, välja hüpata ja veel mingisuguseid akrobaatilise trikke teha nagu on märgitud süüdistuses. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava seegi kaitseversioon, et 05.-06.10.2013 sündmuste toimumise ajal oli ta praktiliselt liikumisvõimetu või esines oluline füüsilise jõu langus, osutub asjakohatuks ja eluliselt mitteusutavaks. Kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajad pole kirjeldanud, et süüdistataval esines uuritaval ajaperioodil otseselt kõndimis-liikumisprobleeme. Küll on tõendamist leidnud tema aktiivne tegutsemine-kõndimine, sealhulgas kannatanute korterisse. Ringkonnakohtus esitas prokurör lähtuvalt süüdistatava apellatsioonist (kus ta muuhulgas kurtis oma halva tervisliku seisundi ja peavalude üle) taotluse võtta kriminaalasja juurde süüdistatavat puudutav meditsiiniline dokumentatsioon. Süüdistatava tervisliku seisundi iseloomustamiseks võttis ringkonnakohus asja materjalide juurde ka Ahtme haigla 21.10.2013 tõendi, et N. Kaltšuk pole pöördunud sinna psühhiaatrilise ravi saamiseks. Samuti lisati materjalide juurde SA IdaViru Keskhaigla tõend nr 148, et süüdistatav pöördus 12.10.2013 kell 16.49 haiglasse, kus tal diagnoositi pindmine peavigastus ja huule ning suuõõne pindmine vigastus. Süüdistatava tervisekaardi väljavõtte kohaselt on tal diagnoositud peavalu ning 30.01.2014 teostati kompuutertomograafia abil peaaju uuring ning peaaju kolju ja kolju põhimiku luudes traumaatilisi muutusi ja destruktsioone ei sedastatud ja kokkuvõttes oli ilma aktuaalse leiuta. 19.
19. Süüdistatav väidab apellatsioonis veel, et prokurör fabritseeris talle süüks arvatud vägivallateod. N. Kaltšuk heidab sündmuskoha vaatlust läbiviinud isikutele ette seda, et eksperdid-kriminalistid, ei viinud uurimistoiminguid läbi vajaliku hoolsusega, et avastada kriminalistikaliselt olulisi jälgi tegelike kuriteo toimepanijate osas. Ringkonnakohus leiab käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendusteabe põhjal, et pole mingit alust kahelda menetlejate professionaalsuses või millegi tegemata jätmises sündmuskohal olemasoleva tõendusteabe fikseerimisel. Samuti on täiesti asjakohatu ja eluliselt mitteusutav süüdistatava järjekordne kaitseversioon selles, et maakohtu kohtunik, kes tegi käesolevas fabritseeritud asjas süüdimõistva otsuse, mõistis N. Kaltšuki süüdi sihilikult, kuna aastatel 2005 ja 2006, olles veel prokurör, oli ta sunnitud keelduma kohtus süüdistuse esitamisest N. Kaltšuki suhtes. Seega pakub N. Kaltšuk nüüdseks välja, et sel moel maksab kohtunik talle kätte varemtoimunu eest. Ainetu ja alusetu on seega süüdistatav N. Kaltšuk väide, et antud asja menetlenud prokurör või kohtunik on mingil põhjusel huvitatud tema vastu alusetult süütõendite loomisest, sest selle väite kinnituseks ei leidu kriminaalasjas mingitki sisukohast usaldusväärset teavet. II 15
20. Ringkonnakohus ei nõustu aga kriminaalasjas kogutud tõendeid hinnates, et ka süüdistatava poolt kannatanu A.K. suhtes toime pandud kuritegu on hinnatav tapmiskatsena ning leiab, et tapmistahtluse tuvastamiseks puuduvad kriminaalasjas veenvad tõendid. 20.
21. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega süüdistatava kaudse tapmistahtluse olemasolus ja kvalifikatsiooniga kannatanu G.K. puhul. Tõendamist on leidnud, et süüdistatav peksis mõlemat kannatanut rusikate ja jalgadega. Samas on kohtuarstlike ekspertiisiaktide alusel võimalik kindlalt järeldada, et G.K. l tuvastatud kehavigastuste iseloom on olnud tunduvalt intensiivsem, arvukam ja jõulisem, mis ongi põhjustanud eluga kokkusobimatult kannatanu surma. Süüdistatavapoolne G.K. peksmine tõi kaasa N. Kaltšuki poolt edasiselt mittekontrollitava sündmuste käigu ning tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje - kannatanu surma. N. Kaltšuki poolt kannatanu jõuline peksmine vallandas kausaalahela kulgemise, mille tüsistusena tekkis traumaatiline verirind ning arenes välja kopsu-südame puudulikus. Tuvastatud vigastustega kannatanu surma saabumise osas tegutses süüdistatav kaudse tahtlusega. Süüdistataval ei saanud olla mingit tõsiseltvõetavat lootust, et tema jõulise peksmise tagajärjel pole põrandal lebavale kontaktivõimetule G.K. elule konkreetset ja vahetut ohtu. 20.
22. Kannatanu A.K. suhtes kasutatud vägivalla puhul ei saa asjaolude õigeks hindamiseks jätta tähelepanuta süüdistatava järgnevat käitumist kui ta oli vigastused tekitanud. Tuvastamist on leidnud, et kui süüdistatav pöördub hiljem (05.10.2013 kella 22.00 paiku) sündmuskohale tagasi koos tunnistaja A.Š. ga, siis tunnistaja ütluste kohaselt A.K. (eelnevalt süüdistatava poolt pekstud) kontakteerub korterisse sisenejatega, sealhulgas süüdistatav N. Kaltšukiga. Tapmistahtluse olemasolul oleks süüdistatav saanud takistamatult jätkata A.K. peksmist ja temale eluohtlike vigastuste jätkuvat tekitamist, kuid sellekohased tõendid puuduvad. Samas ei tundnud N. Kaltšuk tunnistaja ütluste kohaselt mingit huvi samas korteris põrandal viibinud kannatanu G.K. tervisliku seisundi osas, keda süüdistatav oli ajaliselt varem tugevajõuliselt peksnud. Järgnevad sündmused kinnitavad, et A.K. l ei esinenudki püsivat teadvusekadu ning kella 04.00 paiku varahommikul nägid teda liikumas ja kontakteerusid kannatanu A.K. ga tunnistajad ja politseitöötajad. 20.
23. Samuti pole olemasolevast süüdistusest ega maakohtu motiividest võimalik välja lugeda, millistel asjaoludel jäi siis N. Kaltšuki tegevus tapmiskatse staadiumisse ehk teisisõnu, mistõttu siis süüdistatava väidetav tapmistahtlus A.K. suhtes ei realiseerunud. Kannatanu A.K. tapmiskatse ei nähtu ringkonnakohtu jaoks süüdistusest ega ka maakohtu otsuse motiveerivast põhiosast (kd 2, lk 29). Maakohus on piirdunud lakooniliselt lausega, mille kohaselt „kohus leiab, et pekstes ka kannatanu AK. it, lüües teda korduvalt rindkere piirkonda, tekitades mitmete roide murdu, pani Nikolai Kaltšuk toime tapmiskatse kaudse tahtluse tasemel. A K. i puhul jäi tagajärg (surm) saabumata.“ Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi peksmise ja roidemurdude konstateerimisega ei saa käesoleva tõendibaasi puhul järeldada süüdistataval tapmistahtluse olemasolu. Samuti pole võimalik süüdistusest ega maakohtu otsusest aru saada, millistel asjaoludel jäi A.K. surm süüdistatava tahtest olenemata saabumata. 20.
24. Kõrgema kohtu praktikas on leitud, et iga tervist kahjustav käitumine võib endast kujutada ohtu kõige raskema tagajärje saabumiseks ning sellest ei saa teha automaatselt järeldust toimepanijal esinenud tapmistahtluse kohta. Juhtudel, mil isiku käitumine on küll põhjustanud konkreetse ohu elule, kuid välise teopildi alusel ei saa teha tõsikindlaid järeldusi tapmistahtluse kohta, tuleb iseäranis hoolikalt kontrollida nn sisemise teopildi asjaolusid, täpsemalt seda, millele toimepanija tahtlus oli suunatud. Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades. (RKKKo nr 3-1-1-128-06 p-d 8-10). 16 Nn sisemist teopilti pole võimalik süüdistatava enda ütluste põhjal käesolevas asjas objektiivselt rekonstrueerida, sest süüdistatav on valinud kriminaalmenetluses taktika, kus ta on üldse keeldunud ütluste andmisest või siis eitab oma viibimist süüdistuses märgitud ajal kuriteopaigas. Seega pole kriminaalasjas tõendamist leidnud, et N. Kaltšukil esines tahtlus põhjustada A.K. surm. 20.
25. Ringkonnakohtu jaoks lisab süüdistataval kannatanu A.K. osas tapmistahtluse puudumisele kaalu ka asjaolu, et sündmuskoha vaatlusel 06.10.2013 kell 05.50 on kannatanu fotografeeritud ja fikseeritud temale esinenud vigastustega korteri diivanil istuvana (kd 1, lk 128-139). Analüüsides kogutud tõendeid ja maakohtu poolt tuvastatud faktilisi asjaolusid (millega ringkonnakohus küll nõustub), leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada süüdistatava N. Kaltšuki poolt kannatanute G.K. ja A.K. suhtes toimepandud kuritegude lõppkvalifikatsiooni osas KarS § 114 p-de 3, 5 järgi materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu

