Obsah (7)

§ 184§ 68§ 65§ 74§ 832§ 75§ 83

1-15-9849 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märtsil 2016 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-9849 (14230107010) Kohtunik Liina

§ 184

lg 2 p 2, Sergei Glebov süüdistatuna

§ 184

lg 2 p 2, Kirill Lavrov süüdistatuna

§ 184

lg 1 ja Olga Tomberg süüdistatuna

§ 184

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Arika Almann Süüdistatav Gotša Babilodze – isikukood 36712210014, elukoht XXX(viibib XXX Vanglas), kodakondsus määratlemata, emakeel vene keel, keskeriharidus, töökoht puudub, tõkendina kohaldatud vahistamist, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, väärteokorras eelnevalt karistatud Kaitsja Talvi Vaske (määratud korras) Süüdistatav Sergei Glebov – isikukood 37309040240, elukoht XXX (viibib XXX Vanglas), kodakondsus määratlemata, emakeel vene keel, keskharidus, töökoht puudub (on invaliidsuspensionär), tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud Kaitsja Merike Allikmäe (määratud korras) Süüdistatav Kirill Lavrov – isikukood 38110040304, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, emakeel vene keel, põhiharidus, töökoht XXXOÜ, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud 1 Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Imbi Seimar (määratud kaitsja) Olga Tomberg - isikukood 47906193711, elukoht viibib XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, emakeel vene keel, keskharidus, ei tööta (invaliidsuspensionär), tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, kriminaal- ja väärteokorras eelnevalt karistatud Aivar Ennok (määratud korras) RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Gotša Babilodze

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 aastat.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 07.05.2015.a, s.o 1 päev karistusaja hulka. Kandmisele kuulub seega 4 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistusaja algust lugeda isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o. 09.06.2015.a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Gotša Babilodzelt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1075 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 384 eurot, ekspertiisikulu 750 eurot riigituludesse. Kohustada Gotša Babilodzet tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 184.08 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse Gotša Babilodzele posti teel XXX Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral makseinfo saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Süüdi tunnistada Sergei Glebov

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat.

§ 65

lg 1 alusel mõista liitkaristus suurendades Harju Maakohtu 28.05.2015.a kohtuotsusega mõistetud karistust (s.o. 5 aastat 1 kuu ja 28 päeva) käesoleva otsusega mõistetud karistusega ja mõista liitkaristuseks 5 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda isiku karistuse kandmisele asumise päev, s.o. 08.01.2016.a. 2 Sergei Glebovi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Sergei Glebovilt KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 432 eurot, ekspertiisikulu 42 eurot riigituludesse. Kohustada Sergei Glebovit tasuma väljamõistetud kaitsjatasu ja ekspertiiskulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 39.50 eurot. Kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse Sergei Glebovile posti teel Tallinna Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral makseinfo saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Süüdi tunnistada Kirill Lavrov

§ 184

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aastat ja 3 kuud.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Kirill Lavrov ei pane 1-aasta ja 9 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74

ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil XXX; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7.ei oma ega tarvita narkootilisi ja psühhotroopseid aineid; 8. ei suhtle talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate ja omavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a. lähisugulased).

§ 74

lg 1 alusel määrata Kirill Lavrov katseajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna järelevalve all. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Kirill Lavrovi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 3 Välja mõista Kirill Lavrovilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1075 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 336 eurot, ekspertiisikulu 42 eurot riigituludesse. Kohustada Kirill Lavrovi tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 121.08 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Kirill Lavrov, kriminaalasi 1-15-9849, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Süüdi tunnistada Olga Tomberg

§ 184

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aastat ja 6 kuud.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Olga Tomberg ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74

ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab XXX 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7.ei oma ega tarvita narkootilisi ja psühhotroopseid aineid;

§ 74

lg 1 alusel määrata Olga Tomberg katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Olga Tombergi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Olga Tombergilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1075 eurot ja KrMS § 180 lg 1 4 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 336 eurot, ekspertiisikulu 42 eurot riigituludesse. Kohustada Olga Tombergi tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 121.08 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Olga Tomberg, kriminaalasi 1-159849, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Ekspertiisikulud summas 570 eurot jätta riigi kanda.

