lg 2 p 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati Roman Koltsov’i karistusaja hulka ka kahtlustatavana kinnipidamise aeg ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohus suurendas
a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega Roman Koltsov’ile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 7 kuud ja 4 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud ja kaks päeva vangistust. Kohus tühistas tõkendi – elukohast lahkumise keeld – Roman Koltsov’i ilmumisel vangistusasutusse karistuse kandmisele. Roman Koltsovi karistusaeg algas 30.06.2015 ja karistuse täielikul ärakandmisel lõppeks see 02.10.2016.
Tartu Vangla ei toeta Roman Koltsov’i tingimisi enne tähtaega vabastamist tulenevalt kõrgest riskiastmest. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ennetähtaegselt vabanedes asuks Roman Koltsov elama aadressil XXXX. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub Roman Koltsov’i vangistuses viibivale isale. Korteris on võlgnevuse tõttu elekter välja lülitatud. Roman Koltsov’il on hea läbisaamine oma isaga, kes on ka XXXX, ema on surnud. Kinnipeetaval on ka poolõde N.M., kellega suhted probleemsed. Roman Koltsov’il on head ja toetavad suhted onuga. Kinnipeetav kavatseb väidetavalt kriminaalse taustaga tuttavatega suhtlemisest hoiduda. Kinnipeetav on õppinud XXXX, kus lõpetas 9. klassi. Roman Koltsov on X töövõimetu, on teinud juhutöid ning viimane ametlik töö oli 2000-2001.a. Vangistuses töötab kinnipeetav majandusabitööl, vabanedes töökoht puudub, kuid tuttavate abiga loodab siiski tööd leida. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabanemist tulenevalt kõrgest riskitasemest. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Roman Koltsov avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. Prokurör kirjalikus arvamuses ei teota ennetähtaegset vabanemist nõustudes Tartu vangla seisukohtadega. KOHTU SEISUKOHT Roman Koltsov’ile mõisteti liitkaristus teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna Roman Koltsov on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Roman Koltsov’it on varem kriminaalkorras karistatud kuritegude toimepanemise eest, kuid ta on jätkanud seadusi eiravat käitumist. Käesolevalt kannab karistust süstemaatiliselt toime pandud varguste eest. Viimase kuriteo pani kinnipeetav toime katseajal. Kinnipeetav on oma käitumisega näidanud, et ta pole oma eelmisest seaduserikkumisest teinud mingeid konkreetseid õigeid järeldusi – Roman Koltsov pole asunud paranemisteele ja elama seadusekuuleka kodaniku elu. Samas tuleb tõdeda, et vangistuses oldud aja jooksul on tema käitumisse tekkinud ka mõningaid positiivseid ilminguid. Kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud kahes taasühiskonnastavas tegevuses. Alates 01.11.2015 osaleb Roman Koltsov majandustööl sektori koristajana. Alates 18.11.2015 osaleb sotsiaalprogrammis eluviisitreening. Kinnipeetava käitumises ei ole olnud negatiivseid ilminguid, suhtlemine vanglaametnike ja kaaskinnipeetavatega on olnud korrektne ja konflikte pole esinenud. Ka vangla kodukorrarikkumisi pole ta toime pannud ning distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. See näitab Roman Koltsov’i eeldusi liikuda õiguskuulekuse suunas. Paraku ei ole Roman Koltsovil kuigi head eeldused resotsialiseerumiseks. Roman Koltsov’i vabanedes on ohustatud ühiskond tervikuna. Oht seisneb röövimises ja vargusega kaasnevas vägivallas. Oht on tõenäoline, kui kinnipeetaval puudub sissetulek, ta tarvitab alkoholi ja narkootikume ning suhtleb varasemate mitteseaduskuulekate tuttavatega, kes suudavad teda mõjutada. Roman Koltsov’il on vabanedes küll olemas kindel elukoht, kuid korteris on võlgade tõttu elekter välja lülitatud. Kinnipeetaval töötab vangistuses majandusabitööl, kuid vabanedes puudub tal kindel töökoht, millest saaks korteril lasuvaid võlgu ära maksta. Vabanemisfondis on Roman Koltsov’il vaid 7,91 eurot. Kinnipeetaval ei ole kuigi palju väljaspool vanglat asuvaid tuttavaid, on küll õde ja onu, kuid nemad ei ole valmis Roman Koltsov’it majanduslikult toetama. Kinnipeetava hoolimatule elustiilile viitavad süstemaatilised õigusrikkumised, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning suutmatus teha varasemast elust järeldusi . See näitab suurt tõenäosust, et Roman Koltsov paneb ennetähtaegselt vabanedes toime uusi kuritegusid. Seetõttu leiab kohus, et Roman Koltsov tuleb jätta tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.