§ 338p 2 mõttes.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kannatanu G.K. suhtes toimepandud kuritegu tuleb kvalifitseerida kaudse tahtlusega toime pandud mõrvana seoses röövimisega, s.o KarS § 114 p 5 tunnusel. (Mõrva, s.o tapmise kvalifikatsioon seoses röövimisega või omakasu motiivil jäi samaks ka pärast 01.01.2015 toimunud karistusseadustiku muudatusi, küll on aga KarS § 114 käesoleval ajal kahelõikeline ja kvalifitseeritav KarS § 114 lg 1 p 5 järgi). Kannatanu A.K. suhtes toimepandud kuritegu tuleb kvalifitseerida röövimisena, mis on toime pandud raske tervisekahjustuse tekitamisega ja isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, s.o KarS § 200 lg 2 p-de 4, 5 tunnusel. (Röövimine, mis on toime pandud raske tervise kahjustuse tekitamisega ja isiku poolt, kes on varem röövimise toime pannud, on analoogselt kvalifitseeritav ka pärast 01.01.2015 asetleidnud karistusseadustiku muudatusi). N. Kaltšuki eesmärgiks oli hõivata kannatanutele kuuluvat vara ning kuriteo pani ta toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ringkonnakohtu jaoks ei tekita maakohtu otsuses analüüsitud tõendite ja kannatanutele kuulunud esemete hõivamisega seoses vähimatki kahtlust, et süüdistatavat ajendas kannatanute suhtes kuritegu toime panema omakasuline motiiv – aineline kasu saamine. Ringkonnakohtu arvates saab kindlasti jaatada süüdistataval esinenud tahtlust tekitada A.K. le eluohtlik tervisekahjustus. Sellise tahtlusele olemasolule viitab eelkõige asjaolu, et tegu ei olnud ainult mõne üksiku löögi, vaid peksmisega. Ainuüksi löökide korduvus pole küll raske tervisekahjustuse tekitamise tahtluse jaatamiseks piisav, aga peksmise puhul on sellise tahtluse olemasolu võimalus siiski suurem kui ühe-kahe löögi puhul (RKKKo nr 3-1-1-46-15, p 9). Et süüdistatav põhjustas kannatanule roiete hulgimurruga raske tervisekahjustuse, osutab asjaolule, et tegemist oli intensiivse peksmisega. Vägivalla intensiivsus viitab sellele, et peksja pidas võimalikuks, et tekitab elule ohtliku tagajärje, ja möönis seda KarS § 16 lg 4 mõttes. Röövimine on asja äravõtmine vägivallaga. See võib seisneda ähvardamises, kehalises väärkohtlemises või raske tervisekahjustuse tekitamises (KarS § 118). Ka pärast karistusseadustiku muudatusi 01.01.2015 on endiselt KarS § 118 (raske tervisekahjustuse tekitamine) sisustatud lõikega 1 punktiga 1, s.o tervisekahjustuse tekitamine, millega põhjustati oht elule. Kannatanu A.K. suhtes läbiviidud kohtuarstliku ekspertiisi arvamuse kohaselt (kd 1 lk 118-123) põhjustasid temal esinenud roidemurrud eluohtliku tervise kahjustuse. III 17

