2-15-16388 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht 4. märts 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-16388 T

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXX(hageja) esitas 02.11.2015 Harju Maakohtule hagi XXX(kostja) vastu võlgnevuse 45 000 euro, intressi 1250 euro, viivise 2310 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale laenu, kandes kolme ülekandega 27.05.2014 (10 000 eurot), 09.06.2014 (5000 eurot) ja 18.07.2014 (5000 eurot) kokku 20 000 eurot kostja arvelduskontole. Suulise laenulepingu kohaselt pidi kostja laenu tagasi maksma hiljemalt 31.12.
2. Hageja andis 19.09.2014 kostjale täiendavalt laenu summas 25 000 eurot (sularahas). Selle laenu üleandmise fikseerimiseks sõlmisid poolt lihtkirjaliku laenulepingu, mille järgi kohustus kostja maksma laenult intressi 5% aastas (s.o 1250 eurot) ja laenu tagastamisega viivitamisel viivist 0,2% päevas sissenõutavaks muutunud summalt. Laenu tagastamise tähtpäev oli 19.09.
4. Kohus võttis 06.11.2015 määrusega hagiavalduse menetlusse.
5. 02.03.2016 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ja asjas menetluse lõpetada kirjalikus menetluses. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, st et hageja ei saa uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Samuti kinnitasid pooled, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega kinnitasid pooled, et nad on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja on nendega nõus. Hageja taotles poole tasutud riigilõivu, s.o 625 euro, tagastamist ning palus selle kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXX.

§ 661lg-le 4 tuginedes on pooled kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kahe

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 6.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 7. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 8.

§ 168

lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. 9. Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud riigilõivu 02.11.2015 hagiavalduse esitamisel summas 1100 eurot (maksekorraldus nr 44) ning 02.11.2015 (maksekorraldus 45), 05.11.2015 (maksekorraldus 48) ja 09.11.2015 (maksekorraldus 49) hagi tagamise taotlustelt kokku summas 150 eurot (s.o 3 x 50 eurot) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099. Kokku on hageja tasunud kohtule seega riigilõivu 1250 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 625 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda tema arvelduskontole nr XXXXXXXXXX. 10.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3