← Eesti

1-16-1507/5

Kriminaalasi nr. 1-16-1507 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

  1. märtsil 2016.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul abiprokurör Grete Vahtra osavõtul arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja Virko SAUKONEN Ik 38405044954, EV kodanik, põhiharidus, emakeel – eesti keel, teeb juhutöid, elukoht: XXX, Järva maakond, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras kehtivaid karistusi 5, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Virko Saukonen´i süüdistatakse selles, et tema omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 18.05.2015.a kella 11.30 suures koguses psühhotroopset ainet gammabutürolaktooni (GBL) kogumassiga vähemalt 10827,70 grammi, s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Eelnevalt tema poolt omandatud ainet hoidis Virko Saukonen ebaseaduslikult enda valduses kuni 18.05.2015.a kella 11.30-ni, kui ta suundus läbi Tallinna Reisisadama A-terminali laevale Finlandia. Peale pardakaardi registreerimist suunati Virko Saukonen tollikontrolli, mille käigus leiti ja võeti Virko Saukoneni kaasas olevast spordikotist ära kanister koos narkootilise ainega GBL-iga koguses umbes 10 liitrit. Vastavalt 25.08.2015.a teostatud narkootilise aine ekspertiisile nr 15E-AN0866 on Virko Saukonenilt leitud ja ära võetud aine kogus 10827,70 grammi, millest 100% moodustab gammabutürolaktoon ehk GBL. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Eelnimetatud seaduse § 3¹ lg 1 alusel kehtestatud määruse V nimekirjas loetletud ainete käitlemine on keelatud üksnes siis, kui selle eesmärk on isikule narkojoobe tekitamine. Gammabutürolaktoon (GBL) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete V nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktist nr 14E-LÕX0004 nähtuvalt gammabutürolaktooni (GBL) puhul keskmiselt 10 grammist GBL-st (mille protsentuaalset sisaldust ei määrata). Seega käitles Virko Saukonen GBL-i koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks vähemalt 1082 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Seega suures koguses narkootilise aine (GBL) ebaseadusliku käitlemisega (omandamisega, mille eesmärgiks oli isikule narkojoobe tekitamine) pani Virko Saukonen toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on abiprokurör Grete Vahtra, süüdistatav Virko Saukonen ja tema kaitsja Arri Tooming käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et abiprokurör taotleb kohtus KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Virko Saukonen´ile karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud ärakandmata karistust ei pöörata koheselt täitmisele, kui Virko Saukonen ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Virko Saukonen temale KarS § 184 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuulub Virko Saukonen´ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras, s.o. 1075 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb Virko Saukonen´ilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 192 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb Virko Saukonen´il tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Virko Saukonen´ilt tuleb välja mõista ekspertiisitasu kokku summas 84 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda mõistliku aja 12 kuud, mis on maksimumaeg. 2 Asitõendid • ekspertiisist järele jäänud vedelik, mis on jäetud EKEI keemiaosakonda – peale kohtuotsuse jõustumist konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; • narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 15E-AN0866 tagastatud kanister, mis asub Maksu-ja Tolliametis, kabinetis nr 309 (aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn) - konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 1, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315, KarS § 73 lg 1,3 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Virko Saukonen KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui Virko Saukonen ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Virko Saukonen´ile määratud 2 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 17.03.2016.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud Välja mõista Virko Saukonen´ilt 1075 eurot sundraha, ekspertiisitasu 84 eurot ja kaitsjatasu 192 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Virko Saukonen´ile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid • ekspertiisist järele jäänud vedelik, mis on jäetud EKEI keemiaosakonda – peale kohtuotsuse jõustumist konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; • narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 15E-AN0866 tagastatud kanister, mis asub Maksu-ja Tolliametis, kabinetis nr 309 (aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn) - konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
  4. peatüki
  5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse 3 ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.