1. Tulenevalt süüdistatava tegudele antavast karistusõiguslikust hinnangust, tuleb maakohtu otsus tühistada N. Kaltšukile mõistetud karistuse osas. Siinjuures arvestab ringkonnakohus karistuse mõistmise põhialuseid, mis on sätestatud KarS §-s 56 lg
2. 21.
3. Süüdistatav N. Kaltšuk oli tegude toimepanemise ajal süüvõimeline ja tema käitumises ei esine süüd välistavaid asjaolusid. Madalast omakasu motiivist ajendatud kuriteod olid samas suunatud kannatanute elu ja tervise vastu. Süüdistatav ei ole väljendanud maakohtus ega ringkonnakohtus kahetsust toimepandu osas. Süüdistatav on varem korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes ringkonnakohus ei tuvastanud. 21.
4. Karistusliigina kuritegudes KarS §-de 114 ja 200 järgi on ettenähtud vangistus. Karistuse mõistmisel arvestab ringkonnakohus eelkõige süüdistatava süü suurust, mis ei ole kindlasti käesoleval juhul väike. Seetõttu tuleb põhjendatuks pidada mõistetava karistuse puhul sanktsiooni keskmist määra. Õiguskorra kaitsmise huvidest, samuti eripreventsioonist lähtudes, et mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista süüdistatavale karistused sanktsioonide keskmise määra lähedaselt. Kvalifitseerides kummagi kannatanu suhtes toime pandud kuriteod karistusseadustiku eri sätete järgi ja mõistes eraldi karistused, ei halvenda ringkonnakohus sellega süüdistatava olukorda, sest mõistab liitkaristuse KarS § 64 lg 1 sätteid kohaldades. Seega kuriteo eest KarS § 114 p 5 järgi mõistab kohus N. Kaltšukile karistuseks 13 aastat vangistust ja kuriteo eest KarS § 200 lg 2 p-de 4, 5 järgi 9 aastat vangistust ja lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõistab KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 13 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algust tuleb lugeda N. Kaltšuki kinnipidamise ajast, s.o 14.10.
5. IV
6. Süüdistatav vaidlustas ka temalt maakohtu otsusega väljamõistetud menetluskulude suurust, milledest suure mahu moodustavad ekspertiisitasude kulud (6058 eurot 90 senti). 22.
7. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks menetluskulude jätkuvat riigi kanda jätmist, sest maakohus on niigi

