KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2016, Tallinn Haldusas

) § 38 ning § 40 lg-te 1, 2 ja 4 alusel. Ettekirjutuste kohaselt kontrollib RAB rahapesu kahtlusega seotud informatsiooni. 2. M OÜ esitas 02.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB 05.06.2014 ettekirjutuste nr 1-7/1745 ja nr 1-7/1740 õigusvastasuse tuvastamiseks. Ettekirjutused on tehtud seadusliku aluseta.

§ 40

lg 1 võimaldab ettekirjutuse teha rahapesu kahtluse korral, kuid RAB on ettekirjutuse tegemisel tuginenud rahapesu kahtluse kontrollimisega seotud informatsiooni kontrollimise vajadusele. Seega mingit rahapesu kahtlust PPA-l ei ole. NS-le ei ole esitatud kahtlustust rahapesu toimepanemises, tema suhtes ei ole alustatud ühtegi kriminaalmenetlust. NS on 10.06.2014 toimunud ülekuulamise käigus selgitanud kontodel oleva raha päritolu. Tegemist on legaalsete sissetulekutega, mis on seotud NS-le kuuluvate osaühingute tegevusega. Vaatamata saadud informatsioonile pole NS kontode käsutamise piiranguid maha võetud. Tegemist on pahausksete ettekirjutustega. NS-le kuuluvad ja on Eestis registreeritud firmad, mis tegelevad sõidukite ostu-müügiga juba mitu aastat. Kõik firmad (M OÜ, W OÜ, N OÜ, T OÜ) on Eestis registreeritud ning töötavad stabiilselt Eesti ja rahvusvahelistel turgudel. N Ltd on registreeritud Suurbritannias ning viimase ajani tegeles samuti sõidukite vahendamisega. Vastustajal oli juba ettekirjutuse tegemise ajal teada, millega need firmad tegelevad. Samuti oli teada firma kontodel ja NS isiklikel arvetel olevate rahaliste vahendite päritolu. Menetleja MK ei andnud 10.06.2014 toimunud ülekuulamisel NS-le luba tutvuda faktilisi asjaolusid kajastavate dokumentidega. Keeldumine ei olnud õigustatud seoses rahapesu kahtluse puudumisega. RAB ettekirjutused kontode käsutamise piiramiseks riivavad kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt. Küsimuste olemasolu korral võiks RAB piirduda küsitlemise ja dokumentatsiooni analüüsimisega. Piirates konto käsutamist, ei arvestanud vastustaja asjaoluga, et firmal on jooksev majandustegevus, mis nõuab rahaliste vahendite kasutamist firma huvides. 3. PPA vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Esimene teade kaebajaga seotud kahtlastest tehingutest laekus RAB-le juba 16.07.2013 ning konkreetse haldusmenetlusega seoses avati 16.07.2013 kontrolltoimik nr 1302276. Seega 2

§-s 40 sätestatule ei sõltu RAB poolt rakendatavad piirangud sellest, kas alustatud on kriminaalmenetlust või mitte. Piisab sellest, et teatud faktiliste asjaolude pinnalt on tekkinud rahapesu kahtlus ning vajadus tagada vara säilimist teatud ajani. Asjaolu, kas äriühingu seaduslikule esindajale NS-le on esitatud kahtlustus rahapesu toimepanemises ning kas tema suhtes on või ei ole alustatud kriminaalmenetlust, ei oma RAB haldusmenetluses tähtsust. NS ja temaga seotud ettevõtete suhtes 16.07.2013 avatud rahapesu kahtluse kontrolltoimiku nr 1302276 raames on RAB vahetanud informatsiooni Leedu rahapesu andmebürooga, andnud loa Leedu kolleegidele jagada RAB-lt saadud informatsiooni Leedu uurimisorganitega ning selle tulemusena on Leedu õiguskaitseorganid teinud kaks õigusabipalvet Eesti õiguskaitseorganitele, mille täitmisel on Harju Maakohus tänaseks arestinud NS ja temaga seotud viie ettevõtte kõik Eesti pankades asuvad kontod Leedus uuritava kriminaalasja raames. Sama menetluse raames piiras RAB vastavalt

§ 40

lg-s 1 sätestatule kõigi nimetatud menetlusaluste isikute kontode kasutamist, kui tekkinud rahapesukahtlust ei saanud kõrvaldada ning oli piisavalt alust arvata, et kontodel oleva raha näol on tegemist Leedus toime pandud kuriteo tulemusena saadud varaga. Lisaks on RAB-le tänaseks teada, et NS on Leedu Vabariigis kriminaalasjas nr 06-1-10004-14 kahtlustatav ning RAB piirangute all olnud kaebaja vara on arestitud Harju Maakohtu 03.07.2014 määrusega kriminaalasjas 1-14-

