Obsah (4)

§ 531§ 478§ 526§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2016.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-19192 Tsiviilasi Tallinna linna avaldus täi

§ 531lg 1).

Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (

§ 478lg 3 ja § 466 lg 3).

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, samuti tema abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 10.00 eurot. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Tallinna linna avaldus täisealisele isikule XXX eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt esitas XXX16.11.2015 Kristiine Linnaosa Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonnale avalduse, milles palub algatada XXX eestkoste seadmise ja määrata end tema eestkostjaks. XXX on XXX onu. XXX on diagnoositud lihtne skisofreenia ning sellest tulenevalt on talle Sotsiaalkindlustusameti 27.04.2015 otsusega määratud raske puue ja tuvastatud töövõimekaotus 100%, tähtajaga 31.03.2020, sest tema igapäevane tegutsemine ja ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud.

1. aastal on Tallinna XXX koostanud XXX isikliku rehabilitatsiooniplaani, millest selgub, et peale vanemate surma on tema toimetulek raskendatud ning ta vajab ööpäevaringset erihoolekandeteenust. Samuti on seal 2 välja toodud, et XXX puudub rahaplaneerimisoskus ning arusaam igapäevaeluks vajalikest väljaminekutest. Võõrastega suhtlemisel on XXX kergesti usaldav ning seetõttu on oht ärakasutamisele. Alates 16.04.2013 viibib XXXööpäevaringsel erihoolekandeteenusel AS XXX. Varasemalt viibis teenusel MTÜ XXX. 24.11.2015 külastas sotsiaalhoolekande osakonna vanemspetsialist XXX XXX hooldekodus. XXX oli sõbralik, väljendas ennast napisõnaliselt ning vastas ainult väga konkreetsetele küsimustele ühesõnaliste vastustega. XXX oma tervislikku seisundit adekvaatselt ei hinnanud, mõistis ravimite tarvitamise vajadust, kuid ei osanud öelda, miks neid vaja on. Esinesid mäluprobleemid ning igale tegevusele eelnes pikk mõttepaus. Ta on hooldekodus elamisega rahul ning osaleb aktiivselt sealsetes erinevates tegevustes. XXXon peale XXX vanemate surma aidanud onul toime tulla.
2. aastal kolis XXX koos oma tütrega aadressile XXX, Tallinn, kus ta proovis elada koos onuga. See aga osutus keeruliseks, kuna XXX puudusid igapäevaeluks vajalikud toimetulekuoskused. Kristiine Linnaosa Valitsus on seisukohal, et XXX vajab oma isikliku heaolu ning varaliste õiguste ja huvide kaitse tagamiseks eestkostet. XXX ei mõista rahaga arveldamist ja seega ei ole võimeline korraldama ega teostama finantstehinguid, sh tegelema tulevikus osaliselt talle kuuluva kinnisvara müügiga. XXX on andnud nõusoleku hakata oma onu XXX eestkostjaks ning võttes aluseks ülaltoodut on linnaosavalitsus seisukohal, et XXX on selleks sobiv isik. Linnaosavalitsusel puuduvad andmed teistest isikutest, kes sobiksid täitma XXX eestkostja ülesandeid. Puudutatud isiku I esindaja seisukoht 30.12.2015 esitas puudutatud isikule I määratud esindaja seisukoha, milles märkis, et kohus võib seada eestkoste XXX üle juhul, kui esinevad ekspertiisiaktiga tuvastatavad seadmise meditsiinilised alused. Samuti on esindaja seisukohal, et kohus võib XXX määrata oma onu XXX eestkostjaks kuni viieks aastaks. Eksperdi arvamus 12.01.2016 kohtule esitatud ekspertiisiaktis nr 16 leiab psühhiaater , et XXXesineb vaimuhaigus püsikululine lihtne skisofreenia F20.6, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Oma elu ta iseseisvalt korraldada ei suuda. XXXei ole võimeline aru saama abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. XXXvaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid. Ekspert arvab, et pisitehinguid (näiteks maiustuste ostmine) võib ta teha. XXXvaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. XXXvaimne seisund ei luba tal osaleda ärakuulamisel kohtuistungil. Tavapärases keskkonnas saab teda ära kuulata ja see ei kahjusta tema tervist. XXXvaimne seisund ei luba tal anda seisukohta eestkoste määramise ja eestkostja isiku suhtes. XXXvajab eestkostjat. Eestkostja ülesandeks jäävad kõik tehingud (pisitehingud mitte) kuni viieks aastaks. Ärakuulamine 13.01.2016 kuulas kohus ära puudutatud isiku I Vääna-Viti kodus. XXX vastas kohtu küsimustele lühidalt, kohati aeglaselt, samas orienteerudes enda isikus ja ajas. Ümbritseva suhtes oli XXX pigem passiivne ja huvitu, ta ei teadnud, kas ta pensioni saab, samuti ei olnud kindel, mille vastu ta rohtusid võtab. Puudutatud isik I arvas, et eestkostet on tal vaja ning oli nõus, et eestkostjaks hakkab XXX. Samuti kuulas kohus ära 22.01.2016 puudutatud isiku II. XXX toetas esitatud avaldust, leidis, et XXX vajab eestkostet ning oli nõus hakkama XXX eestkostjaks. 