Obsah (5)

§ 119§ 2§ 121§ 43§ 4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 8.veebruar 2016, Jõhvi Haldusasja number 3-16-29 Haldusasi A. A kaebus Viru Vangla 04.09.2015 käskkirja nr 62/140

§ 119lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, KOHTU PÕHJENDUSED

1. 16.11.2015 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A. A 12.11.2015 taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt vajab taotleja professionaalset juriidilist abi haldus-ja tsiviilkohtutes. Riigi õigusabi vajab taotleja oma õiguste kaitseks kompensatsiooni väljamõistmiseks rikkumiste eest. Taotleja kannab karistust Viru Vanglas ning tal puudub võimalus palgata endale advokaati.
2. Tartu Halduskohtu
3. novembri 2015 määrusega kohus jättis A. A taotluse riigi õigusabi saamiseks käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohus leidis, et A. A 12.11.2015 kohtule esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks, ei vasta riigi õigusabi seaduses sätestatud nõuetele. Kohus selgitas, et tulenevalt RÕS § 12 lg 1 p 2 kohaselt riigi õigusabi saamiseks esitatavas taotluses märgitakse probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse; põhjendus, miks riigi õigusabi saamine on vajalik taotleja õiguste kaitseks; milline on asjast taotlejale võimalik tulenev kasu. Kohtu hinnangul riigi õigusabi taotlusest ei selgu probleemi kirjeldus ega ka taotlejale võimalik tulenev kasu. Taotleja 1 on üksnes märkinud, et taotleja vajab riigi õigusabi õiguste kaitseks kompensatsiooni väljamõistmiseks rikkumiste eest.
4. 26.11.2015 saabus kohtule A. A 24.11.2015 täiendatud avaldus, milles taotleja märgib, et soovib vaidlustada Viru Vangla 04.09.2015 käskkirja nr 6-2/1402 ja Viru Vangla 22.10.2015 käskkirja nr 6-3/1392 ning taotleb rikkumiste eest kahju hüvitamist. Seega esitas kaebaja kohtule tühistamis- ja hüvitamiskaebuse.
5. Tartu Halduskohtu 06.01.2016 kohtumäärusega jäeti tühistamiskaebus käiguta. Määruses leiti: „Esialgselt A. A esitas 12.11.2015 kohtule riigi õigusabi taotlusena pealkirjastatud avalduse.

§ 2

lg 4 kohaselt kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Haldusasjas nr 3-15-1671 Tartu Ringkonnakohtu 13.08.2015 määruse punktis 6 on ringkonnakohus leidnud, et

§ 2

lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuna kohtule esitatud riigi õigusabi taotlus ei vastanud riigi õigusabi seaduses sätestatud nõuetele, jättis kohus taotluse käiguta. 24.11.2015 esitas A. A täiendatud avalduse, milles märkis, et soovib vaidlustada Viru Vangla 04.09.2015 käskkirja nr 6-2/1402 ja Viru Vangla 22.10.2015 käskkirja nr 63/1392 ning taotleb rikkumiste eest hüvitise väljamõistmist. Ühtlasi märkis avalduse esitaja, et on haige inimene paljude füüsiliste vigastustega ja paljude haiguste diagnoosidega, mille kohta on kõik dokumendid olemas, kuid vangla administratsioon rikub kaebaja õigusi sundides töötama halva enesetundega. A. A palub kohtul saata talle rekvisiidid riigilõivu tasumiseks. Kohus on seisukohal, et kuigi kohtule esitatud esialgses taotluses märkis taotleja, et soovib riigi õigusabi põhjendusel, et tal puudub vastav haridus, mistõttu ta ei saa ise oma probleemi juriidiliselt õigesti põhjendada, tuleb menetlusökonoomia põhimõttest (

§ 2lg 2) tõlgendada 24.11.2015 kohtule esitatud A.

