) § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses. Grete Vahtra Abiprokurör Süüdistatav Aleksandr Lisitsin isikukood: 39606290818; kodakondsus: EV; emakeel: vene keel; haridus; alg; töökoht: puudub; elukoht: XXX, käesoleval ajal kannab karistust XXX vanglas; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati: - 18.04.2015.a Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 7, 9 järgi;
Tõkend-puudub. Isik kannab vabaduskaotuslikku karistust alates 15.12.2015.a. Kahtlustatavana kinni peetud 06.07-08.07.2015.a ning 10.07.- 11.07.2015.a, so kokku 5 (viis) päeva. Kaitsja Kadi Mägi RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista Aleksandr Lisitsin
MS § 238 lg 2 järgi vähendada Aleksandr Lisitsinile mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. Aleksandr Lisitsinil tuleb ära kanda 4 (nelja) kuu pikkune vangistus. 2 3.
lg 1 järgi lugeda Aleksandr Lisitsini poolt eelvangistuses viibitud aeg 06.0708.07.2015.a ning 10.07-11.07.2015.a, so kokku 5 (viis) päeva karistusaja hulka. Aleksandr Lisitsinil tuleb ära kanda 3 (kolme) kuu ja 25 (kahekümne viie) päeva pikkune vangistus. 4.
lg 2 järgi suurendada Aleksandr Lisitsinile käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat 3 (kolme) kuu ja 25 (kahekümne viie) päeva pikkust vangistust eelmise, Harju Maakohtu 18.04.
Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: 06.07.2015.a episoodis: - XXXEesti avaldus (tlk 2); - USS Security õigusrikkuja kinnipidamise akt (tlk 3); - Tunnistaja XXXütlused (tlk 4); - Tunnistaja XXXütlused (tlk 5); - Aleksandr Lisitsini kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tlk 8-10); - Isikusamasuse tuvastamise protokoll (tlk 7); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tlk 46-60); - Kahtlustatav Aleksandr Lisitsini ütlused (tlk 11-17). 10.07.2015.a episoodis - XXXEesti avaldus (tlk 23); - USS Security õigusrikkuja kinnipidamise akt (tlk 25); - Tunnistaja XXXütlused (tlk 27); - Aleksandr Lisitsini kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tlk 31-32); - Isikusamasuse tuvastamise protokoll (tlk 30); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tlk 39-45); - Kahtlustatav Aleksandr Lisitsini ütlused (tlk 33-35). 4 10.07.2015.a episoodis: - XXXavaldus (tlk 24); - USS Security õigusrikkuja kinnipidamise akt (tlk 26); - Tunnistaja XXXütlused (tlk 28); - Aleksandr Lisitsini kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tlk 31-32); - Isikusamasuse tuvastamise protokoll (tlk 30); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tlk 39-45); - Kahtlustatav Aleksandr Lisitsini ütlused (tlk 33-35). - Harju Maakohtu 18.04.2015.a otsus kriminaalasjas 1-15-3169 (tlk 76-77); - Harju Maakohtu 10.08.2015.a määrus kriminaalasjas 1-15-3169 (tlk 78-79); - Karistusregistri õiend (tlk 73-75). Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on Aleksandr Lisitsinile süüksarvatud teod tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, samuti isku süü suurust. Prokuröri hinnangul puuduvad asjas karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud. Palub karistuse mõistmisel arvestada sellega, et isik on teod toime pannud temale määratud katseajal, lühikese ajavahemiku jooksul. Kannatanutele on tekitatud kahju. Rahalist karistust ei ole otstarbekas kohaldada, kuna isikule oli eelnevalt antud võimalus näidata seaduskuulekat käitumist, kuid seda ta teinud ei ole. Kuna Aleksandr Lisitsin on teod toime pannud temale määratud katseajal, siis ei ole eelnev karistus talle mingisugust mõju avaldanud. Kergemaliigilised karistused ei pane Aleksandr Lisitsinit hoiduma kuritegude toimepanemisest. Prokuröri hinnangul tuleb karistuseks määrata reaalne vangistus. Prokurör taotles Aleksandr Lisitsini süüdi tunnistamist
MS § 238 lg 2 alusel mõistetava vangistuse vähendamist 1/3 võrra, s.o. Aleksandr Lisitsinil tuleb ära kanda 6 kuu pikkune vangistus.
lg 1 alusel arvata karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 4 päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 5 kuu ja 26 päeva pikkune vangistus.