1. 11.06.2014 ei toimunud NS ülekuulamist, vaid ta andis selgitusi RAB haldusmenetluse raames. Kuna hilisemast Harju Maakohtu määrusest nähtub, et isiku suhtes oli menetluses ka RAB-st sõltumatu kriminaalmenetlus, oli isiku faktilistest asjaoludest informeerimisest keeldumine igati põhjendatud. Samuti nähtub Harju Maakohtu määrusest, et kaebajale oli 04.06.2014 kätte antud teade kuriteokahtlustuse olemasolu kohta tema suhtes, seega enne kõnealuse kaebuse esitamist halduskohtusse. Järelikult on kaebaja püüdnud kohut eksiteele viia väitega, et kriminaalasja ega kahtlustust tema suhtes ei ole.
2. Tallinna Halduskohus jättis 27.03.2015 otsusega M OÜ kaebuse rahuldamata. Rahapesu kahtluse kontrollimisel on oluline ära näidata, milline konkreetne kuritegelikku laadi asjaolu viitab rahapesu kahtlusele (Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 11; 20.05.2015 määrus nr 3-3-1-76-13, p 14). RAB on selgitanud, et rahapesu kahtlus tekkis, kuivõrd oli alus arvata, et käsutuspiirangutega kontodel oleva raha näol on tegemist Leedus toimepandud kuriteo tulemusena saadud varaga. Vastustaja on esitanud Harju Maakohtu 03.07.2014 määruse kriminaalasjas nr 1-14-5788, kus maakohus on tuvastanud, et Leedu Vabariigis on käimas kriminaalmenetlus nr 06-1-10004-14, milles on kahtlustatavateks tunnistatud NS ning temaga seotud ettevõtted, mh M OÜ. Kriminaalmenetluse raames on esitatud õigusabipalve Riigiprokuratuurile kahtlustatavatega seotud pangakontode arestimiseks, kuivõrd kahtlusaluste varad asuvad ka Eesti pankades. Esitatud kahtlustuse kohaselt on NS koos kaasosalistega tegelenud alates jaanuarist 2012 kuni juunini 2014 ebaseadusliku tegevusega, so kelmusega transpordivahenditega kauplemise käigus varalisest kohustusest kõrvalehoidmise eesmärgil. Kuivõrd Leedus toimuva kriminaalmenetluse raames kahtlustatavateks tunnistatud isikud omasid vara ka Eesti pankades, esines reaalne oht, et kahtlusalused võivad Eestis asuvaid kontosid kasutada rahapesu kahtlusega seotud tehingute tegemiseks. Transpordivahendite müügi kaebaja vahendusel on Harju Maakohus viidatud määruses ka tuvastanud. Seetõttu ei olnud välistatud kahtlus, et kontodel asuv raha on saadud kuritegelikul teel. Kohtumäärusest nähtub, et ettekirjutuste tegemise ajaks ei olnud kohtueelne 3

§ 40lg 1 alusel.

Kuigi rahapesu kahtluse kontrollimine RAB poolt on kriminaalmenetlusest eraldiseisev haldusmenetlus, on kaebaja esitatud väide tema seadusliku esindaja suhtes mittetoimuva kriminaalmenetluse osas ekslik. Harju Maakohtu 03.04.2014 määrusest kriminaalasjas nr 114-5788 nähtub, et maakohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt on NS-le 04.06.2014 kätte toimetatud teade kahtlustatavaks tunnistamise kohta Leedu Vabariigis menetletavas kriminaalasjas, seega enne käesoleva kaebuse esitamist. RAB-l oli õigus keelduda kaebaja seaduslikule esindajale NS-le dokumentide tutvustamisest. Nimetatud õigus tulenes menetlejale

§ 38

lg-st 2, sest dokumentide tutvustamine kaebaja seaduslikule esindajale oleks võinud ohustada tõe väljaselgitamist toimuvas kriminaalmenetluses. RAB on talle kuuluvat kaalutlusõigust teostanud korrektselt. Kuivõrd eelnevalt asus kohus seisukohale, et RAB-l oli ettekirjutuste tegemise ajal piisav alus eeldada rahapesu kahtluse olemasolu ning seda kontrollida, ei oleks üksnes isiku küsitlemine ning dokumentatsiooni kontrollimine taganud

§-s 1 ja § 37 lg-s 2 sätestatud ülesannete täitmist. Seetõttu oli ettekirjutuste tegemine konto käsutamispiirangu seadmiseks kohane meede RAB-le seadusest tulenevate ülesannete täitmise tagamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. M OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 27.03.2015 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja rikkunud menetlusnorme, mis on toonud kaasa ebaõige lahendi. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud ettekirjutuse tegemise aluste seaduslikkust ja proportsionaalsust. Ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimine eeldab, et kohus tuvastab, millisele eesmärgile ja kaalutlustele tuginedes seati kaebaja kontole käsutamispiirang ning kas põhjendused on piisavad ettekirjutuse tegemiseks.