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Gotša Babilodzelt sularaha 465 eurot (kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr EE701700017001577198). Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - mobiiltelefon IPhone koos Elisa kõnekaardiga ja mobiiltelefon Samsung koos Elisa kõnekaardiga (asuvad kriminaalasja materjalide juures) kohtuotsuse jõustumisel tagastada Gotša Babilodzele; - fooliumpaberitükid, plastikust purk (asuvad kriminaalasja materjalide juures) konfiskeerida ja hävitada; Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistused 5 Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles kogutud tõendite põhjal süüdistatakse Gotša Babilodze’t selles, et ta käitles ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist ainet fentanüül. Nimelt omandas ta ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 07.05.2015, edasiandmise eesmärgil suures koguses narkootilist ainet fentanüül. Saadud aine jagas Gotša Babilodze müügidoosideks, milliseid andis eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 2015 aasta mai alguseni erinevates Tallinna kohtades, sh Pae tänava pargis, Lauluväljaku taga asuval tühermaal ning Mustakivi tee 25 asuva Tallinna Mereakadeemia Merekooli juures ebaseaduslikult edasi erinevatele tuvastatud ja tuvastamata isikutele. • Osa nimetatud ainest andis ta 06.05.2015 kella 14:00 paiku Tallinnas Mustakivi 25 asuva Tallinna Mereakadeemia Merekooli juures asuval tühermaal ebaseaduslikult edasi Sergei Glebovile, kes peeti vahetult peale narkootilise aine omandamist Tallinnas Tähesaju tee 8 asuva Bauhausi parklas kinni ning kelle juurest kinnipidamisel leiti kaks fooliumvoldikut, milles oli pulbriline aine kogumassiga 0,050 grammi, mis sisaldas 4,3% fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli seega 0,0022 grammi • Osa nimetatud ainest andis ta 07.05.2015 kella 13:10 paiku Tallinnas Mustakivi 25 asuva Tallinna Mereakadeemia Merekooli juures asuval tühermaal ebaseaduslikult edasi XXX, kes peeti vahetult peale narkootilise aine omandamist Tallinnas Tähesaju tee 8 asuva Bauhausi parklas kinni ning kelle juurest kinnipidamisel leiti üks fooliumvoldik, milles oli pulbriline aine kogumassiga 0,034 grammi, mis sisaldas fentanüüli, mille protsentuaalset sisaldust ei olnud aine vähesuse tõttu võimalik määrata. • Osa nimetatud ainest, so kolm fooliumvoldikut fentanüüli sisaldava pulbriga, andis ta 07.05.2015 kella 14:00 paiku Tallinnas Mustakivi 25 asuva Tallinna Mereakadeemia Merekooli juures asuval tühermaal ebaseaduslikult edasi XXXja XXX. • Osa nimetatud ainest hoidis ta Tallinnas Mustakivi 25 asuva Tallinna Mereakadeemia Merekooli juures asuval tühermaal kivihunniku all peidikus, kust 07.05.2015 kella 20:00 paiku leiti ja võeti ära plastikust topsik, mille oli 4 fooliumvoldikut, millistes oli pulbriline aine kogumassiga 0,095 grammi, mis sisaldas 4,8% fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli 0,0046 grammi. Samuti süüdistatakse Gotša Babilodzet selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud Karistusseadustiku
4. peatüki
5. jaos sätestatud kuriteo (käitles enne 07.05.2015 suures koguses narkootilist ainet fentanüül), käitles uuesti ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist ainet fentanüül. Nimelt omandas ta ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 09.06.2015, edasiandmise eesmärgil suures koguses narkootilist ainet fentanüül. Saadud aine jagas Gotša Babilodze müügidoosideks millised andis ajavahemikul 07.05.2015 kuni 09.06.2015 erinevates Tallinna kohtades, sh Lubja tänava piirkonnas ja Majaka tänava piirkonnas ebaseaduslikult edasi erinevatele tuvastatud ja tuvastamata isikutele. • Osa nimetatud ainest andis ta 05.06.2015 kella 13:35 paiku Tallinnas Lubja tänava piirkonnas ebaseaduslikult edasi Olga Tombergile, kes peeti vahetult peale narkootilise aine omandamist Tallinnas Lubja tn 3 maja juures kinni ning kelle juurest kinnipidamisel leiti neli fooliumvoldikut, milles oli pulbriline aine kogumassiga 0,066 grammi, mis sisaldas 5,5% fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli seega 0,0036 grammi. • Osa nimetatud ainest andis ta 09.06.2015 kella 12:00 paiku Tallinnas Majaka tänaval ebaseaduslikult edasi Kirill Lavrovile, kes peeti vahetult peale narkootilise aine omandamist Tallinnas Majaka 35 asuva hoone juures kinni ning kelle juurest kinnipidamisel leiti kaks fooliumvoldikut, milles oli pulbriline aine kogumassiga 0,044 grammi, mis sisaldas 6,3% fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli seega 0,0028 grammi. 6 Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teise nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 milligrammist (s.o 0,0013 grammi) fentanüülist puhtal kujul (EKEI eksperdi Mailis Tõnissoni vastus päringule). Seega pani Gotša Babilodze toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo, so

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles kogutud tõendite põhjal süüdistatakse Sergei Glebovi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud Karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo (28.05.2015 mõisteti Harju Maakohtu poolt süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi teo eest, mis oli toime pandud 07.10.2014), käitles ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist ainet fentanüül. Nimelt omandas ta 06.05.2015 kella 14:00 paiku Tallinnas Mustakivi 25 asuva Tallinna Mereakadeemia Merekooli juures asuval tühermaal ebaseaduslikult Gotša Babilodzelt kaks fooliumvoldikut, milles oli pulbriline aine kogumassiga 0,050 grammi, mis sisaldas 4,3% fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli seega 0,0022 grammi ning hoidis ainet enda valduses. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teise nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 milligrammist (s.o 0,0013 grammi) fentanüülist puhtal kujul (EKEI eksperdi Mailis Tõnissoni vastus päringule). Seega pani Sergei Glebov toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo, so

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles kogutud tõendite põhjal süüdistatakse Kirill Lavrovi selles, et tema käitles ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist ainet fentanüül. Nimelt omandas ta 09.06.2015 kella 12:00 paiku Tallinnas Majaka 28A asuva hoone juures ebaseaduslikult Gotša Babilodzelt kaks fooliumvoldikut, milles oli pulbriline aine kogumassiga 7 0,044 grammi, mis sisaldas 6,3% fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli seega 0,0028 grammi ning hoidis ainet enda valduses. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teise nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 milligrammist (s.o 0,0013 grammi) fentanüülist puhtal kujul (EKEI eksperdi Mailis Tõnissoni vastus päringule). Seega pani Kirill Lavrov toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, so

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles kogutud tõendite põhjal süüdistatakse Olga Tombergi selles, et tema käitles ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist ainet fentanüül. Nimelt omandas ta 05.06.2015 kella 13:35 paiku Tallinnas Lubja tänava piirkonnas Gotša Babilodzelt neli fooliumvoldikut, milles oli pulbriline aine kogumassiga 0,066 grammi, mis sisaldas 5,5% fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli seega 0,0036 grammi ning hoidis ainet enda valduses. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teise nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 milligrammist (s.o 0,0013 grammi) fentanüülist puhtal kujul (EKEI eksperdi Mailis Tõnissoni vastus päringule). Seega pani Olga Tomberg toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, so

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Gotša Babilodze, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 16.02.2016.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Gotša Babilodze süüdi tunnistamist

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 5 aastat.

§ 68

alusel arvestatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, so 07.05.2015 ehk 1 päev , mõistes lõplikuks vangistuse pikkuseks 4 aastat 11 kuud ja 29 päeva. Karistusaja algust lugeda alates viimasest kinnipidamisest, so alates 09.06.2015. 8

§ 832

lg 1 ja

§ 184

lg 5 p 2 alusel konfiskeerida Gotša Babilodzelt 465 (nelisada kuuskümmend viis) eurot, mis on Gotša Babilodze suhtes konfiskeerimise tagamiseks 14.10.2015 kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr EE701700017001577198. Süüdistatav Sergei Glebov, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 01.03.2016.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Sergei Glebovi süüdi tunnistamist

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 3 aastat.

