) § 477 lg 1 koosmõjus
lg 1 pankrotiavaldusest loobumise avalduse, milles palus kohtul lõpetada tsiviilasjas 2-15-18586 menetluse. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (
) sätestatut, kui PankrS-st ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
Vajaduse korral peab kohus menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi.
kohaselt juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud taotlusega, leiab, et pankrotiavaldusest loobumine ja menetluse lõpetamine on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Kohus võtab pankrotiavaldusest loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasjas nr 2-15-18586 menetluse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Ajutine haldur on kohtule esitanud taotluse PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest ajutise halduri tasu ja tehtud kulude väljamõistmiseks summas 1350 eurot arvestusega 12,5 töötunni eest 1125 eurot + käibemaks 225 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et juhul, kui kohus loobumise vastu võtab, siis on põhjendatud halduri tasu välja mõista solidaarselt XXXOÜ-lt ja XXX. Avaldaja juhatuse liige XXXon 07.01.2016 kohtuistungil nõustunud halduri tasu suuruse ja solidaarse väljamõistmisega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata kindlaks ja mõista
lg1 ja
lg 1 p 2 aluselt solidaarselt XXXOÜ-lt ja XXX välja ajutise halduri tasu 1125 eurot + käibemaks 225 eurot, kokku 1350 eurot koos käibemaksuga.
lg 2 p 2, mille kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.