§ 38

lg-st 2 tulenevalt ei märgita juhul, kui ettekirjutus on tehtud

§ 40

lg-te 1 ja 3 alusel, ettekirjutuses selle faktilist alust, kuid ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks selliste dokumentidega eraldi tutvunud. Kohus on tuginenud üksnes vastustaja vastusele. Ettekirjutused riivavad kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt. Kohus on piirdunud üldiste fraasidega ega ole analüüsinud toimingu proportsionaalsust seatud eesmärgi suhtes. Kohus ei ole andnud hinnangut kaebaja väitele, et RAB võiks piirduda kaebaja küsitlemise või dokumentatsiooni analüüsimisega. Sellega on kohus rikkunud HKMS § 157 lg-s 1 sätestatud nõuet. 6. PPA palus kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 4

-s sätestatud erisusi arvestades informatsiooni rahapesukahtluse kohta. RAB menetlus ei ole seotud kriminaalmenetlusega. Vajadus rakendada kaebaja vara suhtes piirangut tekkis pikemaajalise haldusmenetluse tulemusena. Haldusmenetluses RAB poolt rakendatavad piirangud ei sõltu sellest, kas on alustatud kriminaalmenetlust või mitte. Piisab sellest, et teatud faktiliste asjaolude pinnalt on tekkinud rahapesu kahtlus ning vajadus vara säilimist teatud ajani tagada. 11.06.2014 ei toimunud NS ülekuulamist, vaid ta andis selgitusi RAB haldusmenetluse raames. Kuna Harju Maakohtu määrusest nähtub, et isiku suhtes oli menetluses ka RAB-st sõltumatu kriminaalmenetlus, oli isiku faktilistest asjaoludest informeerimisest keeldumine igati põhjendatud. Samuti nähtub Harju Maakohtu määrusest, et kaebajale oli 04.06.2014 (enne kaebuse esitamist halduskohtule) kätte antud teade kuriteokahtlustuse kohta tema suhtes. Järelikult on kaebaja tahtlikult püüdnud kohut eksiteele viia väitega, et tema suhtes ei ole kriminaalasja ega kahtlustust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 8. RAB 05.06.2014 ettekirjutuste nr 1-7/1745 ja nr 1-7/1740 õiguslikuks aluseks oli

§ 40

lg 1, mille kohaselt võib RAB rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral ettekirjutusega muu hulgas kehtestada kontol oleva vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 ööpäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates. Vastava ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimine eeldab kohtu poolt selle tuvastamist, millisel eesmärgil ja missugustele kaalutlustele tuginedes äriühingu arvelduskontole käsutuspiirang seati ning kas põhjendused on ettekirjutuse tegemiseks piisavad (vt Riigikohtu 27.03.2013 otsus nr 3-3-1-21-12, p 16).

§ 38

lg-st 2 tulenevalt ei märgita muu hulgas

§ 40

lg 1 alusel tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust, kuid ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud tuleb kajastada eraldi dokumendis, millega puudutatud isikul on võimalik tutvuda, kui RAB sellest mõnel

§ 38lg-s 2 märgitud alusel ei keeldu.

Seega eeldab

§ 40

lg 1 alusel vara käsutamise piiramine rahapesukahtluse olemasolu ning seda põhistavate faktiliste asjaolude esitamist

§ 38lg 2 kohaselt vormistatud eraldi dokumendis.

1. Halduskohus ei ole RAB 05.06.2014 ettekirjutuste tegemise faktilisi asjaolusid sisaldavat dokumenti vastustajalt eraldi välja nõudnud ega tutvunud muul viisil ettekirjutuse aluseks olevate materjalidega, sh faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga. PPA vastavat dokumenti kohtule esitanud ei ole.
2. Tallinna Ringkonnakohus on

§ 40

alusel tehtavale ettekirjutusele esitatavaid nõudeid analüüsinud 29.01.2015 otsuses haldusasjas nr 3-13-2220 ning jääb seal väljendatud seisukohtade juurde. RAB 05.06.2014 ettekirjutustega seonduvat on ringkonnakohus lisaks hinnanud 17.09.2015 otsuses nr 3-14-51336, 25.11.2015 otsuses nr 3-14-51334 ja 07.01.2016 otsuses nr 3-14-51333. 11.

