) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning
Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa, kes elab hagejast lahus. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 250 eurot kuus alates 01.11.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja ei ole elatise nõudes sisulist vastust kohtule esitanud. 6. Perekonnaseaduse (
) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (
Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (
Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (
lg 4).
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. 2 2-15-16847 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2015 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja
Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kohus on hagejale 11.11.2015 kohtumääruses (tl 11-12) selgitanud, et juhul, kui hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt suuremas ulatuses, kui on
lg-st 1 tulenev elatise miinimumsumma, lasub hagejal kohustus tõendada vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud seaduses sätestatud miinimummäära ületavas summas. Hageja ei ole esitanud tõendeid oma vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude kohta, mis ületavad seaduses sätestatud miinimummäära. Kohus on seisukohal, et kuna hageja ei ole tõendanud oma vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid seaduses sätestatud miinimumi ületavas määras, tuleb hagi rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates hagi esitamisest 09.11.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimummääras. Kohtu hinnangul ei ole asjakohased kostja väited selle kohta, et elatise maksmine sõltub hageja vanemate omavaheliste suhete iseloomust ning asjaolust, kas kostjal võimaldatakse lapsega kohtuda või mitte. Lapsest lahus elaval vanemal lasub lapse ülalpidamise kohustus sõltumata sellest, kas lapse vanemad suhtlevad omavahel või kui head või halvad nendevahelised suhted on. Kohtu hinnangul ei ole asjakohased menetlusosaliste väited selle kohta, et elatise maksmine sõltub hageja vanemate omavaheliste suhete iseloomust. Kohus on seisukohal, et hageja vanemate erimeelsused hageja hooldusõiguse teostamise üle ei oma käesolevas menetluses tähtsust.
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kohus võib vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära ainult mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et kostja käesolevas menetluses kohtule esitatud seisukohtadest ei tulene
Kostja on oma seisukohtades välja toonud, et summat 250 eurot ei ole temal kusagilt võtta, kuna tema pangakonto on arestitud ja ta on hetkel töötu. Kooskõlas
lg-ga 2 ei vabane isik alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ning kohtu hinnangul ei ole kostja välja toonud ega põhistanud seaduses sätestatud mõjuvaid elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kohus leiab, et tsiviilasjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks töövõimetu või olukorras, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega kohtu hinnangul ei esine mõjuvat põhjust käesolevas asjas hageja kasuks elatise 3 2-15-16847 väljamõistmiseks alla kehtestatud miinimummäära. Kohus on seisukohal, et kostja on töövõimeline isik, kellel on kohustus korraldada oma elu selliselt, mis võimaldaks tal täita miinimummääras ülalpidamiskohustust oma alaealise lapse osas. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ning XXX tuleb välja mõista igakuine elatis miinimumsummas 195 eurot (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates 09.11.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. 7. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist s.o alates 2014 novembrist kuni 2015 oktoobrini summas 3000 eurot. Kostja ei ole sisulist vastust tagasiulatuva elatise kohta kohtule esitanud.
järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes täitnud alates ajast, mil lõppes hageja seadusliku esindaja ning kostja abielu ja kooselu. Kostja ei ole kohtule sisulist vastust tagasiulatuva elatise kohta esitanud. Kohus selgitab, et kostja väited selle kohta, et hageja ema käskis hagejast eemale hoida ning asjaolu, et kostja pangakonto on arestitud ja kostja on töötu, ei ole asjakohased. Kohus on eelnevalt väljendanud seisukohta, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja töövõimeline isik, kellel on kohustus korraldada oma elu selliselt, mis võimaldaks tal täita miinimummääras ülalpidamiskohustust oma alaealise lapse osas. Kohus on eelnevalt leidnud, et kuna hageja ei ole tõendanud oma vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid seaduses sätestatud miinimumi ületavas määras, rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista igakuine elatis miinimumsummas. Kohus jääb sama seisukoha juurde tagasiulatuva elatise väljamõistmisel ega pea põhjendatuks tagasiulatuva elatise väljamõistmist suuremas summas kui
-s sätestatud elatise miinimum. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär oli 2014.aastal 355 eurot, seega oli igakuine miinimumelatise summa 177,5 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks osaliselt ning peab põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt alates 09.11.2014 kuni kohtule hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani 08.11.2015 summas 2309,67 eurot (ajavahemik 09.11.2014.a. kuni 30.11.2014.a. 177,5/30x22=130,17 eurot; ajavahemik 01.12.2014 kuni 31.12.2014.a. 177,5x1=177,5 eurot; ajavahemik 01.01.2015.a. kuni 31.10.2015.a. 195x10=1950 eurot; ajavahemik 01.11.2015 kuni 08.11.2015.a. 195/30x8=52 eurot) hageja kasuks. 8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt ning leiab, et sellest tulenevalt ei ole mõistlik jätta kogu menetluskulude kandmise kohustus kostjale, on kohus seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. 4 2-15-16847 Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kohus on käesolevas tsiviilasjas jätnud menetluskulud poolte endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.