Obsah (6)

§ 184§ 392§ 64§ 65§ 76§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-3477 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidl

§ 184

lg 21 p 1 järgi, mille eest mõistis kohus talle karistuseks 13 aastat 6 kuud vangistust, ja

§ 392

lg 1 – § 25 lg-te 1, 2 ja 3 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ja mõistis liitkaristuseks 13 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendas kohus karistust Harju Maakohtu 19.

juuli

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta 2 kuu 6 päeva vangistuse võrra, ja mõistis ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 14 aastat 8 kuud 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus
2. septembri 2007 ja karistusaeg lõpeb
3. mail
5. Viru Maakohtu
6. aprilli
7. a määrusega jäeti D. Zlobin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumäärus jõustus
8. juunil
10. D. Zlobin esitas
11. detsembril 2015 Viru Maakohtule taotluse, milles ta palub uuesti läbi vaadata taotlus tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla. 3.1
12. juunil 2015 jõustunud lahendist, millega kohus keeldus D. Zlobini ennetähtaegsest vabastamisest elektroonilise järelevalve alla, on möödunud 6 kuud ehk minimaalne aeg ning D. Zlobinil on tekkinud võimalus uuesti taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Seoses sellega, et tema karistusaeg on pikk, on ka tema ennetähtaegse vabastamise taotluse esitamise tähtajad

§ 76lg 2 kohaselt 21.

jaanuar 2015 ja

1. juuli
2. 3.2 Kinnipeetav on seisukohal, et kuna kahe tähtaja vaheline periood 2 aastat 5 kuud ja 11 päeva on liiga pikk, siis saab ta kohtult taotleda lisavõimalust avalduse esitamise tähtaja määramiseks. Seadus seda ei keela. Kohtulahendis asjas nr 1-08-7172 määras kohus uue tähtaja tingimisi ennetähtaegse vabanemise taotluse läbivaatamiseks. Kinnipeetav kinnitab, et ta on nõus elektroonilise valve kohaldamisega.
3. Viru Maakohtu
4. veebruari
5. a määrusega jäeti D. Zlobini taotlus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks uue tähtaja määramiseks rahuldamata. 4.1 D. Zlobin kannab liitkaristust esimese astme kuriteo eest ja teda on karistatud 13-aastase ja 6-kuulise vangistusega. Kohtuasja toimikust nähtub, et
6. märtsil 2015 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid D. Zlobini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Materjalid on esitatud lähtudes

§ 76

lg 2 p-s 1 sätestatud karistusaja ärakandmise tähtajast ja tingimustest, mille kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Viru Maakohtu

1. aprilli
2. a määrusega on D. Zlobin jäetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumäärus jõustus
3. juunil
4. 4.2 VangS § 76 lg 2 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel

§ 76

lg 1 p 1 või lg 2 p 1 alusel edastab vanglateenistus sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast

§ 76

lg 1 p-s 2 või lg 2 p-s 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Eeltoodust tulenevalt ei näe seadus ette võimalust lahendada mitmel korral süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, kui kohus on korra jätnud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. Seega on kohtul vastavalt KrMS § 426 lg-le 2 pädevus määrata kinnipeetava vabastamise küsimuse lahendamiseks materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega üksnes juhul, kui süüdimõistetul on võimalus vabaneda karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, s.o ilma elektroonilise valve kohaldamiseta. 4.3 Kuna Tartu Ringkonnakohus jättis Viru Maakohtu 15. aprilli 2015. a määruse muutmata ja Riigikohus jättis Tartu Ringkonnakohtu lahendile esitatud määruskaebuse menetlusse võtmata, siis jäi D. Zlobin tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata ning eeltoodu põhjal tuleb vanglateenistusel valmistada uuesti materjalid ette tema tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks pärast seda, kui isik on talle mõistetud karistusajast ära kandnud

§ 76

lg 2 p-s 2 sätestatud aja, s.o vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, mis vangla arvestuste kohaselt möödub

1. juulil
2. Süüdimõistetu ei saa ise kohtule esitada taotlust enda tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. VangS § 76 lg 1 ja 7 ning Justiitsministri
3. augusti
4. a määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega 2 2 vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ kohaselt valmistab ette ja esitab materjalid kohtule vangla.
5. D. Zlobini kaitsja esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja D. Zlobini taotluse rahuldamist. 5.1 Karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korda käsitlev