§ 180

lg 3 alusel jätnud riigi kanda 141 eurot 40 senti kaitsjatasu kohtueelses menetluses, 1250 eurot 20 senti kaitsjatasu kohtumenetluses ja 2058 eurot 90 senti ekspertiisitasude eest. Arvestamata ei saa seejuures jätta, et süüdistatav on siiski toime pannud kõrgema raskusastmega kuriteod. 22.2. Süüdistatava N. Kaltšuki kaitsja A. Matvejev esitas ringkonnakohtus taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus apellandil kohtulikuks menetluseks ettevalmistumiseks, sealhulgas apellatsiooni esitamiseks kuus tundi, kliendi külastamisele üks tund ja kohtuistungil osalemisele poolteist tundi. Nende toimingute eest taotleb kaitsja vastavalt 240 eurot, 40 eurot ja 60 eurot ehk kokku 340 eurot, millele lisandub käibemaks 68 eurot. Lisaks taotleb kaitsja Narvast Jõhvi ja tagasi ning Narvast Tartusse ja tagasi sõitmiseks (kokku 460 kilomeetrit) tehtud kulutuste hüvitamist 138 euro ulatuses; summale lisandub käibemaks 27 eurot ja 60 senti. Juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg-st 3, § 22 lg-st 7 ja § 23 lg-st 1 ning kaitsetoimingu tegemise ajal kehtinud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra" 18 (kulude hüvitamise kord) p-dest 2, 16, 18, 51 ja 54, leiab kolleegium, et tasutaotlused on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 22.3.

§ 175

lg 1 p 4 alusel tuleb lugeda menetluskulude hulka kokku 478 eurot pluss käibemaks 95 eurot ja 60 senti ehk kokku 573 eurot ja 60 senti. Kuna ringkonnakohus teeb

§ 337

lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, peab kohus põhjendatuks jätta kaitsja kuludest 1/3 vastavalt

§ 185lg-le 1 riigi kanda.

Seda põhjusel, et apellatsioonides oli põhimõtteliselt taotletud süüdistatava õigeksmõistmist, ringkonnakohus tühistas aga maakohtu otsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise osas, mis apellatsioonides ei sisaldunud. Seega summast 573 eurot ja 60 senti jääb 1/3 ehk 191 eurot ja 20 senti riigi kanda, 2/3, s.o 382 eurot 40 senti, tuleb tasuda süüdistataval. V 23. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes

§ 337

lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2 ning § 340 lg 2 p st 3 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse N. Kaltšuki osas tema süüdimõistmises ja karistamises KarS § 114 p-de 3 ja 5 järgi, teeb tühistatud osas uue otsuse, mõistab süüdistatava süüdi KarS § 114 p 5 (kehtiv KarS § 114 lg 1 p 5) järgi ja KarS § 200 lg 2 p-de 4, 5 (kehtiv KarS § 200 lg 2 p-d 4, 5) järgi süüdi ja karistab teda liitkaristusega 13 aastat vangistust KarS § 64 lg 1 alusel. Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonide õigeksmõistmise taotlused jäävad rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk /allkirjastatud digitaalselt/ 19 Aarne Sarjas