3-15-2795/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-15-2795 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.10.2015 otsuse nr 4.2-1/13726-4 tühistamiseks ja 24.09.2015 avalduse nr 4.21/13726-1 uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX, esindaja vandeadvokaat Robert Sarv; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 31.03.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. XXX esitas 24.09.2015 Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) kirjaliku avalduse nr 4.2-1/13726-1 relvaloa nr RL0730751 vahetamiseks seoses relvaloa kehtivuse lõppemisega 11.10.
5. Relvaloa alusel oli kaebajal õigus omada ja kanda püstolit CZ-83 kal. 9 mm Br short nr 131426 enese ja vara kaitse eesmärgil. PPA 16.10.2015 otsusega nr 4.2-1/13726-4 keelduti kaebajale relvaloa väljastamisest põhjusel, et isikul esinevad relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 36 lg 1 p 6 järgi asjaolud, mis välistavad füüsilisele isikule relvaloa andmise.
6. 09.11.2015 esitas kaebaja esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 16.10.2015 otsuse nr 4.2-1/13726-4 tühistamiseks ja 24.09.2015 avalduse nr 4.2-1/13726-1 uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks (tl 2-4).
7. Tartu Halduskohus võttis 10.11.2015 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 11.12.2015 saabus kohtusse vastustaja vastus kaebusele (tl 10-11).
8. 06.01.2016 määrusega otsustas kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada kohtule täiendavaid menetlusdokumente. 19.01.2016 saabusid kohtule kaebaja kirjalik seisukoht ja menetluskulude nimekiri (tl 24-30). KAEBAJA VÄITED
9. Kaebuse esitaja leiab, et kaevatava otsuse tegemisel on vastustaja oluliselt rikkunud haldusmenetluse norme. Kaebuse kohaselt ei ole PPA otsuse tegemisel arvestanud kõiki olulist tähtsust omavaid asjaolusid, rikutud on haldusakti põhjendamise kohustust ning proportsionaalsuse põhimõtet. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
10. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega, et otsuse tegemisel ei ole arvestatud tema vastuväidetega, ei ole välja selgitatud kõiki olulisi asjaolusid, ei ole teostatud kaalutlusõigust ning et otsus on ebaproportsionaalne. Vastustaja on seisukohal, et otsus on kaalutletud ning kaalutlused vastavad nii Riigikohtu otsuste kohaselt nõutavale ning ka muule kohtupraktikale. Vastustaja väidab, et asjakohatu on kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole järginud uurimiskohustust ning RelvS § 43 lg 1 p 2 ei ole põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud, mistõttu saab relvaloa andmisest keeldumise aluseks võtta isegi ilma kaalutlusõigust teostamata mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
11. PPA keeldus 16.10.2015 otsusega nr 4.2-1/13726-4 XXX relvaloa väljastamisest RelvS § 36 lg 1 p 6 alusel, kuna kaebaja on kriminaalkorras karistatud isik (tl 6-7). Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja juhtis 16.06.2012 kella 23.05 ajal Võru linnas Tallinna maanteel mootorsõidukit Honda CR-V reg nr 989 TEH, olles alkoholijoobes, s.o alkoholisisaldus XXX väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 0,88 mg/l (-/+ 0,09 mg/l) kohta, ja talle mõisteti karistusseadustiku § 424 järgi karistuseks 2 kuud tingimisi vangistust katseajaga 3 aastat. Otsus jõustus 06.07.
12. Tulenevalt karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p-st 6 kustutatakse talle mõistetud karistus 21.06.
14. Vaidlus on selles, kas vastustaja on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud haldusmenetluse norme, jättes arvestamata kõik olulised tähtsust omavad asjaolud, rikkudes nii haldusakti põhjendamise kohustust kui ka proportsionaalsuse põhimõtet.
15. RelvS § 36 lg 1 p 6 kohaselt ei anta soetamisluba ega relvaluba füüsilisele isikule, kes on kriminaalkorras karistatud.