lg 2 alusel suurendada mõistetud vangistust eelmise, so 18.04.2015.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistusega, so 1 kuu ja 23 päeva pikkuse vangistusega ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 7 kuud ja 19 päeva vangistust. Tsiviilhagid tuleb rahuldada täies ulatuses. Välja mõista ka menetluskulud. Süüdistatava seisukoht: Aleksandr Lisitsin tunnistas kohtuistungil oma süüd kõikides episoodides, kuid märkis, et teod pani toime mitte omal tahtel, teda sunniti selleks. Esitatud tsiviilhagid võttis süüdistatav õigeks. Süüdistatav märkis, et kavatseb tööle asuda, kuigi tööle asumise kokkulepe tal käesoleval ajal puudub. Kontrollnõuded jättis täitmata, kuna ei tahtnud seal kogu aeg käia, oli läbipekstud. Viimases sõnas lisas Aleksandr Lisitsin, et tunnistab oma süüd ning palub leebemat karistust. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistus on põhjendatud, õigesti kvalifitseeritud ning tõendid lubatavad. Kaitsja hinnangul tuleb asjas lugeda kergendavaks asjaoluks seda, et isik ei pannud kuritegusid toime omal soovil. Aleksandr Lisitsin saab suvel alles 20 aastaseks, ta on pärit lastekodust. Aleksandr Lisitsini raske eluperiood on lõppenud hetkel sellega, et ta on pidanud võlgade tasumiseks teatud tegusid tegema. Hetkel tuleks hinnata isiku püüdlusi elu joone peale saada. Lastekodust lahkudes ei saanud isik sotsiaalpinda ning ta sattus seetõttu tänavale. Kaitsja palub arvestada sellega, et ükski karistus, olenemata sellest, kui pikk see on, ei tee kedagi paremaks. Aleksandr Lisitsinil on vabaduses tütarlaps, kes käib koolis ning ei kuulu kriminaalsesse seltskonda. Kaitsja leidis, et eeltoodut arvestades võiks mõista isikule minimaalse vangistuse. Tsiviilhagide osas märkis kaitsja, et tema kaitsealusel ei ole tõenäoliselt võimalik asju täishinnaga välja osta. Asitõendite 5 juures olevat Adidas pluusi soovib Aleksandr Lisitsin endale tagasi saada. Menetluskulude osas oli kaitsja seisukohal, et neid võiks võimalusel vähendada ning seejärel ajatada need maksimaalse võimaliku aja peale. Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohus ära kuulanud poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et Aleksandr Lisitsini süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud
06.07.2015.a Sportland kaupluse varguse episood Aleksandr Lisitsin on kohtueelses menetluses andnud 06.07.2015 episoodi kohta kahtlustatavana ütlusi (kd tlk 11-17), et ta tunnistab süüd osaliselt. Varguse pani toime, sest teda sunniti selleks. Seletas, et võttis 06.07.2015.a kella 14:10 ajal kauplusest 2 Nike dressipluusi ning suundus nendega proovikabiini, kus eemaldas ühelt dressipluusilt turvaelemendi. Eemaldatud turvaelemendi pani ta teise toote taskusse ning turvaelemendita dressipluuse asetas ta omale kotti. Proovikabiinist väljudes viis esmalt ühe dressipluuse tagasi ning seejärel möödus kassadest, jättes teise dressipluuse eest tasumta. Ta lähenes turvatöötajale, lootes, et ta peetakse kinni ning turvatöötaja pidaski ta kinni. Tal paluti näidata koti sisu ning ta võttis sealt välja varastatud Nike dressipluuse, mille oli ära rikkunud. Tunnistab oma süüd. XXXEesti kaupluse vanemteenindaja XXXon politseile avaldanud (kd tlk 2), et 06.07.2015.a kella 14:24 ajal läbis isik XXXEesti kaupluse turvaväravad, jättes kauplusele kuuluva kauba, so Nike dressipluus, 1 tk, hinnaga 99,95, eest tasumata, Varastatud kaup oli rikutud. Avalduse juurde on lisatud USS Security õigusrikkuja kinnipidamise akt (tlk 3), millest nähtub, et 06.07.2015.a kella 14:24 ajal peeti Kristiine Keskuses kinni kodanik ninega Aleksandr, kes oli väljunud Sportland kauplusest kauplusele kuulunud kaubaga - Nike dressipluusiga, mille maksumus oli 99,95 eurot. Varastatud kaup oli rikutud. Kahtlustatava kinnipidamise protokollist (tlk 8-10) nähtub, et 06.07.2015.a kella 14:24 ajal peeti Tallinnas, Endla 45 kinni Aleksandr Lisitsin. Isikusamasuse tuvastamise protokollist (tlk 7) nähtub, et Aleksandr Lisitsini isikusamasus tuvastati politsei andmekogus sisalduvate andmete ning isiku ütluste võrdlemisel. Kriminaalasjas on üle kuulatud tunnistaja XXX(tlk 4), kelle ütluste kohaselt oli ta 06.07.2015.a tööl Kristiine Keskuses, Endla 45 Tallinn, Security vahetusvanemana, kui märkas kella 14:24 ajal Sportland kaupluses, et teenindaja suhtleb ühe meesterahvaga väljaspool turvaväravaid. Ta sai teada, et isik oli lahkunud kauplusest kauplusele kuuluva kaubaga; ta toimetas meesterahva turvaruumi ning isik võttis seal seljakotist välja kauplusele kuuluva Nike dressipluusi, maksumusega 99,95 eurot. Varastatud toode oli rikutud: tootelt olid välja lõigatud turvaelemendid. Isik nimetas ennast Aleksandriks, isikukoodiga 39606290818. Kriminaalasjas on üle kuulatud tunnistaja XXX, kelle ütluste (tlk 5) kohaselt oli ta 06.07.2015.a tööl Kristiine keskuses Sportlandi kaupluses, kui ta kella 14:10 ajal märkas kahtlast meesterahvast proovikabiini sisenemas ning väljumisel oli isikul kaasas üks dressipluus ning kaks riidepuud. Isik liikus kauplusest välja, ta palus turvamehel antud isikut kontrollida. Turvatöötaja leidis kontrollimisel kauplusele kuuluva kauba - Nike dressipluusi, maksumusega 99,95 eurot. Asitõendi vaatlusprotokollist ning sinna juurde lisatud fototabelist (tlk 46-60) nähtub, kuidXXXkauplusesse, aadressiga Endla 45 Tallinn, siseneb 06.07.2015.a kella 14:10 ajal, mustade dresspükstega, musta dressipluusiga, heledate jalatsitega ning õlakotiga meesterahvas (Aleksandr Lisitsin), kes vaatab müügisaalis kaupa ning hoiab käes samal ajal sinist värvi riideesemeid, liikudes proovikabiini. Väljudes proovikabiinist on isiku käes riideesemed. Seejärel liigub isik müügisaalis ringi ning kella 14:23 ajal läheb kaupluse väljapääsu poole. Isikul käes midagi ei ole ning ta väljub Sportland kauplusest. 6 Kohtu hinnangul esitatud tõendid riimuvad, vastuolusid ei ole; kohtule esitatud ja uuritud tõendite pinnalt süüdistatava süüküsimuses kohtul kahtlusi ei tekkinud. Aleksandr Lisitsini tahtluse astme tuvastamise aluseks saab võtta tunnistajate XXXning XXXütluseid, samuti asitõendi videosalvestise kui ka kahtlustatava Aleksandr Lisitsini enda ütluseid. Antud tõenditest saab üheselt järeldada, et Aleksandr Lisitsin tegutses sihipäraselt: läks müügisaali, võttis kauplusele kuuluva kaubad, eemaldas proovikabiinis ühel tootel turvaelemendi, pani toote endale kotti ning väljus kauplusest. Kohtul puudub igasugune pidepunkt väitmaks, et Aleksandr Lisitsini tegevus ei olnud kavatsetud
lg 2 mõttes 10.07.2015.a Sportland kaupluse varguse episood Aleksandr Lisitsin on kohtueelses menetluses andnud 10.07.2015.a episoodi kohta kahtlustatavana ütlusi (tlk 33-35) selle kohta, et läks 10.07.2015.a kella 12:00 ajal Paldiski mnt. 102 asuvasse Sportland kauplusesse, eesmärgiga varastada endale dressipüksid, et need hiljem maha müüa. Vargile läks selle pärast, et temalt nõutakse laenu tagastamist. Ta läkski 10.07.2015.a kauplusesse ning võttis müügisaalist dressipüksid. Proovikabiinis olles tõmbas ta turvaelemendi pükstelt katki ning peitis püksid endale vöökohale, pusa alla. Seejärel väljus ta kauplusest. XXXEesti kaupluse juhataja XXXon avaldanud (tlk 23), et 10.07.2015.a kella 12:34 ajal möödus isik kaupluse Sportland kassadest, aadressiga Tallinn, Paldiski mnt. 102, jättes tasumata kauplusele kuuluva kauba - meeste dressipükste (644820-011) eest, kauba maksumus oli 54,95 eurot. Varastatud kaup oli rikutud. Avalduse juurde on lisatud USS Security õigusrikkuja kinnipidamise akt (tlk 25), millest nähtub, et 10.07.2015.a peeti Rocca Al Mare kaubanduskeskuses kella 12:34 ajal kaupluses Sportland kinni meesterahvas, kes oli rikkunud kauplusesle Sportland kuuluvad dressipüksid – pükstelt oli eemaldatud turvaelement. Isik oli pannud endale toote põue ning väljunud kauplusest, jättes toote eest tasumata. Varastatu väärtus oli 54,95 eurot. Kahtlustatava kinnipidamise protokollist (tlk.31-32) nähtub, et isik, kes peeti 10.07.2015.a kella 12:37 ajal kinni, aadressil Tallinn Paldiski mnt. 102 oli Aleksandr Lisitsin (ik 39606290818). Kriminaalasjas on üle kuulatud tunnistaja XXX(tlk 27). Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et olles 10.07.2015.a tööl Rocca Al Mare kaubanduskeskuses kui kella 12:35 ajal sai teate kahtlasest isikust Rademari kaupluses. Kui kella 12:37 ajal isik väljus Rademari kauplusest, siis pidas ta selle isiku kinni ning toimetas turvaruumi. Turvaruumis kontrollimise käigus võttis isik seljast pusa, mille all oli tumesinine dressipluus ning mille alt kukkus välja üks paar musta värvi dressipükse. Selgus, et dressipluus kuulus kauplusele Rademar ning dressipüksid kauplusele Sportland. Ta vaatas videosalvestist ning nägi, kuidas kella 12:34 ajal väljus isik kauplusest Sportland ning seejärel suundus ta kauplusesse Rademar. Kauplusele Rademar oli tekitatud kahju 99,95 eurot ning Sportland kauplusele tekitati kahju 54,95 eurot. Rikutud kaubad tagastati kauplusele. Asitõendi vaatlusprotokollist ning sinna juurde lisatud fototabelist (tlk 39-45) nähtub, kuidXXXkauplusesse, aadressiga Paldiski mnt. 102 Tallinn, siseneb 10.07.2015.a kella 12:21 ajal, mustade dresspükstega, halli värvi dressipluusiga, heledate jalatsitega meesterahvas (Aleksandr Lisitsin), kes võtab riideesemed ning liigub nendega proovikabiini. Väljudes proovikabiinist on isiku käes riideesemed. Seejärel liigub isik kaupluse väljapääsu poole ning tema käes ei ole enam midagi. Isik väljub kauplusest. Kohtu hinnangul esitatud tõendid riimuvad; tunnistaja ja süüdistatava kirjeldus 10.07.2015.a kuriteo episoodi asjaolude osas riimuvad, vastuolusid ei ole. Kohtule esitatud ja uuritud tõendite pinnalt süüdistatava süüküsimuses kohtul kahtlusi ei tekkinud. Esitatud tõenditest nähtuvalt üritas Aleksandr Lisitsini varastada poest kaupa, kuid ta peeti kinni vahetult pärast kuriteo toime panemist. Aleksandr Lisitsini objektiivsest käitumisest nähtub, et ta tegutses varguse eesmärgil – isik sisenes kauplusesse eesmärgiga varastada tooteid, et need hiljem maha müüa. Asjaolu, et ta läks poodi eesmärgiga varastada, kinnitas süüdistatav ka ise. Seega pani Aleksandr Lisitsin teo toime kavatsetult
7 10.07.2015.a Rademar kaupluse varguse episood Aleksandr Lisitsin on kohtueelses menetluses andnud 10.07.2015.a episoodi kohta kahtlustatavana ütlusi (tlk 33-35) selle kohta, et ta läks 10.07.2015.a, so peale seda kui oli väljunud Sportland kauplusest, Rademar kauplusesse ning võttis kaks halli värvi kilejopet ning suundus nendega proovikabiini. Proovikabiinis olles eemaldas ta ühelt jopelt turvaelemendi ning pani jope endale selga. Seejärel väljus kauplusest ning ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Turvaruumis leiti tema kõhu piirkonna juurest varastatud dressipüksid ning seljast Rademar kauplusest varastatud jope. On varem ka varguseid toime pannud. Varastanud on seetõttu, kuna on oli lastekodulaps ning pidi peale seda elama tänaval. Tal on tekkinud võlad kolmandate isikute ees ning seetõttu on ta pidanud varastama. XXXkaupluse juhataja XXXon avaldanud (tlk 24), et 10.07.2015.a kella 12:37 ajal möödus isik kaupluse Rademar kassadest, aadressiga Tallinn, Paldiski mnt. 102, jättes tasumata kauplusele kuuluva kauba eest, so meeste dressid, hinnaga 99,95 eurot. Varastatud kaup oli rikutud. Avalduse juurde on lisatud USS Security õigusrikkuja kinnipidamise akt (tlk 26), millest nähtub, et 10.07.2015.a peeti Rocca Al Mare kaubanduskeskuses asuvas Rademar kaupluses, kella 12:37 ajal kinni meesterahvas, kes oli rikkunud kauplusele kuuluva dressipluusi. Isik pani dressipluusi selga ning väljus kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Rikutud kauba maksumuseks osutus 99,95 eurot. Kahtlustatava kinnipidamise protokollist (tlk.31-32) nähtub, et isik, kes peeti 10.07.2015.a kella 12:37 ajal kinni, aadressil Tallinn Paldiski mnt. 102 oli Aleksandr Lisitsin (ik 39606290818). Isikusamasuse tuvastamise protokollist (tlk 30) nähtub, et Aleksandr Lisitsini isikusamasus tuvastati politsei andmekogus sisalduvate andmete alusel. Kriminaalasjas on üle kuulatud tunnistaja Henri Pill (tlk 28). Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et 10.07.2015.a olles tööl Rocca Al Mare kaubanduskeskuses, aadressil Paldiski mnt. 102, kui kella 12:21 ajal sisenes poodi meesterahvas, kes võttis meesteosakonnast erinevaid riideesemeid ning suundus nendega proovikabiini. Isiku väljumisel kontrollisid nad riideesemed üle ning leidsid ühe riideeseme, mis kuulus teise eseme komplekti. Komplektist puudus jakk. Nad teavitasid toimunust turvateenistust ning isiku väljumisel kauplusest peeti isik kinni. Kontrollimisel selgus, et kinnipeetu seljas oli puuduolev, kauplusele kuuluv dressipluus, maksumusega. 99,95 eurot. Asitõendi vaatlusprotokollist ning sinna juurde lisatud fototabelist (tlk 39-45) nähtub, kuidas 12:34 ajal viibib Rademar kaupluses, asukohaga Paldiski mnt. 102 Tallinn, meesterahvas (Aleksandr Lisitsin), kes hoiab käes riideesemeid ning liigub nendega proovikabiini. Kella 13:37 ajal liigub Aleksandr Lisitsin, kelle käes ei ole enam midagi, kaupluse väljapääsu poole ning ta väljub kauplusest. Kohtu hinnangul esitatud tõendid riimuvad; tunnistaja ja süüdistatava kirjeldus 10.07.2015.a kuriteo episoodi asjaolude osas riimuvad, vastuolusid ei ole. Kohtule esitatud ja uuritud tõendite pinnalt süüdistatava süüküsimuses kohtul kahtlusi ei tekkinud. Esitatud tõenditest nähtuvalt üritas Aleksandr Lisitsin varastada poest kaupa, kuid ta peeti kinni vahetult pärast kuriteo toime panemist. Aleksandr Lisitsini objektiivsest käitumisest nähtub, et ta tegutses varguse eesmärgil – isik sisenes kauplusesse eesmärgiga varastada tooteid, süüdistatava ütlustest nähtub samuti fakt, et ta läks poodi eesmärgiga sealt midagi varastada. Seega pani Aleksandr Lisitsin teo toime kavatsetult
lg 2 mõttes.