3 Kohtumääruse põhjendused Kohus, ära kuulanud puudutatud isikud, võttes arvesse esitatud avalduse, puudutatud isikule I määratud esindaja seisukoha ning hinnates kohtule esitatud ekspertiisiakti ning tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et puudutatud isiku I üle tuleb seada eestkoste ning määrata eestkostja. Kohus juhindub perekonnaseaduse (PKS) §-dest 202-207, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-test 2 ja 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-dest 520-526. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. PKS § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Asja menetlemise käigus kohus tuvastas, et XXX psüühiline tervis ei võimalda tal oma elu iseseisvalt korraldada, tehinguid teha, oma tsiviilõigusi kaitsta ja endale vajalikku ravi tagada, mistõttu vajab ta eestkoste seadmist. XXX esinev vaimuhaigus lihtne skisofreenia on tõendatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 16 (tl 64-65). Eestkoste vajadust kinnitavad mh puude raskusastme ja lisakukude tuvastamise otsus nr 1214893 (tl 11), rehabilitatsiooniplaan (tl 1335) ja teiste menetlusosaliste seisukohad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXX on piiratud teovõimega. Tema huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste. Eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamine, v.a pisitehingud rahalises määras, mida annab talle kasutamiseks eestkostja. Samuti tuleb eestkostja ülesanneteks jätta tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Kuna kohus peab vajalikuks seada eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, tuleb lugeda eestkostetav ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks, millega ta kaotab hääleõiguse. Samuti tuleb lugeda eestkostetav ka perekonnaõiguslike tehingute tähenduses teovõimetuks. XXX on andnud nõusoleku enda eestkostjaks määramisega (tlk 70). Teised menetlusosalised toetavad XXX kandidatuuri. Kohus nõustub menetlusosaliste seisukohaga, et sobivaim isik XXX eestkostjaks on XXX.

§ 526

lg 2 p 5 ja PKS § 203 lg 4 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Kohus peab põhjendatuks seada XXX üle eestkoste ja määrata tema eestkostjaks XXX kuni 29.01.

1. Vastavalt PKS § 184 lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka XXX vara tõendavad dokumendid. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi 4 lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa XXX ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab eestkostjat esitama aruande iga aasta
2. veebruariks. Kohus selgitab täiendavalt, et PKS § 187, 188 ja 207 lg 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja; 6) teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse kasutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; 7) loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; 8) sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; 9) anda rendile ettevõtet; 10) omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks; 11) sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda ühe aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; 12) võtta laenu; 13) omandada ja võõrandada väärtpabereid; 14) teha tehingut, millega luuakse eestkostetava vastutus teise isiku kohustuse eest, ning tehingut, millega eestkostetava vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks; 15) sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet; 16) teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse, välja arvatud käesoleva seaduse § 186 lõigetes 2 ja 4 sätestatud juhtudel; 17) üles öelda või lõpetada eestkostetava eluruumi üürilepingut; 18) sõlmida üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingut.

§ 172

lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik 5