§ 38

lg-t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et nimetatud sättes viidatud eraldi dokumendis tuleb mitte pelgalt loetleda ettekirjutuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, vaid tegemist peab olema ettekirjutuse põhistusega. See tähendab, et RAB peab vastavas dokumendis usutavalt ära näitama, et tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtudes on eesmärgipärane ja vajalik rakendada rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangut

§ 40lg-te 1 või 3 või § 41 lg-te 1 või 4 alusel.

Kuna RAB-l on

§ 38

lg 2 viimasest lausest tulenevalt õigus keelduda puudutatud isikule vastava dokumendi tutvustamisest, kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist või ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses, siis ei saa dokumendis sisuliste 5

§ 38

lg-s 2 nimetatud dokumendi sisuline ulatus oleneb sellest, millise ettekirjutuse faktilist põhistust see sisaldama peab. 12.

§ 40

lg 1 alusel tehtava ettekirjutusega kuni 30 ööpäevaks vara suhtes käsutuspiirangu kehtestamine eeldab sättest tulenevalt esmajoones rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse esinemist. Seega peab vastava ettekirjutuse põhistamiseks

§ 38

lg 2 alusel koostatav eraldi dokument sisaldama tuvastatud asjaoludest lähtuvat põhjendust, millise vara osas ja millest tulenevalt on haldusorganil rahapesukahtlus tekkinud. Täiendavalt tuleb põhistada vara suhtes käsutuspiirangu rakendamise vajadust (nt asjaoludest tulenevalt võib piirangute kehtestamata jätmise korral eeldada vara mittesäilimist). Dokumendis ei pea olema välja toodud selged hinnangud, millise konkreetse eelkuriteoga võib piiratav vara olla seotud, sest sellist tingimust

§ 40

lg-st 1 ei tulene, vaid piisab kahtlusest, et piiratav vara võib olla seotud rahapesuga või terrorismi rahastamisega.

§ 37

kohaselt ei ole RAB pädevuses kriminaalmenetluse alustamine ega läbiviimine, vaid rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluste kohta teabe kogumine, analüüsimine ja kontrollimine ning vajaduse korral abinõude rakendamine kahtlusaluse vara säilimise tagamiseks. Vara kriminaalne päritolu ning rahapesu või terrorismi rahastamine tuvastatakse lõppastmes kriminaalasja menetluses (vt Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 10; 20.05.2014 määrus nr 3-31-76-13, p 13). Arvestades, et

§ 40

lg 1 rakendamine toimub üldjuhul piiratud informatsiooni tingimustes ning see tuleb otsustada viivitamata ja ettekirjutuse õiguslik toime on ajaliselt piiratud, siis ei saa selle rakendamiseks nõutava rahapesukahtluse põhistamise lävi olla sama kõrge, kui näiteks

§ 40

lg 3 alusel tehtava (korduva) ettekirjutuse puhul.

§ 40

lg 3 p-st 1 tulenevalt peab vara valdaja või omanik esmase piirangu kehtivusajal eelkõige ise esitama RAB-le tõendid vara legaalse päritolu kohta. Iseseisvat tähtsust ei oma, kas RAB avas rahapesukahtluse kontrolltoimiku vahetult enne ettekirjutuse tegemist või sellest juba oluliselt varem, sest piiramine seondub siiski konkreetse tehingu, toimingu, ülekande või varaga. 13. Kuivõrd ettekirjutuse põhistus peab kohustuslikult sisalduma

§ 38

lg-s 2 märgitud eraldi dokumendis ning RAB ei ole tõendanud, et sellised dokumendid eksisteerivad, siis on RAB 05.06.2014 ettekirjutused nõuetekohaselt motiveerimata. Haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul alati selle õigusvastasust (vt HMS §-d 54 ja 56; Riigikohtu 17.10.2007 otsus nr 3-3-1-39-07, p 13).