16. Tartu Ringkonnakohus on 07.04.2015 otsuse nr 3-13-1198 (jõustus Riigikohtu 09.09.2015 määrusega nr 3-7-1-3-324-15) punktis 8 märkinud järgmist: „Haldusaktist ei saa järeldada kaalutlusõiguse teostamata jätmist ning põhjenduste puudulikkust ainuüksi sellepärast, et selle põhjendused pole haldusakti adressaadi arvates piisavalt mahukad või ei tähtsusta piisavalt neid aspekte, mida peab oluliseks haldusakti adressaat, ja mis ei jõua seetõttu haldusakti adressaadi jaoks meelepärasele lõpptulemusele. Kaalutlusotsus eeldabki asjas tähtsust omavate asjaolude vaagimist ning vastavalt nende asjaolude kaalukusele lõppotsustuse langetamist, kuid menetlusosaline ei saa haldusorganile ette kirjutada, milliseid asjaolusid tuleb teistest ülemateks tähtsustada.“
17. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23.05.2013 jõustunud otsusega nr 3-41-12-13 tunnistati RelvS § 41 lg 9 koostoimes sama seaduse § 36 lõike 1 punktiga 6 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda relvaloa või relvakandmisloa vahetamisel arvestada kriminaalkorras karistatu isikut ja tema toimepandud tegu.
18. Riigikohus on tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks mitmed relvaseaduse sätted osas, milles need ei võimalda relvaloa väljastamisest keeldumisel ja relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestada kriminaalkorras karistatu isikut ja tema toimepandud tegu. Kuid kohtu arvates tuleb käesolevas asjas lugeda määravaks asjaolu, et põhiseadusega vastuolus olevaks ei ole tunnistatud RelvS § 43 lg 1 p-i 2 kehtivas sõnastuses, millest tulenevalt PPA peatab ilma kaalutlusõigust teostamata soetamisloa või relvaloa kehtivuse, kui loa omaja on kriminaalmenetlusest tulenevatel asjaoludel kahtlustatav või süüdistatav mootorsõiduki või trammi joobeseisundis juhtimises, isikuvastases kuriteos, tulirelva ja laskemoonaga seotud kuriteos või kuriteos, mis on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades.
19. Kohtu arvates on antud olukorra lahendamise seisukohalt oluline, et põhiseadusega vastuolevaks ei ole tunnistatud RelvS § 43 lg 1 p 2 ja lg 2 sätteid, millest tulenevalt on relvaseaduse mõttes ühteviisi ohtlikud ja relvaloa kehtimise osas ühesuguste õiguslike tagajärgedega nii mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes, isikuvastane kuritegu, aga ka tulirelva või laskemoonaga seotud kuritegu. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rõhutas oma 14.12.2010 otsuse nr 3-4-1-10-10 p-s 60, et isegi mõnede tahtlike kuritegude toimepanemise eest karistatud isikute relvaloa kehtetuks tunnistamise ilma kaalutlusõiguse võimaldamiseta võib lugeda põhjendatuks. Kohus leiab, et kuna Riigikohus ei ole RelvS § 43 lg 1 p-s 2 tehtud viiteid kuriteokoosseisudele kehtetuks tunnistanud, siis sellest tulenevalt võib soetamisloa või relvaloa väljastamise keeldumisel aluseks võtta ka ilma kaalutlusõigust teostamata mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
20. Kohtu arvates on viimatinimetatud järeldus põhjendatud ka seetõttu, et nii mootorsõiduk kui ka tulirelv, eriti oma tehniliste omaduste poolest võimsad suurekaliibrilised sile- ja vintraudsed relvad on liigitatavad suurema ohu allikate alla. Suurema ohu allikas kujutab endast tegevust teatud asjade ja ainete ekspluateerimisel, millised käikulastuna, liikumapanduna või loomulike omaduste tõttu ei allu täielikult inimese tahtele ja kontrollile. Riigi poolt on mootorsõidukite juhtimise, samuti tulirelvade käitlemise õiguste andmise kord delegeeritud seaduses sätestatud isikutele, kes vastutavad ka näiteks relvaloa saanud isikul vajalike omaduste, eelduste jms olemasolu osas, teostades sellise õiguse andmisel diskretsiooniõigust. Juhul, kui isik, kes ei käitu vastutustundlikult analoogilisi õigusi kasutades suurema ohu erinevate allikate kasutamisel (nt mootorsõiduk), siis on mõistetavalt tekkinud põhjendatud üldine kahtlus sellise isiku isikuomadustes, kes käsitleb muid suurema ohu allikaid (muuhulgas tulirelvi). Seega esinevad antud asjas vaieldamatult asjaolud, mis viitavad relvaloa omaja enda ja teise isiku turvalisust ohustavale eluviisile või käitumisele, mis on sobimatu seda liiki relva soetajale või omajale.
21. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väidetega, et vastustaja on otsuse tegemisel teinud olulisi kaalutlusvigu ning rikkunud põhjendamiskohustust. Asjaolud, et
22. aastal toimepandud tegu oli esmakordne, kaebaja ei ole samalaadset tegu enam toime pannud ning et kaebajal puuduvad mistahes RelvS sätestatud nõuete rikkumised, ei oma antud juhul asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Tähtsust omab asjaolu, et kaebaja juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja teda karistati selle eest kriminaalkorras. Tegemist oli teise astme otsese tahtlusega toime pandud kuriteoga. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kuna käesolevas asjas on kaitstavaks õigushüveks liiklusohutus, siis mootorsõidukiga kui suurema ohu allikaga liiklusohutuse tahtlik rikkumine viitab kaebaja vastutustundetule ja küünilisele käitumisele. Vastustaja on antud juhul otsuse tegemisel lähtunud kriteeriumidest, mis on piisavalt esitatud vaidlustatud otsuse kolmel lehel, millega kohus nõustub ja mida kohus ei pea vajalikuks korrata. Vaidlustatud otsuses on põhjendatult märgitud, et sellise kuriteo toimepanemine näitab isiku üldist suhtumist õiguskorda ja suutmatust järgida kehtivaid õigusnorme. RelvS § 43 lg 3 p 2 kohaselt on vastustaja hinnanud karistatu isikut ja tema toimepandud tegu. Üldtuntud on asjaolu, et liiklusohutuse selline raske ja tahtlik rikkumine on sobimatu ning tuleb kohtu arvates kõigi turvalisuse huvides otsuse langetamisel aluseks võtta. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja oli teadlik ka sellest, et juhul kui ta juhib mootorsõidukit alkoholijoobes ja teda karistatakse kriminaalkorras, seega kuritegu toime pannes, võidakse talle keelduda soetamisloa või relvaloa väljastamisest, kuid vaatamata sellisele teadmisele, kaebaja käitus kuritahtlikult ja asetas ennast teadlikult ennast kahjustavasse olukorda. Asjaolu, et kuriteo toimepanemisega ei kaasnenud kahjulikke tagajärgi teistele isikutele, oli pelgalt õnnelik juhus, mitte relvaloa väljastamist õigustav asjaolu.
23. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 158 lg 3 kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et vastustaja ei ole kaalutlusotsuse tegemisel teinud ei menetlus- ega vormivigu, mis võisid mõjutada asjas sisulist otsustamist. Diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, otsus tugineb seaduslikule alusele ega ole väljunud diskretsiooni piiridest. Vaidlustatud otsus on piisava põhjalikkusega motiveeritud ja selles on märgitud, „et ohu tõenäosus on aga suurem siis, kui isik on toime pannud tahtliku kuriteo, olles joobeseisundis. Kuna isik ei ole käitunud vastutustundlikult suuremat ohu allikat kasutades (mootorsõidukit), siis on mõistetavalt tekkinud üldine kahtlus sellise isiku isikuomadustes, kes käsitleb muid suurema ohu allikaid – tulirelvi. Antud asjas esinevad asjaolud, mis viitavad relvaloa omaja niisugusele eluviisile või käitumisele, et isik ei sobi omama tulirelva.“ Kahtlemata on kehtestatud piirang relvaloa väljastamisest keeldumise näol kohtu arvates oma eesmärgi (ennetada ohtu inimese elule ja tervisele) saavutamiseks sobiv ja vajalik abinõu, kuna isik võib kehtivat relvaluba omades ja relvi kasutades kujutada endast ohtu ka teiste isikute elule ja tervisele.
24. Kaebaja väide, et vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet, kuna ei ole püüdnud tegelikkuses välja selgitada, kas ja mis põhjustel kaebaja vajab enda ettevõtte kaitseks relva, on kohtu arvates põhjendamatu. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja saanud asjas anda selgitusi ja põhjendusi nii kirjalikult kui ka suuliselt telefoni teel. Kaebaja väitel vajab ta relva eelkõige enda ettevõtte kaitseks. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on ta seda põhjendanud vaid hüpoteetilise väitega, et turvafirmale loota ei saa ning samas nentinud, et lähiaastatel midagi juhtunud ei ole. Nendest kahest väitest nähtub kohtu arvates selgelt reaalse ohu puudumine kaebaja varale.
25. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub alus, järelikult jääb kaebus rahuldamata.
26. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik