← Eesti

1-14-7592/22

Obsah (4)§ 184§ 65§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-14-7592 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2016. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 18.02.2016. a) Kriminaalasja number 1-14

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat 3 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.03.2014.

a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 48 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 4 kuud 18 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 15.05.2014. a 1

(3)karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti 15.05.
  1. a. Kohtuotsus jõustus 04.11.
  2. a Tallinna Ringkonnakohtu määrusega. Harju Maakohtu 19.01.
  3. a kohtumäärusega loeti kehtetuks Juri Marinitšile Harju Maakohtu poolt 25.03.
  4. a otsusega mõistetud liitkaristus, sh liitkaristuse asendamine üldkasulikku tööga. Juri Marinitšile 24.09.
  5. a Harju Maakohtu otsusega mõistetud liitkaristusest- 4 aastat 4 kuud ja 18 päeva vangistust jäeti välja temale eelmise, s.o Harju Maakohtu 25.03.
  6. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse - 1 aasta ja 48 päeva vangistust - võrra suurendatud osa

§ 65lg 2 alusel.

Seega jäi Juri Marinitšil kanda Harju Maakohtu 24.09.

  1. a otsusega mõistetud vangistus 3 aastat ja 3 kuud vangistust alates 15.05.
  2. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.05.
  3. a ja lõpeb 15.08.
  4. a.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 30.12.

  1. a. 29.12.
  2. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Juri Marinitši ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Juri Marinitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör märgib, et Juri Marinitši suhted lähedastega on head. Kinnipeetaval on kindel soov edaspidi kuritegelikust käitumisest täielikult loobuda. Positiivne on taasühiskonnastavas tegevuses osalemine. Vabanemise korral on olemas ka töökoht. Seega on prokuröri arvates põhjendatud arvata, et vabaduses olles Juri Marinitš hoidub kuritegude toimepanemisest. Prokurör toetab Juri Marinitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Juri Marinitš avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Ta tunnistab, et on teinud vigu ja leiab, et on juba sellises vanuses, et sellised vead on andestamatud. Vabaduses ootavad teda elukaaslane ja vanemad. Kinnipeetav selgitas toimepandud kuritegude asjaolusid ning avaldas, et kahetseb neid. Vabanemise korral on tal võimalik tööle asuda, vajadusel saab abi vanematelt. Juri Marinitš kinnitab, et on valmis kõiki elektroonilise valvega kaasnevaid tingimusi täitma. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Juri Marinitš temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Juri Marinitši vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxx xxx x-xx xxxxxx. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava isale xxxxxxx xxxxxxxxxxx, kes elab seal koos kinnipeetava ema xxxxxxxx xxxxxxxxxxx. Kinnipeetava vanemad on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Juri Marinitši tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse 2

(3)kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Juri Marinitš on korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud, vägivaldsuse aste on vähenenud, kuid suurenenud ühiskonnaohtlikkus. Kuritegude toimepanemise eesmärgiks on olnud eelkõige materiaalse kasu saamine. Käesolevat karistust kannab Juri Marinitš narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Vangistuse jooksul on Juri Marinitši käitumine olnud korrektne ning ta on osalenud taasühiskonnastavas tegevuses. Juri Marinitš läbis riigikeele A2 tasemel ning alustas õpinguid B1 tasemel. Tööharjumuse säilitamiseks on kinnipeetav osalenud tööhõives. Isiku motivatsiooni tugevdamiseks sõltuvusest jagusaamisel on läbitud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Juri Marinitš saab vabanemise korral elama asuda vanemate juurde. Suhted lähedastega- ema, isa, elukaaslane on head. Väidetavalt on Juri Marinitš suhted varasemalt negatiivset mõju avaldanud sõpradega katkestanud. Siiski säilib uue kuriteo risk, kuna isik soovib elama asuda taas Maardusse, kus paratamatult puutub kokku kriminaalse taustaga isikutega. Positiivseks saab samas pidada asjaolu, et vabanemisjärgselt on Juri Marinitšil võimalus kohe tööle asuda. xxxxxx xxxxxxxx xxxx xx esindaja on kinnitanud, et on nõus kinnipeetava tööle võtma. Juri Marinitši puhul esineb küll mitmeid positiivseid vabastamist toetavaid asjaolusid, kuid vaatamata sellele leiab kohus, et Juri Marinitši ennetähtaegne vabastamine selleks seaduses ettenähtud esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis Juri Marinitši vabastamist võimaldaks, kohtu arvates ei esine. Vaid korrektne käitumine ning head vabanemisjärgsed elutingimused ei kaalu üles Juri Marinitši poolt toime pandud kuritegude asjaolusid. Kuigi kinnipeetaval puuduvad karistused käesoleva vangistuse ajal ja ta sõnas väljendatuna on valmis muutusteks ka vabaduses olles, ei ole kohus veendunud, et praeguseks vangistuses viibitud aeg oleks piisav, et saaks väita, et need muutused on püsivad. Juri Marinitš on enda selgituste kohaselt olnud ka varem vabastatud tingimisi enne tähtaega, kuid see ei ole andnud positiivset tulemust – karistus on tulnud pöörata täitmisele. Ka käesolevat kartistust kannab süüdlane tegude eest, mis on toime pandud eelmise otsusega määratud katseajal. Tõsi küll, käesolevaks ajaks on tegu, mille eest Juri Marinitšit eelneva otsusega karistati tulenevalt varastatu väärtusest väärtegu ja selle eest mõistetud karistuse osa on käesolevast karistusajast maha arvatud. Kuid see iseloomustab siiski isiku käitumist kehtestatud normide täitmisse vabaduses olles - ajal, kui talle oli määratud eelmise otsusega katseaeg, jätkas ta õigusvastast käitumist. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et eeltoodult kirjeldatud isiku vabastamine selleks seaduses sätestatud esimesel võimalusel oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ega täidaks lisaks eripreventiivsetele ka karistuse üldpreventiivset eesmärki. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Juri Marinitš tuleb jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.