Obsah (4)

§ 619§ 173§ 172§ 178

2-07-50972 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Kohtujurist Merilin Saava Määruse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2016. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-50972 T

) § 477 lg-st 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 619

¹ lg 1 kohaselt väljastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 (edaspidi määrus) artikli 6 lg 2 ja 3, artikli 9 lg 1 ning artikli 24 lg 1 järgseid kinnitusi kohtulahendi teinud maakohtud. Määruse artikli 25 lg 1 järgi väljastab nõude kohta koostatud avaliku dokumendi kinnituse Euroopa täitekorraldusena Harju Maakohus.

§ 619

¹ lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kinnituse väljastamise lahendab kohus kirjalikus menetluses. Kinnitus toimetatakse kätte kostjale või võlgnikule ja edastatakse kinnituse taotlejale. Kinnituse andmata jätmise määrus toimetatakse avaldajale kätte ning avaldaja võib esitada selle peale määruskaebuse. 5. Justiitsministri 22.12.2005 määruse nr 57 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 5 „Kohtutoimikute säilitustähtajad“ kohaselt on muude hagiga ja hagita asjade kohtutoimikute säilitustähtaeg tsiviilasjades 5 aastat, säilitustähtajaga alates viimase kohtulahendi jõustumise päevast. 16.09.2008 tehtud Harju Maakohtu määrust Euroopa täitekorraldusena kinnitada ei saa, kuna kohtul puudub võimalus kontrollida, kas toimunud kohtumenetlus vastas määruse III peatükis sätestatud nõuetele (määruse artikkel 6 lg 1 p c). Kuna kohtutoimik tsiviilasjas nr 2-07-50972 on hävitatud, ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas menetluse algatusdokument (makseettepanek) on kätte toimetatud vastavalt määruse artiklite 13 kuni 15 nõuetele või on kättetoimetamine hiljem heastatud vastavalt määruse artiklile 18. Kohtute infosüsteemist eeltoodud andmeid ei nähtu. Kohtul on võimalik väljastada täitekorralduse tõend vaid juhul, kui menetluse algatusdokument on võlgnikule isiklikult kättetoimetatud või see on võimalik võlgnikule kättetoimetatuks lugeda. Sealjuures ei ole lubatav kättetoimetamine fiktsioonidega või avalikult. 6. Määruse artikkel 18 reguleerib miinimumnõuetele mittevastava menetluse heastamise võimalust. Artikkel 18 lg 1 näeb ette, et kohus võib kohtuotsuse Euroopa täitekorraldusena kinnitada vaid juhul, kui:

1. a)kohtuotsus võlgniku kohta on langetatud vastavalt artiklite 13 või 14 nõuetele ja
2. b)võlgnikul on võimalik kohtuotsus vaidlustada täieliku läbivaatamise teel ja võlgnikku on kohtuotsuses või koos sellega õigeaegselt teavitatud sellise vastuväite menetlusnõuetest, sealhulgas asutuse nimetus ja aadress, kellele taotlus esitada ning vajadusel selle tähtaeg ja
3. c)võlgnik ei ole kohtuotsust asjaomaste menetlusnõuetega vastavuses vaidlustanud. Kohtul on võimalik menetluse nõuetele mittevastavus heastada vaid kõigi eelduste (a-
4. c)üheaegse esinemise korral. Kuivõrd ka kohtuotsuse kättetoimetamisele rakenduvad määruse artiklites 13-14 viidatud miinimumnõuded, ei ole esimest nimetatud eeldust, so 16.09.2008 kohtumääruse võlgnikule kättetoimetamise fakti (artikkel 18 lg 1 p
5. a)toimiku hävitamise tõttu enam võimalik kontrollida. 7. Määruse artikkel 18 lg 2 kohaselt on lubatav täiendav heastamise viis: juhul, kui päritoluliikmesriigi menetlus ei ole vastavuses artiklites 13 ja 14 sätestatud menetlusnõuetega, heastatakse selline mittevastavus, kui võlgnik kohtuliku arutamise käigus tõestab, et ta on piisavalt aegsasti isiklikult kätte saanud oma kaitse korraldamiseks vajaliku dokumendi. Tsiviilasjas toimiku hävitamise tõttu ei ole säilinud ka menetluse algatamise avaldust ega selle lisasid. Määruse eesmärgiks on luua vastastikusel usaldusel baseeruv süsteem. Käesoleval juhul ei ole kohtul võimalik usaldusväärselt täita määruse lisas I toodud tüüpvormi. 8.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt

§ 172lg 1 jäävad kantud menetluskulud avaldaja kanda.

Menetluskulude 2 2-07-50972 jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik 3