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritakse võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Süstemaatiliseks varguseks loetakse vargust, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. RKKKo on lahendis nr 3-1-1-87-08 punktis 10 on märkinud, et „süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida
Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt 8 märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest
lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes
lg 2 p 9 järgi.“ Käesolevas kriminaalasjas on Aleksandr Lisitsin toime pannud 3 varguse episoodi, varasemalt on teda korduvalt varavastaste süütegude eest karistatud ja seda nii kriminaal kui ka väärteokorras (vt. Harju Maakohtu 18.04.2015.a otsust kriminaalasjas 1-15-3169,tlk 76-77; karistusregistri õiendit, tlk 73-75). Eeltoodu alusel nõustub kohus prokuröriga selles, et Aleksandr Lisitsinile inkrimineeritud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud
Aleksandr Lisitsin pani toime õigusvastased teod, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on Aleksandr Lisitsini näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistamise aluseks on
lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke.
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud rahaline karistus või kuni 5 aastane vangistus. Aleksandr Lisitsini süü on tõendamist leidnud kolmes varguse episoodis. Kannatanu XXX-ile on tekitatud kahju kogusummas 154,90 EUR ning kanntanu XXXle on tekitatud kahju summas 99,95 EUR.
lg 1 p 5 sätete kohaselt loetakse karistust kergendavaks asjaoluks süüteo toimepanemise ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul. Aleksandr Lisitsin on avaldanud nii eeluurimisel kui ka kohtus järjepidevalt, et vargused pani ta toime seetõttu, kuna teda sunniti selleks – temalt nõuti võlga välja ning ähvardati peksa anda. Kohtu hinnangul võib karistust kergendavaks asjaoluks lugeda Aleksandr Lisitsini poolt süüteo toimepanemist sunni tõttu. Kohtu hinnangul ei ole Aleksandr Lisitsini süü suur, kuid arvestada tuleb asjaoluga, et Aleksandr Lisitsinit on varasemalt korduvalt samalaadse kuriteo eest karistatud. Viimati karistati teda 18.04.2015.a Harju Maakohtu otsuse alusel
lg 2 p 7, 9 järgi, lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuu pikkune vangistus, mida
65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti Harju Maakohtu 07.04.2015.a kohtuotsusega mõistetud 4 kuu pikkuse vangistusega, liitkaristuseks määrati 4 kuu pikkune vangistus tingimisi 1 aastase katseajaga (vt. Harju Maakohtu 18.04.2015.a otsust kriminaalasjas 1-15-3169, tlk. 76-77), mis on Kohtuinfosüsteemi (KIS) kohaselt käesolevaks ajaks täitmisele pööratud. Kuigi kohtumenetluse pooled kohtus kergemaid karistusliike ei taotlenud, märgib kohus siiski, et Aleksandr Lisitsin ei ole isikuks kelle suhtes on võimalik kohaldada rahalist karistust, Rahaline karistus on välistatud, kuna Aleksandr Lisitsin ei tööta. Ka on isiku suhtes ühiskondliku kasuliku töö kohaldamine välistatud. Asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Aleksandr Lisitsin ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada
sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna Aleksandr Lisitsin on kuriteo toime pannud temale määratud katseajal. Temale eelnevalt määratud kriminaalhooldusesse on Aleksandr Lisitsin suhtunud ükskõikselt. Isik selgitas kohtus, et rikkus kriminaalhoolduse nõuet, kuna ei tahtnud seal koguaeg 9 käia. Kohtu hinnangul vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks- Aleksandr Lisitsini suhtes üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks ei esine ning on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. Aleksandr Lisitsini karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Aleksandr Lisitsinit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Aleksandr Lisitsinit tuleb karistada reaalse vangistusega.
mõtte kohaselt peab Aleksandr Lisitsin ennekõike vastutama oma toimepandud teo eest. Aleksandr Lisitsin on toimepannud kolm varavastast kuritegu, kannatanutele on tekitatud kahju. Kohtu hinnangul ei ole Aleksandr Lisitsin teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi ning jätkab kuriteo toimepanemist. Eelnev karistus ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Aleksandr Lisitsini näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et Aleksandr Lisitsini suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse ja seda alla keskmise määra, arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist.
