1-16-540 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-540 (15922500055) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi vangistus 4 aastat ja 6 kuud,

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus vangistus 4 aastat, 9 kuud, 27 päeva karistuse kandmise algusega 20.12.2012. Harju Maakohtu 05.08.2013 määrusega täpsustati liitkaristust ning liitkaristuseks loeti vangistus 4 aastat 9 kuud ja 14 päeva. Karistusest ära kantud seisuga 03.02.2016 kaasaarvatud: ajavahemik 20.12.2012 kuni 18.09.2015, so 2 aastat 8 kuud ja 29 päeva ning 29.10.2015 kuni 03.02.2016 kaasaarvatud 3 kuud ja 5 päeva, kokku ära kantud karistus 3 aastat ja 4 päeva. Ärakandmata karistus 1 aasta 9 kuud ja 10 päeva vangistust Kohtueelses menetluses advokaat Karine Nersesjan Kaitsja Igor Karpi süüdistus

§ 329järgi Kokkuleppemenetluses RESOLUTSIOON 1.

Igor Karp süüdi tunnistada

§ 329

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.07.2013 1 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuu ja 10 (kümme) päeva võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so alates 04.02.

2. Igor Karpilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, - määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, s.o kokku menetluskulud 693 (kuussada üheksakümmend kolm) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Igor Karp, 1-16-540, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Igor Karpile tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Asitõend: CD plaat, mis asub toimiku tagakaanel ümbrikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Igor Karpi süüdistatakse selles, et tema asus kõrvale hoiduma jõustunud kohtuotsusega määratud karistuse kandmisest. Igor Karbile oli Harju Maakohtu 29.07.2013 otsusega nr 113-5095 mõistetud

§ 199

lg 2 p 8, 9 ja § 65 lg 2 alusel karistuseks vangistus 4 aastat 9, kuud, 27 päeva karistuse kandmise algusega 20.12.

1. Viru Vangla käskkirja nr 07.05.2015 nr 6-1/490-KP alusel paigutati Igor Karp karistuse kandmise jätkamiseks XXX Vangla Maardu üksuse avavanglasse XXX. XXX Vangla Maardu üksuse juhi 15.09.2015 käskkirjaga nr 5-1/2329 (muudetud 17.09.2015 käskkirjaga nr 5-1/
2. Muudatus ei puudutanud Igor Karpi) alusel lubati Igor Karbil 18.09.2015 liikuda väljaspool vanglat sisseostude tegemiseks ajavahemikul 08.352 11.15 määratud marsruudil - kinnipidamiskohast Tallinnasse Ümera 3 Maxima XX kauplusesse ja tagasi. Igor Karp, olles lubatud lühiajalisele väljasõidule, ei pöördunud 18.09.2015 määratud ajaks, s.o kella 11.15-ks tagasi karistuse kandmise jätkamiseks XXX Vangla Maardu avavanglasse. Tagaotsitavaks kuulutatud Igor Karp tabati 29.10.2015 Tallinnas Hobujaama trammipeatuse juures. Enda tegevusega Igor Karp pani toime kinnipidamiskohast lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest teadliku kõrvalehoidumise, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 329alusel. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 22.01.2016 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Algis Seppa, süüdistatav Igor Karpi ja tema kaitsja Karine Nersesjani vahel käesolevas kriminaalasjas alljärgnev kokkulepe.

§ 329

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 29.07.2013 otsusega nr 1-135095 mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra, mis on kokkuleppe sõlmimise seisuga 22.01.2016.a 1 aasta 10 kuud ja 7 päeva. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud ja 7 (seitse) päeva. Kohtuistungil taotles prokurör karistuse ärakandmata osa liitmist kohtuistungi aja seisuga, so lugedes ärakandmata karistuseks 1 aasta 9 kuud ja 10 päeva ning liitkaristuseks

§ 65

lg 2 alusel 2 aastat 3 kuud ja 10 päeva karistuse ärakandmise algusega 04.02.

1. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
2. peatüki
3. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;

§-st 329, § 65 lg-st 2 asub kohus seisukohale, et Igor Karp kuulub temale

§ 329

ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt, arvestades liitkaristuse mõistmisel täpsustatud andmeid ärakandmata karistuse osas. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses. Süüdistatav kannab käesoleval ajal kohtu poolt mõistetud vangistust ning on alus eeldada, et süüdistatav ei pruugi olla igapäevaselt töiselt hõivatud ning tal ei ole alalist sissetulekut. Samas ei ole kohtu arvates selline asjaolu menetluskulude vähendamise aluseks. Ka Riigikohus (3-1-1-120-12) on väljendanud seisukohta, et kuigi vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalus töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Süüdistatav ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks tuleb menetluskulude tasumise võimalikkuse 3 hindamisel arvesse võtta ka isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Igor Karpi on aga eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud. Inkrimineeritud süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samas leiab kohus, et regulaarse sissetuleku puudumine ning kinnipidamisasutuses karistuse kandmine on piisavaks aluseks menetluskulude hüvitamise määramiseks (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel) pikema aja jooksul, s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4