S § 199 lg 1- § 25 lg 2 järgi. 2. Kohustada
lg 2 p 1, 2 alusel Jekaterina XXXt tasuma riigituludesse kriminaalmenetluse kulud summas 800 eurot. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 6 kuud, so 04.10.2016.a. Riigituludesse tasutav summa 800 eurot tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole SWEDBANK EE062200221059223099; NORDEA PANK EE221700017003510302; DANSKE BANK EE513300333522160001; SEB PANK EE571010220229377229. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916900000331 ja selgitusse märkida „1-16-2486, Jekaterina XXX, oportuniteet“. 3.
4. Juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel
Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Edasikaebamise kord Vastavalt
TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD 2 Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 14230111034, milles alustati menetlust 22.09.2014 KarS § 199 lg 1-§ 25 lg 2 tunnustel selle kohta, et 22.09.2014 kell 16.50 paiku, aadressil Paldiski mnt 102, Tallinn asuvast kauplusest Prisma Jekaterina XXX püüdis varastada kaupa summas 216,13 €. Isik oli kinni peetud ja kaup tagastatud kauplusele rikkumata. Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on tõendamist leidnud Jekaterina XXX süü KarS § 199 lg 1-§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises ning tema süü on tõendatud järgmiste kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega: tunnistaja XXXütlused /tl 7/, tunnistaja XXXütlused /tl 8/, tunnistaja XXXütlused /tl 16-21/, tunnistaja XXXütlused /tl 2325/. Kohtueelses menetluses teostati kahtlustatav Jekaterina XXX suhtes ambulatoorne ja statsionaarne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Statsionaarse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nähtuvalt esineb Jekaterina XXXl psüühikahäire, mis on püsiva iseloomuga ja avaldus temal ka kuriteo toimepanemise ajal. J. XXX võime aru saada oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida oli temale süüksarvatava kuriteo toimepanemise ajal 22.09.2014 oluliselt piiratud temal avalduva skisofreeniale omase defektseisundi ja kognitiivse defitsiidi tõttu /tl 70-74/. Tutvunud toimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema käitumisviisi, tervislikku seisundit, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on prokurör jõudnud järeldusele, et
alusel on võimalik kohaldada kriminaalmenetluse lõpetamist järgmistel motiividel: tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, st juba seadusandja poolt on kahtlustatavale süüks pandav tegu hinnatud suhteliselt madalaks. Kahtlustatav on varem kriminaal-ja väärteokorras karistamata, käesoleval ajal teisi kriminaalasju menetluses ei ole, samuti puuduvad andmed, et kahtlustatav oleks peale nimetatud kuriteo toime pannud teisi kuritegusid. 17.03.2016 vestles prokurör kahtlustatavaga, kes kinnitas, et saab aru enda teo õigusvastasusest ja kahetseb toimepandut. Kahtlustatav sõnul on ta töövõimetuspensionär ja tema igakuine sissetulek on 209,93 eurot. Vestluses kahtlustatavaga leidis prokurör, et kahtlustatav on praeguse menetluse käigus teinud endale järeldused, et iga õigusrikkumine võib kaasa tuua karistuse ja sellest tulenevalt lubanud õiguskuulekalt käituda, seega lähtuvalt üldpreventiivsetest vajadusest ei ole isiku karistamine vajalik ja otstarbekas ei ole pikemalt käesolevat kriminaalasja menetleda, kuivõrd antud juhul ei ole hädavajalik isiku kriminaalkorras karistamine, seega menetluse jätkamiseks puudus avalik menetlushuvi. Kuriteoga varalist kahju ei põhjustatud. Käesolevas kriminaalasjas on kohtueelsel menetlusel tekkinud menetluskuludeks: ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tasu 318,75 eurot /tl 59/, statsionaarse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tasu 1267,5 eurot /tl 75/, määratud korras kaitsja Riine Lumiste tasu summas 120 eurot /tl 41, 82/. Seega kohtueelses menetluses tekkinud menetluskulude kogusumma on 1706,25 eurot. Kuigi üldise praktika kohaselt määratakse