§ 65

lg 1 ja § 64 sätteid kohaldades suurendada raskeimat, so Harju Maakohtu poolt 28.05.2015 mõistetud karistust (5 aastat ja 1 kuu ja 28 päeva vangistust) 1 kuu võrra ning kohtuotsuste kogumi eest mõista liitkaristus 5 aastat 2 kuud ja 28 päeva. Karistusaja algust lugeda alates isiku asumisest karistuse kandmisele, so alates 08.01.2016. Süüdistatav Kirill Lavrov, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 16.02.2016.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Kirill Lavrovi süüdi tunnistamist

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 aasta ja 3 kuud.

§ 74

sätteid kohaldades jäetakse vangistus tingimisi süüdlase suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane 1-aasta ja 9-kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal peab süüdlane järgima

§ 75

lõikest 1 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud:

§ 75

lg 2 p 21 alusel mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 7 alusel mitte suhtlema isikutega, kes temale teadaolevalt omavad ja tarvitavad narkootilisi aineid ning isikutega, kes on narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud (v.a lähisugulased); Süüdistatav Olga Tomberg, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 01.03.2016.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Olga Tombergi süüdi tunnistamist

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 aasta ja 6 kuud.

§ 74

sätteid kohaldades jäetakse vangistus tingimisi süüdlase suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane 2-aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal peab süüdlane järgima

§ 75

lõikest 1 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud:

§ 75

lg 2 p 21 alusel mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; Asitõendid 9

§ 83lg 4 alusel konfiskeeritakse aine, vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kr

MS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 ja 4 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - mobiiltelefon IPhone koos Elisa kõnekaardiga ja mobiiltelefon Samsung koos Elisa kõnekaardiga (asuvad kriminaalasja materjalide juures) kohtuotsuse jõustumisel tagastada Gotša Babilodzele; - fooliumpaberitükid, plastikust purk (asuvad kriminaalasja materjalide juures) konfiskeerida ja hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavatelt välja alljärgnevalt: Gotša Babilodze: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1075 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 384 eurot, ekspertiisikulu 750 eurot riigituludesse. Sergei Glebov: KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 432 eurot, ekspertiisikulu 42 eurot riigituludesse. Kirill Lavrov: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1075 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 336 eurot, ekspertiisikulu 42 eurot riigituludesse. Olga Tomberg: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1075 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 336 eurot, ekspertiisikulu 42 eurot riigituludesse. Süüdistatavad ja nende kaitsjad leppisid prokuröriga kokkuleppes kokku menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ei ole ühe kuu jooksul võimalik. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavatelt proportsionaalselt nende osale väljamõistmisele. 10 Ka DNA ekspertiisitulemus on käesoleval juhul aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele (tuvastatud on süüdistatava DNA), mistõttu nimetatud ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavatelt proportsionaalselt nende osale väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatavad on sõlmitud kokkulepetes leppinud kokku süüdistatavatelt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks menetluskuludega mittenõustumise tõttu kokkuleppeid mitte kinnitada. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetutele ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselgelt üle jõu. Kohus asub seisukohale, et seoses kohtukulude ajatamisega esitatud taotlused kuuluvad rahuldamisele ning süüdistatavatelt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavatele kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul 11 tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatu kohaselt on Sergei Glebov käesolevas kriminaalasjas süüks arvatava teo toime pannud enne toime pandud enne Harju Maakohtu poolt 28.05.2015 Sergei Glebovi suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. 28.05.2015.a kohtuotsusega on süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulud, s.o sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 975 eurot. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-2411 asunud seisukohale, et sellisel juhul ei tohiks sundraha teistkordselt välja mõista. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et Sergei Glebovi menetluskulu, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha 1075 eurot ei kuulu käesoleva kohtuotsusega teistkordselt väljamõistmisele, kuivõrd karistus mõistetakse

§ 65lg 1 alusel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest.

Liina Pohlak Kohtunik 12