Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 26.02.
II rahuldamisjärk (
lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: väljamakseid ei ole tehtud. Võlausaldaja on Eesti Krediidipank AS, tunnustatud nõue 31 552,59 eurot, välja makstud 0 eurot, välja maksmata summa 31 552,59 eurot. III rahuldamisjärk (
lg 1 p 3) – muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded: nõuded puuduvad, väljamakseid ei ole tehtud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemeid pankrotivara hulka ei kuulunud. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub, pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole võlgnikul teistelt isikutelt saada olevat vara. 2 Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotivara puudus. Võlgniku pangakontode valitsemine seisnes halduri poolt kontode käsutusõiguse ümbervormistamises ja kontode toimingute jälgimises. Laekumised on olnud alla määra, millele saaks vastavalt TMS pöörata sissenõuet, seega ei saa neid arvata ka pankrotivara hulka. Võlgniku pangakonto on AS-is Swedbank ja AS-is Krediidipank, teistes pankades pankrotihaldurile teadaolevalt võlgnikul kontod puuduvad. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldaja Eesti Krediidipank AS, tunnustatud nõue 31 552,59 eurot, välja makstud 0 eurot, välja maksmata summa 31 552,59 eurot. Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei ole esitanud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluses esitanud hagisid ja ei kavatse hagisid esitada. Pankrotihaldur ei ole esitanud kuriteo teateid ega plaani neid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad, haldur ei ole teinud rahalisi kulutusi. Muud asjaolud Rahaliste vahendite jääk pankrotivaras puudub. Pankrotihaldur kutsus 30.11.
lg 11 ja
lõigete 1-3 alusel.
lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg,
lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on 96 eurot. Lähtuvalt sellest taotleb pankrotihaldur tasu määramist ajatasu põhimõttel arvestusega 80 eurot tunnis. Kuivõrd pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 19,80 tundi, palub pankrotihaldur määrata tema tasu suuruseks 1 584 eurot. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, OÜ Autente Menetlusteenused, mis ei ole registreeritud käibemaksu kohustuslane (käibemaksu ei lisandu tasule ega sisaldu tasus). Taotlus võlgnikule menetlusabi andmiseks
MS) sätestatut, kui
-ist ei tulene teisiti. Kuna
ei reguleeri menetlusabi andmist, siis tuleb pankrotihalduri hinnangul juhinduda siinkohal TsMS § 183 lg 2 sätestatust. Viidatud norm (TsMS § 183 lg 2) näeb ette, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, antava menetlusabi ülemist piiri ei ole kehtestatud. Võttes arvesse eespool toodut, palub pankrotihaldur anda võlgnikule menetlusabi summas 1 584 eurot ning hüvitada pankrotihalduri tasu menetlusabina antud rahasumma arvel. Osundatud rahasummast palub pankrotihaldur mõista võlgnikult riigituludesse 1 187 eurot (1 584-397=1 187). Pankrotihaldur palub menetlusabi taotluse lahendamisel arvestada, et võlgniku pankrot kuulutati välja eesmärgiga, et võlgnik saaks kasutada kohustustest vabastamise menetlust, pankrotivara puudus, ja ei olnud ette näha, et see tekiks pankrotimenetluse jooksul. Pankrotihaldur on menetluse läbiviimisel teinud kõik seaduses ettenähtud toimingud. Haldur palub kohtul lõpetada XXX pankrotimenetlus raugemise tõttu, vabastada pankrotihaldur pankrotihalduri kohustustest pärast menetluse lõpetamise määruse jõustumist, määrata pankrotihalduri tasuks 1 584 eurot, anda võlgnikule menetlusabi 1 574 eurot ja maksta pankrotihalduri tasu välja menetlusabi arvelt OÜ-le Autente Menetlusteenused, mõista võlgnikult riigituludesse antud menetlusabist 1 187 eurot, algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohtu põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lg 3 järgi esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Lõpparuande kohaselt puudus Olga Ibadoval (pankrotis) igasugune vara, mida saaks arvata pankrotivarasse, pankrotimenetluses ei ole tehtud ühtegi väljamakset. Pankrotihaldur hindas pankrotimenetluse kulusid raugemise vältimiseks 2 000 eurot ning kohus tegi 05.01.
Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas
§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. Võlausaldajal Eesti Krediidipank AS on jäänud raha saamata summas 31 552,59 eurot.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Jüri Truuts tuleb vabastada XXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Haldur on lõpparuandes palunud määrata pankrotihalduri tasu
lg 11 ja
Pankrotihaldur on teinud menetluses tööd 19,80 tundi ning lähtub tunnitasust 80 eurot. Seega moodustab töötasu 1 584 eurot. Haldur on palunud anda võlgnikule menetlusabi summas 1 584 eurot, hüvitada pankrotihalduri tasu menetlusabina antud rahasumma arvel ning osundatud rahasummast mõista võlgnikult riigituludesse 1 187 eurot (1 584 – 397 = 1 187). Haldur palub seejuures arvestada, et võlgniku pankrot kuulutati välja eesmärgiga, et võlgnik saaks kasutada kohustustest vabastamise menetlust, pankrotivara puudus ja ei olnud ette näha, et see tekiks pankrotimenetluse jooksul.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt raha, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos
Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (
MS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud kanda pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Ka
lg 4 teise lause kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Seega ei näe ei tsiviilkohtumenetluse seadustik ega pankrotiseadus ette võimalust anda pankrotivõlgnikule pankrotihalduri tasu katteks suuremat menetlusabi kui seda on 397 eurot. Lõpparuande ja sellele lisatud pankrotihalduri tasu arvestuse kohaselt on pankrotihaldur teinud menetluses tööd 19,80 tundi ning on, lähtudes tunnitasust 80 eurot, palunud määrata pankrotihalduri tasuks 1 584 eurot. Kohus möönab, et pankrotihaldur on käesolevas pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud menetlustoimingud, kuid samas tuleb 5 pankrotihalduri tasu määramisel arvestada ka (ajutise) halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning (ajutise) halduri kutseoskusi. XXX pankrotimenetluses pankrotivara (sh pandiese ja teistelt isikutelt saada olev vara) puudus, mingeid väljamakseid ei tehtud, võlgniku pangakontode valitsemine seisnes halduri poolt kontode käsutusõiguse ümbervormistamises ja kontode toimingute jälgimises. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puudusid. Pankrotimenetluses esitas nõude ainult üks võlausaldaja, esitatud nõue tunnustati täies ulatuses, vaidlusi ei olnud, pankrotihaldur hagisid ei esitanud. Võlgnik XXX on 20.01.2015. a avaldanud, et võttes aluseks, et pankrotihaldur on koostanud tasu arvestuse kokku 19,80 töötunni eest kokku 1 584 eurot ja on esitanud ka menetlusabi taotluse, tuleks pankrotihaldurile maksta menetluses tasu vastavalt
lg 1-3 ja tema poolt koostatud tasu taotlus on mõistlik, XXX ainus võlausaldaja Eesti Krediidipank AS on aga 19.01.
MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud XXX(pankrotis) kanda.
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras, seega ei ole kohtu hinnangul pankrotiseaduse mõtteks tekitada pankrotimenetluse läbiviimisega võlgnikule veel lisakohustusi. Pankrotihaldur on küll palunud hüvitada pankrotihalduri tasu 1 584 eurot menetlusabina antud rahasumma arvel, kuid on samas ka palunud mõista sellest 1 187 eurot võlgnikult riigi tuludesse.
pankrotihalduri tasu katteks suuremat menetlusabi, kui seda on 397 eurot, anda ei võimalda ning võlgnikult pankrotihalduri tasu 397 eurot ületavas osas, so summas 1 187 eurot, välja mõistmine raskendaks kohtu hinnangul oluliselt võlgniku majanduslikku olukorda. Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks määrata pankrotihaldur Jüri Truutsi töötasu suuruseks käesolevas pankrotimenetluses 397 eurot. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud
lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule halduri taotlusel ning
MS § 183 lg 2 järgi halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot. Kohustustest vabastamise menetlus XXXon esitanud 28.01.2015. a taotluse ka enda võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning, et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt, so enne pankroti väljakuulutamist.
lg 2 pdes 2-5 ammendavalt loetletud asjaolusid, mis takistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ei ole asjas ilmnenud. Võlausaldaja vastuväiteid kohustustest vabastamise menetluse 6 algatamisele esitanud ei ole. Tulenevalt eelnevast tuleb XXXkohustustest vabastamise menetlus algatada.
lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlausaldaja usaldusisiku kandidaati nimetanud. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et võlgnikku Olga Ibadovat ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Sellest tulenevalt on usaldusisik kohustatud esitama kohtule kord aastas usaldusisiku aruande, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. Olga Ibadoval tuleb esimene usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.02.2017. a.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.