§ 76

ei näe ette piiranguid karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegse vabastamise (koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega või ilma) taotluse kohtule korduvaks esitamiseks. Vangla praktikas ei teki küsimust seoses tingimisi ennetähtaegse vabastamise korduva menetlemisega, kui see ei ole seotud elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Seetõttu jääb arusaamatuks, millisest alusest lähtudes ei saa süüdimõistetu pöörduda kohtusse korduva tingimisi ennetähtaegset vabastamist käsitleva (koos elektroonilise järelevalve kohaldamise) taotlusega enne, kui avaneb võimalus vabaneda ilma elektroonilise järelevalveta, sest ka VangS §-s 76 ei ole sellist piirangut sätestatud. Selles paragrahvis on üksnes märgitud, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise (koos elektroonilise järelevalvega) taotluse esitamise algatajaks on süüdimõistetu ning et tingimisi ennetähtaegse vabastamise (ilma elektroonilise järelevalveta) taotluse esitab sätestatud tähtaja jooksul vangla administratsioon. 5.2 VangS § 76 lg-s 4 on sätestatud tähtaeg, mille möödumisel võib vangla administratsioon uuesti pöörduda kohtusse ning seda juhul, kui esimene tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotlus jäeti rahuldamata. Samas ei ole selles paragrahvis otseselt sätestatud tähtaega, mille möödumisel võib süüdimõistetu uuesti pöörduda kohtusse tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotlusega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Antud olukord on täiesti mõistetav. Seadusega võib küll paika panna, millal peab vangla administratsioon (ehk riigiorgan) pöörduma kohtusse uue taotlusega, kuid samas ei saa seadus panna sedasama kohustuseks süüdimõistetule, kuna see sõltub viimase tahtest. Seadusega võib üksnes piirata taolise pöördumise tähtaega, kuid seda ei ole tehtud. Seega, kui tõlgendada grammatiliselt VangS § 76 sisu, tuleb jõuda järeldusele, et süüdimõistetul ei lasu keeldu pöörduda uuesti kohtusse seoses tema tingimisi ennetähtaegse vabastamisega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ka VangS § 76 lg 4 mõttest lähtudes tekib selline võimalus igal juhul ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Loogiline ei ole olukord, kus leebema vabastamise viisi (ehk elektroonilise järelevalveta) võib arutada korduvalt, aga taolise vabastamise rangema variandi (ehk koos elektroonilise järelevalvega) arutamine toimub vaid üks kord. 5.3 Tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et seadusandja paneb olukorras, kui kohtus toimub vahistamisega seotud küsimuse lahendamine, alati paika tähtaja, mille möödumisel võib taolise pöördumise uuesti esitada. Kui aga selline piirang puudub, siis pöörduja valib ise taolise pöördumise perioodilisuse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus D. Zlobini taotluse rahuldamata jätmise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Seega jääb D. Zlobini kaitsja kaebus tagajärjetuks. 7. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohtu määruses piisava põhjalikkusega selgitatud karistusseadustikus ja vangistusseadustikus sätestatud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide kohtule edastamise korda ja tähtaegu. 3 3 Ringkonnakohus selgitab veel kord, et VangS § 76 lg 1 kohaselt edastab vangla kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks pärast kinnipeetava poolt

§-s 76, 76 1 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja, käitumiskontrolli aja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist

§ 76lg 1 p 1 või lg 2 p 1 alusel.

Sama paragrahvi teine lõige näeb ette, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel

§ 76

lg 1 p 1 või lg 2 p 1 alusel edastab vanglateenistus ennetähtaegse vabastamise materjalid uuesti kohtule pärast

§ 76

lg 1 p-s 2 või lg 2 p-s 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Kui ka sel korral jäetakse süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, edastab vanglateenistus materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega (VangS § 76 lg 4). 8. Viidatud sätetest tuleneb, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide kohtule edastamine on seatud sõltuvusse seaduses sätestatud (või KrMS § 426 lg 2 alusel kohtu määratud) tähtaegade saabumisest. Seega on ekslik kaitsja kaebuses avaldatud seisukoht, et

§ 76

ei näe ette piiranguid karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotluse kohtule korduvaks esitamiseks – selline piirang tulenebki seaduses sätestatud tähtaegadest, mille möödumisel vanglateenistus ennetähtaegse vabastamise materjalid kohtule edastab. Ka Riigikohus on selgitanud, et

§-s 76 sätestatu näol on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-06, p 8.1). Järelikult ei ole süüdimõistetul nende tähtaegade vahele jäävatel perioodidel õigust taotleda tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse korduvat menetlemist. Kaitsja vastupidine seisukoht on meelevaldne ega tugine karistusseadustikus ja vangistusseaduses sätestatud regulatsioonile.
3. Praeguses asjas on maakohus õigesti märkinud, et kuna D. Zlobin jäeti vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata, tuleb vanglateenistusel VangS § 76 lg 2 järgi valmistada uuesti materjalid ette tema tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks pärast seda, kui isik on talle mõistetud karistusajast ära kandnud

§ 76

lg 2 p-s 2 sätestatud aja, s.o vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, mis vangla arvestuste kohaselt möödub

1. juulil
2. Enne selle tähtaja saabumist puudub D. Zlobinil õigus taotleda tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau 4 4