) § 120 lg 1 punkt 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
lg 1 kohaselt seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 1¹ lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtupraktika kohaselt tuleb vaide või taotluse tagastamise all mõista õigusvastast tagastamist. Kui vaie või taotlus tagastati kinnipeetavale õiguspäraselt, siis kinnipeetaval kohtu poole pöördumise õigust ei ole. Kohus tuvastas, et Viru Vangla 23.12.2015 vastusega nr 6-10/46753-2 loobus vangla pöördumisele vastamisest MSVS § 5 lg 9 punktis 5 sätestatu alusel. Kohtule esitatud tõendi kohaselt nähtub, et seisuga 21.12.2015 oli kaebajal vabakasutuskontol rahalise vahendeid 112,38 eurot ning kaebaja ei olnud nõus 21.12.2015 võõrkeelse pöördumise tõlketeenuse eest tasuma. Kohtule esitatud Viru Vangla 06.01.2016 otsusest nähtub, et vangla tagastas A. S ’ile tema poolt esitatud 05.01.2016 võõrkeelse kahjunõude põhjendusel, et kaebaja keeldus kahjunõude tõlkimiseks saatmiseks, vaatamata asjaolule, et kaebaja isikuarvel oli seisuga 05.01.2016 vabaraha 97,63 eurot, mis võimaldaks tasuda tõlke eest. HMS § 20 lg 1 kohaselt haldusmenetluse keel on eesti keel. HMS § 20 lg 2 kohaselt haldusmenetluses kasutatakse võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. Keeleseaduse (KeeleS) § 10 lg 1 esimese lause kohaselt riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. KeeleS § 12 lg 1 esimese lause kohaselt kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud juhul. Kohus tuvastas, et käesoleval juhul ei esine ka §-s 9 sätestatud erand, mille kohaselt omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. KeeleS § 9 lg 3 kohaselt vähemusrahvusest püsielanike osakaalu määratlemisel omavalitsusüksuses lähtutakse rahvastikuregistri andmetest kõnealuse aasta 1. jaanuari seisuga. 2 Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald ning Jõhvi valla koduleheküljel avaldatud rahvusliku koosseisu andmete kohaselt moodustasid 5958 vene rahvusest elanikku 01.01.2016 seisuga 49,66% ehk alla poole selle omavalitsusüksuse 11996 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust. VSkE § 49 lg 3 kohaselt kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. Halduskohus tuvastas ka, et kaebaja ei olnud nõus dokumentide tõlkimisega ja keeldus allkirjastamisest. Seisuga 21.12.2015 oli kaebaja vabakasutuskontol 113,17 eurot ja seisuga 05.01.2016 oli kontol 97,63 eurot, mis oleks tal võimaldanud dokumentide nii võõrkeelse pöördumise kui ka kahjunõude tõlkimise eest tasuda. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et Viru Vangla on 06.01.2016 õiguspäraselt tagastanud kaebuse esitajale tema 05.01.2016 võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tulenevalt eeltoodust kohus on seisukohal, et A. S kaebus haldusasjas nr 3-16-19 kuulub tagastamisele
Kohus selgitab kaebajale, et
lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
lg 4 kohaselt kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.