Obsah (11)

§ 32§ 5§ 31§ 9§ 1§ 93§ 153§ 33§ 23§ 150§ 35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Kadri Mälberg Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2016, kell 10.00, Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja number 2-15-19232 Tsiviila

§ 32

). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (

§ 5lg 3).

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (

§ 31lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Asjaolud

1. Tallinna linn (Tallinna Linnavaraameti kaudu) esitas 21.12.2015 Harju Maakohtule avalduse XXX(surnud) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt pärandaja vara ei kata kohustusi ning avaldaja ei ole nõus rahuldama oma vara arvel pärandaja vastu suunatud nõudeid. Avaldaja palub kuulutada välja XXX(surnud) pärandvara pankrot. Pankrotiavalduselt on tasutud seaduses sätestatud määras riigilõivu (10 eurot).
2. Kohus võttis 04.01.2016 pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Aet Liivandi.
3. Ajutine haldur esitas 20.01.2016 ajutise pankrotihalduri aruande. Võlgniku viimane elukoht oli XXX, Tallinn. Võlgnik oli perekonnaseisult vallaline. Pärija Tallinna linna taotlusel on Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse poolt koostatud pärandvara inventuuri akt 27.08.
4. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna vastusest ajutisele haldurile nähtub, et võlgniku nimele on registreeritud kinnistu registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX, katastritunnusega XXX, pindalaga 4683 m², 100% maatulundusmaa (rohumaa 2021 m² , metsamaa 2476 m² ning muu maa 186 m² ). Kinnistule on seatud isiklik kasutusõigus OÜ XXX, registrikood XXX, kasuks. Pärandvara inventuuri teostanud kohtutäituri hinnangul, on vara väärtuseks 800 eurot. Pärandvara inventuuri tegija on kindlasti lähtunud oma hinnangu 2 andmisel asjaolust, missuguseks võib nimetatud kinnistu hind kujuneda avalikul enampakkumisel. Kinnisvara müügiportaalides hetkel XXXmaatulundusmaid müügis ei ole. Maa-ameti statistika kohaselt, oli Harjumaal maatulundusmaa keskmiseks müügihinnaks 2015 aastal 1,39 eurot 1 ruutmeetri kohta. Kuid arvestades kinnistu asukohta ja maatulundusmaa suhtelist väiksust ning asjaolu, et kinnistut müüakse enampakkumisel, ei saa aluseks võtta välja toodud keskmist hinda, see on kindlasti madalam. Võlgnik on olnud OÜ XXX, registrikood XXX, juhatuse liige, äriühing on äriregistrist kustutatud 05.12.
5. AS SEB Pank andmetel omas võlgnik nimetatud pangas arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXX, konto on suletud 02.06.
6. Kohustused panga ees puuduvad. Muudes krediidiasutustes võlgnik kontosid ei ole omanud. Muu vara kohta andmed puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et kokkuvõttes võib hinnata pärandvara väärtuseks 800 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 1 105,16 eurot. Võlgnikul on nõue AS Falck Eesti ees, täitekulud summas 34,51 eurot, nõude aluseks on otsus väärteoasjas nr F060554 (rahatrahv). Nõue on antud sissenõudmiseks kohtutäitur Urmas Tärno menetlusse, täiteasi nr 052/2005/
7. Täitemenetluse peatamise taotlus on kohtutäiturile edastatud 04.01.
8. Võlgnikul on ka AS XXXees, põhivõla nõue 1070,65 eurot. Nõudele lisanduvad viivised 0,5% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Nõude aluseks on 20.03.2007 võlgniku poolt allkirjastatud kaks võlatunnistust, üks summas 958,67 eurot ning teine summas 111,97 eurot, kus võlgnik tunnistab AS-le XXXkahju tekitamist läbi liiklusõnnetuste AS-le XXXkuulunud sõidukitega. Tagasimaksed pidid toimuma maksegraafiku alusel. Pankrotimenetluses tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused puuduvad, kuna võlgnik on surnud juba 2007 aastal. Võlgniku surmatunnistusel ei ole surma põhjust märgitud. Ajutisele pankrotihaldurile on teada, et ajavahemikul 17.01.2007 – 29.03.2007 töötas võlgnik AS-is XXXautojuhina. Pärimismenetlus oli algatatud pärandaja võlausaldaja poolt. Võlgnikul esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad puudusid, samuti puuduvad andmed teiste võimalike pärijate kohta. Endisel tööandjal, AS XXX, puuduvad samuti andmed võlgniku lähikondsete kohta. Maksejõuetus on tekkinud seoses isiku surmaga detsembris
9. Võlgniku kohustused ületavad pärandvara suurust. Ajutine haldur palub kuulutada välja võlgniku pankrot. Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 8 tundi, arvestusega 56 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 448 eurot ja vajalikud kulutused 1,60 eurot.
10. 22.01.2016 toimunud kohtuistungil jäid avaldaja oma avalduse ja ajutine haldur on aruande juurde ning palusid kuulutada välja XXX(surnud, isikukood XXX) pärandvara pankrot. Ajutine haldur on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXX pärandvara pankrotihalduriks. Kohtumääruse põhjendused 5.

§ 9

lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Võlgniku pärija Tallinna linn (Tallinna Linnavaraameti kaudu) esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

§ 31

lg 6 sätestab, et pankroti 3 väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Ajutine haldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara ca 800 euro väärtuses ja kohustusi on kokku vähemalt 1 105,16 euro väärtuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik muutus maksejõuetuks oma surmaga 2007. aasta detsembris. Kuna võlgniku kohustused ületavad vara, võlgnik on surnud ning sissetulek puudub, siis on tegemist võlgniku pärandvara maksejõuetusega ja see ei ole ajutine. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, samuti ei ole pärija nõus võlgniku võlausaldajate nõuete rahuldamisega oma vara arvelt, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb Tallinna linna avaldus rahuldada ja XXX pärandvara pankrot välja kuulutada. Kohus kuulutab välja pankroti

§ 31lg 1 alusel.

Pankroti väljakuulutamise aeg on 25.01.2016 kell 10.

1. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 17.02.2016 kell 09.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Tallinnas, Kentmanni 13, V korrus, saal
3. Aet Liivand on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXX pärandvara pankrotihalduriks. Kohus määrab Aet Liivandi pankrotihalduriks. 7.

§ 93

lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

8.

§ 33

lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. 9.

§ 23

lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust (Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses).

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 35lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara.

4 Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 8 tundi, arvestusega 56 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 448 eurot ning vajalikud kulutused summas 1,6 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 448 eurot ning vajalike kulutuste katteks 1,6 eurot. Ajutise halduri tunnitasu 56 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. Kohus mõistab ajutise halduri kulutuste hüvitise ja tasu välja pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 5