§ 38

lg-s 2 märgitud kohustusliku eraldi dokumendi puudumine on käsitatav haldusakti põhjendamise nõuete olulise rikkumisena (vt Riigikohtu 27.03.2013 otsus nr 3-3-1-21-12, p 18; 20.06.2013 otsus nr 3-3-1-33-13, p 22). Seejuures ei piisa haldusakti põhjendamise nõuete täitmiseks üksnes

§ 38

lg-s 2 märgitud dokumendi formaalsest olemasolust, vaid see dokument peab põhjendamiskohustuse täitmiseks ettekirjutuse põhistust ka tegelikult sisaldama. 14. Isegi juhul, kui ettekirjutust põhistavad asjaolud sisalduvad muudes dokumentides (sh kriminaalasja materjalides) ja RAB-l puudub õigus neid isikule tutvustada, ei vabasta see haldusorganit ettekirjutuse

§ 38

lg-s 2 sätestatud viisil põhjendamise kohustusest (vt Riigikohtu 20.06.2013 otsus nr 3-3-1-33-13, p 18; 27.03.2013 otsus nr 3-3-1-21-12, p 16). Kohtupraktikas on küll peetud erandina võimalikuks arvestada haldusakti kontrollimisel haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan nendest kaalutlustest haldusakti andmisel lähtus (nt Riigikohtu 28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 15), kuid see lähenemine ei ole antud vaidluses asjassepuutuv, sest saaks õigustada üksnes põhjendamata või puudulikult põhjendatud haldusakti HMS § 58 alusel tühistamata, mitte õigusvastaseks tunnistamata jätmist. Haldusakti õigusvastasuse seisukohast ei oma samas tähtsust, kas haldusorgani poolne rikkumine (sh puudulik motiveerimine) võis mõjutada asja sisulist otsustamist või mitte ning haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise 6

§ 38

lg-ga 2 pandud kohustuse täitmine tagaks muu hulgas

§ 40

lg 1 alusel tehtud ettekirjutuse sisulise kohtuliku kontrolli võimaluse ning arvestades nii RAB-le kui ka kohtule antud volitusi piirata vajaduse korral puudutatud isiku juurdepääsu nimetatud teabele, ei saaks sellise dokumendi vormistamata jätmist õigustada RAB tegevuse konfidentsiaalsusega. Erinevalt

§ 43

lg-s 3 sätestatust ei anna

§ 38

lg 2 RAB-le alust keelduda vastava dokumendi edastamisest ettekirjutuse õiguspärasust kontrollivale halduskohtule, kuid haldusorganil on alati võimalik esitada kohtule taotlus piirata HKMS § 79 lg-te 1 ja 2 ning § 88 lg 2 alusel teiste menetlusosaliste juurdepääsuõigust edastatavale dokumendile. Kui RAB vaidlustatud ettekirjutuse aluseks olevaid andmeid

§ 38

lg-s 2 nimetatud dokumendis ei kajasta või seda halduskohtule ei esita, tuginedes näiteks

§ 43

lg-s 3 sätestatule (mis iseenesest ei välista RAB algatusel teabe edastamist ka rahapesu vältimiseks tehtud ettekirjutuse peale esitatud kaebust menetlevale halduskohtule), siis võtab ta sellega riski, et kohus hindab vaidlusaluse asjaolu HKMS § 59 lg 4 alusel tema kahjuks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2012 otsus nr 3-11-1156, p 17). Kui rahapesukahtlus põhineb välisriigi edastatud dokumentidel või operatiivteabel, mida RAB ei tohi rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevalt ilma teabe andnud välisriigi nõusolekuta halduskohtule avaldada ega edastada, siis ei saa RAB ettekirjutuse tegemisel tugineda ainuüksi säärasele informatsioonile. Sellise teabe võtab RAB asutusesiseseks kasutamiseks ja analüüsimiseks. Kui koosmõjus muu RAB käsutuses oleva teabega või täiendavate toimingute tulemusel ilmneb, et rahapesukahtlus on põhjendatud, on RAB-l võimalik koostada

§ 38lg-s 2 nimetatud dokument, mis ei sisalda viiteid välisriigilt laekunud teabele.

1. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tühistab ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 27.03.2015 otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab M OÜ kaebuse ja tunnistab RAB 05.06.2014 ettekirjutused nr 1-7/1740 ja nr 1-7/1745 õigusvastaseks.
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. M OÜ on esimese ja teise astme kohtus kandnud menetluskulusid kokku 30 eurot (riigilõiv kaebuselt ja apellatsioonkaebuselt). Muude M OÜ menetluskulude kohta andmeid esitatud ei ole. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab M OÜ kaebuse, peab menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel kandma vastustaja. Seega tuleb PPA-lt mõista M OÜ kasuks välja menetluskulud kokku 30 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 7