21.01.2016 maakohtule saadetud e-kirjas taotles hageja esindaja kostjate nõusoleku esitamise tähtaja pikendamist maksimaalselt kahe nädala võrra. Kohus rahuldas hageja esindaja taotluse ja pikendas tähtaega 2 nädalat. 29.02.2016.a seisuga ei ole hageja maakohtu 05.01.2016.a nõudekirja täitnud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest. 5. 12.11.2013 müügilepingu kohaselt elavad kostjad alaliselt Vene Föderatsioonis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (
Kohus andis kohtumääruses tähtaja kohtualluvuse põhjendamiseks ning kostjate kirjaliku nõusoleku esitamiseks asja arutamiseks Eesti kohtus. Kohus selgitas nõudekirjas, et kohtule teadaolevalt ei ela võlgnikud aadressil Soo 17-21, 43122 Kiviõli. Võlgnikud V. S. ja T. S.a elavad aadressil Santjago-de-Kuba tänav, maja 8, korpus 2, korter 191, Sankt-Peterburi linn, Venemaa Föderatsioon. 6. „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades“ (õigusabilepingu) artikli 1 kohaselt, ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel. Artikli 21 p 1 ja 2 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht või kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. 2 Kuna võlgnikel puudub Eesti Vabariigis elukoht ning nad elavad Vene Föderatsioonis, peab õigusabilepingu art 21 olema asja menetlemiseks Eesti kohtus kostjate, V. S.i ja T. Solvoveva kirjalikud nõusolekud.“ Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule (
lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtumääruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (
Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. 9. Kohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.