alusel lõpetamisel isikule kohustus tasuda kriminaalmenetluse kulud kogu ulatuses, siis käesoleval juhul tuleb võtta arvesse asjaolusid, et Jekaterina XXX on töövõimetuspensionär, kellel puuduvad rahalised vahendid täies ulatuses kriminaalmenetluse kulude tasumiseks, kelle ainus sissetulekuallikas on töövõimetuspension ning asjaolu, et ekspertiisi määramine ei sõltunud otseselt J. XXX tahtest, vaid oli objektiivselt vajalik tema süüdivusseisundi tuvastamiseks. Seega leiab prokurör, et on 3 põhjendatud jätta menetluskulud osaliselt, 906,25 euro ulatuses riigi kanda. Jekaterina XXX on avaldanud nõusolekut kriminaalmenetluse lõpetamiseks
alusel ning on nõus võtma menetluse lõpetamisel endale kohustuse tasuda menetluskulud summas 800 eurot tähtajaga kuus kuud /tl 80/. Mis puutub kahtlustatavale kohustuste määramist vastavalt
lg 2 p 2,3 leiab prokurör, et arvestades kahtlustatava tervislikku seisundit ei ole võimalik kahtlustatavale määrata üldkasuliku töö tegemise kohustust. Samuti ei ole otstarbekas kahtlustatavale määrata rahalise kohustuse täitmist, kuna tema ainukeseks sissetulekuallikaks on töövõimetuspension, teised sissetulekuallikad puuduvad, isiku tervislik seisund ei võimalda tal leida ka täiendavaid sissetulekuallikaid ning rahalise kohustuse määramine seaks kahtlustatava raskesse majanduslikku olukorda. Vastavalt riigi peaprokuröri 12.04.2007.a. juhisele tuleb prokuratuuris kriminaalmenetluse lõpetamisel
lg 7 alusel panna isikule kohustus tasuda kohtueelsed kulud ning
lg 3 kohaselt on ainult kohtule antud õigus jätta kohtueelses menetluses tekkinud kulud osaliselt riigi kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 1 ja § 180 lg 3, prokurör taotleb Harju Maakohtult lõpetada kriminaalasjas nr 14230111034 menetlus Jekaterina XXX suhtes
alustel.
lg 2 p 1 alusel kohustada Jekaterina XXXt tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 800 eurot 6 kuu jooksul. Kohtueelse menetluse kulud summas 906,25 eurot jätta riigi kanda. Kohus, tutvunud kohtule esitatud taotlusega ja kriminaalasja materjalidega, leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks
Kohus leiab, et taotlus on seaduslik ja põhjendatud.
lg 1 kohaselt võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ja ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
lg 1 kohaldamine eeldab esmalt, et eelnenud kriminaalmenetluse käigus on kahtlustatava või süüdistatava käitumises tuvastatud KarS § 2 lg-s 2 sätestatud teo karistatavuse üldised eeldused – süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü. Samuti saab
kohaldada vaid teise astme kuritegude puhul ning kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul ning juhul, kui kuriteo toimepanija süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi.
kohaldamise eelduseks on, et kahtlustatav või süüdistatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju. Kohus nõustub prokuröri poolt esitatud taotluses kajastuva seisukohaga süü suuruse ning avaliku menetlushuvi puudumise osas, samuti on KarS § 199 lg 1 näol tegemist teise astme kuriteoga. J. XXX on varem kriminaalkorras karistamata. Käesolevas kriminaalasjas on talle esitatud kahtlustus teise astme kuriteo toimepanemises, kahtlustatava süü ei ole suur. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole esitatud. Kriminaalasjas on menetluskuludeks ekspertiisitasu 1586,25 eurot ja määratud kaitsja tasu 120 eurot, seega kokku menetluskulud summas 1706,25 eurot. J. XXX on raske puudega töövõimetuspensionär, kelle ainus sissetulekuallikas on töövõimetuspension. Tal puuduvad rahalised vahendid täies ulatuses kriminaalmenetluse kulude tasumiseks. J. XXX on nõustunud tasuma menetluskulud summas 800 eurot tähtajaga kuus kuud.
lg 3 annab kohtule 4 võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus leiab, et arvestades J. XXX varalist seisundit, on põhjendatud jätta menetluskulud osaliselt 906,25 euro ulatuses riigi kanda ning J. XXXlt tuleb välja mõista menetluskulud 800 euro ulatuses.
lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. Kohus juhindub
Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.