lg 2 alusel tuleb Aleksandr Lisitsinile mõistetud karistust suurendada eelmise, Harju Maakohtu 18.04.2015. otsuse alusel mõistetud ning ärakandmata karistuse võrra. Aleksandr Lisitsini suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka KrMS § 127 lg 1 sätestatut. Kohtu hinnangul on Aleksandr Lisitsini kuritegelik aktiivsus on keskmisest suurem, kahetsusväärselt on tegemist isikuga, kes järjepidevalt eirab õiguskorda. RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-103-06 rõhutanud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Kohus märgib, et varavastaste kuritegude korduva toimepanemise tõenäosus on suur nii kehtiva kohtupraktika pinnalt ning samuti illustreerib uute varavastaste kuritegude toimepanemise tõenäosust ilmekalt Aleksandr Lisitsini karistusregistri õiend ning uute varavastaste kuritegude toimepanemine ajal, mil tema suhtes oli kohaldatud kergemaliigilisem tõkend. Aleksandr Lisitsin tuleb süüdi mõista
MS § 238 lg 2 järgi vähendada Aleksandr Lisitsinile mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. Aleksandr Lisitsinil tuleb ära kanda 4 (neli) kuu pikkune vangistus.
lg 1 järgi lugeda Aleksandr Lisitsini poolt eelvangistuses viibitud aeg 06.07-08.07.2015.a ning 10.07-11.07.2015.a, so kokku 5 (viis) päeva karistusaja hulka. Aleksandr Lisitsinil tuleb ära kanda 3 (kolme) kuu ja 25 (kahekümne viie) päeva pikkune vangistus.
lg 2 järgi suurendada Aleksandr Lisitsinile käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat 3 (kolme) kuu ja 25 (kahekümne viie) päeva pikkust vangistust eelmise, Harju Maakohtu 18.04.2015. otsuse alusel mõistetud ning kandmata karistuse - 3 (kolme) kuu ja 24 (kahekümne nelja) päeva pikkuse vangistuse võrra. Mõista Aleksandr Lisitsinile liitkaristus – 7 (seitsme) kuu ja 19 (üheksateistkümne) päeva pikkune vangistus. Karistusaja alguseks lugeda 15.12.2015.a. Kohaldada Aleksandr Lisitsini suhtes kohtuotsuse jõustumiseni tõkendit vahistamine. Tsiviilhagid: Kriminaalasjas esitas tsiviilhagi kannatanu XXX tsiviilhagi 154,90 EUR suuruses summas ning taotles selle väljamõistmist Aleksandr Lisitsini. Hagisumma koosneb süüdistatava poolt kannatanu 10 varastatud esemete väärtusest. Kriminaalasjas esitas tsiviilhagi kannatanu XXX tsiviilhagi 99,95 EUR suuruses summas ning taotles selle väljamõistmist Aleksandr Lisitsini. Hagisumma koosneb süüdistatava poolt kannatanu varastatud esemete väärtusest. Kohtu hinnangul on esitatud hagid põhjendatud, kannatanute poolt märgitud kahjude suurus ei ole ülemäära suur. Aleksandr Lisitsin võttis istungil hagid õigeks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele; toimiku materjalidest nähtuvalt on kannatanutele kahjud tekitatud kuriteoga. TsMS § 440 lg 1 järgi on hagi õigeksvõtt hagi rahuldamise aluseks. Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 645,00 eurot. Aleksandr Lisitsinile on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 216,00 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kaitsja taotles kohtus osalist menetluskulude riigi kanda jätmist. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumis väljavaateid. Juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda, samas võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtu hinnangul on osaline menetluskulude riigi kanda jätmine põhjendatud, arvestades menetluskulude suurust. Kohus märgib, et kuigi kinnipidamisasutuses töötamine on vastavalt Vangistusseaduse § 43 tasustatud tegevus ning kinnipidamisasutuses loodud võimalused töötamiseks neile, kes seda soovivad, ei ole antud asutuses igakuine töötasu nii suur, et süüdistatav suudaks tasuda nii suures ulatuses menetluskulusid. Samuti leiab kohus, et käesolevas asjas on põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb Aleksandr Lisitsinilt välja mõista sundraha 645,00 eurot. Kaitsjatasu 216,00 eurot-jätta riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulu tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub ühes kuus tasumisele 53,75 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „Aleksandr Lisitsin, 1-16-627, menetluskulu“. Menetluskulu tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: 11 - 3 CD-plaati salvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde. - Kaks Nike dressipluusi ja Nike dressipüksid, mis on lisatud kriminaalasja juurde- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Aleksandr Lisitsinile pärast tsiviilhagi täielikku hüvitamist. - Aleksandr Lisitsinile kuuluv Adidas dressipluus, mis on antud hoiule PPA Põhja prefektuuri asitõendites hoidlasse, aadressiga Rahumäe tee 6/1, Tallinn- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Aleksandr Lisitsinile. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.