A täiendatud avaldust kaebusena Viru Vangla 04.09.2015 käskkirja nr 6-2/1402 ja Viru Vangla 22.10.2015 käskkirja nr 6-3/1392 tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks. Kohtu hinnangul on 24.11.2015 avaldusest võimalik selgelt välja lugeda kaebaja tahe vaidlustada Viru Vangla 04.09.2015 käskkirja nr 6-2/1402, millega kaebaja määrati tööle majandustööde abitööliseks korisatajana kuni 1 tund päevas istuvas asendis. Kaebaja väitel on ta haige inimene, mistõttu vangla tegevusega tekitatakse kahju kaebaja tervisele. Samuti soovib kaebaja vaidlustada Viru Vangla 22.10.2015 käskkirja nr 6-3/1392, millega kaebajat karistati 7 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kohus selgitab, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Kohus selgitas ka, et Tartu Halduskohtu 06.01.2016 määrusega haldusasjas nr 3-152844 kohus tagastas kaebajale hüvitamiskaebuse

§ 121

lg 1 p 4 sätestatu alusel, mille kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Ühtlasi kohus märgib, et on käesolevas haldusasjas muuhulgas välja selgitanud, et A. A ´il on kohustuslik kohtueelne kord Viru Vangla 04.09.2015 käskkirja nr 6-2/1402 ja Viru Vangla 22.10.2015 käskkirja nr 6-3/1392 vaidlustamiseks läbitud. 2 24.11.2015 kohtule esitatud avalduses palus A. A kohtul saata talle rekvisiidid riigilõivu tasumiseks. Käesolevas määruses märgitud kaebuse puudused tuleb kõrvaldada 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest“.

1. 22.01.2016 saabus halduskohtule kaebaja A. A avaldus, milles ta teatas, et ei soovi tühistamiskaebuses vaidlustada Viru Vangla 04.09.2015 käskkirja nr 6-2/1402 ja Viru Vangla 22.10.2015 käskkirja nr 6-3/
3. Kuna kaebaja ei soovi tühistamiskaebust halduskohtusse esitada ning ta pole kaebuselt tasunud ka nõutud riigilõivu 15 €, siis pole ka kaebaja täitnud Tartu Halduskohtu 06.01.2016 kohtumäärust. Seega pole ta kõrvaldanud kaebuse puuduseid. Halduskohus nendib, et tegelikult on kaebaja jätnud tühistamiskaebuses esinenud puudused kõrvaldamata. Kohus on seisukohal, et A. A kaebus haldusasjas 3-16-29 kuulub

§ 121lg 1 p 2 alusel puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tagastamisele.

Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu

§ 43

lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

1. Kaebaja eesmärk on saada riigi kulul advokaat, kes koostaks kaebuse maakohtule seoses Viru Vangla meditsiiniosakonna tegevusega „kurjas kavatsuses tekitada kahju tema tervisele“.
2. Halduskohus selgitab A. A ile, et halduskohtu pädevus on määratletud

§ 4

lg-s 1, mille kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Vangla arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (VangS § 52 lg 2).

1. Riigikohtu erikogu
2. aprilli
3. a määruses asjas nr 3-3-4-1-11 (p 9) leiti, et vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium
4. detsembri
5. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-53-10, p 9, ja
6. detsembri
7. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-69-10, p 9, selgitades, et tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ei ole halduskohtu pädevuses. Vangistusseaduse § 49 lg 1 ja § 52 lg 1 kohaselt osutatakse tervishoiuteenused vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätete alusel. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määruse nr 330 „Vangistusseaduse alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ § 3 lg 2 kehtestatu kohaselt otsustab riigi poolt rahastatava meditsiiniteenuse, ravimi ja meditsiinilise abivahendi vajalikkuse üle vangla volitatud tervishoiutöötaja. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega 3 eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus.
8. Kui kaebajale on tekkinud väidetav kahju vangla arsti tegevusetuse (tervishoiuteenuse osutamata jätmine) tagajärjel, siis on tegemist eraõigusliku vaidlusega, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kuna vaidlus on võrsunud eraõigussuhtest, siis kuulub kahju hüvitamise kaebus lahendamisele maakohtus. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda Viru Maakohtusse. Nagu nähtub kaebaja 22.01.2015 kirjast halduskohtule, on ta sellest ka aru saanud, et ta peab oma murega pöörduma maakohtu poole.
9. Halduskohtul ei ole pädevust otsustada õigusabi üle tsiviilkohtumenetluses. Kaebaja riigi õigusabi taotlust on pädev lahendama maakohus, kui ta soovib jätkuvalt esitada kahjunõuet seoses tervishoiuteenuse osutamisega Viru Vanglas.
10. Kaebajal tuleb esitada maakohtule uus riigi õigusabi taotlus riigi kulul advokaadi määramiseks. /digitaalselt allkirjastatud/ Ülle Polluks kohtunik 4