Obsah (12)

§ 158§ 28§ 22§ 65§ 23§ 162§ 165§ 171§ 66§ 150§ 193§ 176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2016. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-62406 Tsiviilasi XXX (pankrotis) pankrotim

§ 158alusel (aruanne muudetud pankrotihalduri tasu osas 25.01.2016.

a). Pankrotihalduri aruanne

1. Võlgniku majanduslik olukord Võlgniku võlamaht on kokku summas 69 620,51 eurot. Käesoleval ajal on võlgnik varatu, tema ainuke sissetulek on töötasu - võlgnik töötab OÜ-s XXX tootmistöölisena, saades töötasu brutosummas 517 eurot kuus, muid sissetulekuid võlgnik ei oma. Võlgniku saadav töötasu ei võimalda rahuldada võlausaldajate nõudeid ega katta pankrotimenetluse kulusid, seega on võlgnik jätkuvalt püsivalt maksejõuetu, mis oma iseloomult ei ole ajutine.
2. Pankrotimenetluse toimingud 21.01.
3. a toimus XXX(pankrotis) võlausaldajate I üldkoosolek. Pankrotitoimkonda ei moodustatud, võlgnikule usaldusisikut ei määratud. 07.05.
4. a toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus tunnustati kõik pankrotimenetluses esitatud nõuded. Vaidlusi nõuete üle ei ole, pankrotimenetluse käigus ei ole rohkem võlausaldajaid tuvastatud. 08.07.
5. a koostas pankrotihaldur jaotusettepaneku, mille kohus 13.08.
6. a kinnitas. Vaidlusi jaotusettepaneku üle ei ole.
7. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotivara puudub, müüa polnud midagi.
8. Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Võlgnikule makstav elatis perioodis veebruar

1. a – detsember
2. a (390 eurot kuus) summas 4 290 eurot. Massikohustused puuduvad, pankrotimenetluse kulude väljamakseid pole tehtud. 2
3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid pole tehtud.
4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemeid pole olnud.
5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ei ole, teistelt isikutelt midagi saada ei ole.
6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotivara puudumise tõttu pankrotivara valitsemise kulusid ei ole.
7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Kohtutäitur Hille Kudu 69 467,12 eurot 153,39 eurot
8. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Hagisid esitatud ei ole ja haldur ei kavatse neid ka esitada.
9. Kohtukulud ja halduri tehtud vajalikud kulutused Halduri poolt isiklike vahendite arvelt kantud vajalikud kulud 300 eurot.
10. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Kuna käesoleval juhul ei ole haldur tema valduses olevate dokumentide baasil tuvastanud võlgniku kuritegelikku või võlausaldajate huve teadvalt ja pahatahtlikult kahjustavat käitumist, ei pea haldur võlgniku maksejõuetuse tekkimist võlgniku teadliku tegevuse tagajärjeks. Seetõttu ei ole halduri arvates võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu

§ 28mõttes.

Halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Haldur ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. 13. Pankrotimenetluse lõpetamine peale pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu Pankrotimenetluse käigus on selgitatud, et võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ei ole võlgnikul sellist vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja kanda pankrotimenetluse kulusid, vara tagasivõitmise või tagasinõude võimalused puuduvad. Pankrotihalduri arvates tuleb füüsilisest isikust võlgniku XXX (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu

§ 158lg 1 alusel.

Haldur saatis 10.12.

1. a kõigile võlausaldajatele e-kirja, selgitamaks, kas võlausaldajad on 3 nõus tasuma kohtu deposiiti kohtu määratud summa pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti teatas, et nad ei pea otstarbekaks pankrotimenetlust raugemise vältimiseks rahastada, rohkem vastuseid ei ole saabunud. Seega ei ole võlausaldajad teatanud, et nad sooviksid pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasuda kohtudeposiiti kohtu poolt määratud summa.
2. Võlgadest vabastamise menetlus. XXX(pankrotis) esitas koos pankrotivaldusega kohtule avalduse võlgadest vabastamise menetluse alustamiseks ning palus võlausaldajate esimesel üldkoosolekul usaldusisikut mitte määrata, kuna soovib hoida kokku kulusid ja on suuteline ise vabatahtlikult täitma kohtu poolt määratud ulatuses oma kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnik on näidanud ennast pankrotimenetluse jooksul seaduskuuleka ja korrektsena, huvitunud menetluse käigust ning olnud initsiatiivikas oma asjade korraldamisel. Ta on näidanud üles muret võlakohustuse pärast. Võlgniku võlausaldajate 21.01.
3. a esimese üldkoosoleku protokollist nähtub, et XXX(pankrotis) usaldusisikut ei määratud. Haldur nõustub XXX taotlusega usaldusisiku määramata jätmise kohta, kuivõrd ta täidab ise vabatahtlikult kohtu poolt määratud ulatuses oma kohustusi võlausaldajate ees ning pole alust eeldada, et ta oma lubatud kohustust ei täida. Võlausaldajad ei ole seda seisukohta vaidlustanud ega nõudnud XXX(pankrotis) usaldusisiku määramist. Pankrotihaldur, olles teadlik võlgniku varalisest olukorrast, on veendunud, et võlgniku kohustuste täitmiseks usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis tuntavalt survestab võlgniku niigi rasket varalist seisu. Nii haldur kui ka võlgnik on samal arvamusel, et kõiki võlgniku varalisi võimalusi tuleb kasutada maksimaalselt efektiivselt kohustuste täitmiseks ning seetõttu puudub vajadus ja põhjendus usaldusisiku määramiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Seetõttu on pankrotihaldur veendunud, et võlgnik suudab iseseisvalt täita usaldusisiku kohustusi ning ise korraldada võlausaldajale oma võlakohustuse täitmist. Võlgniku võlausaldajad ei ole huvitatud pankrotimenetluse raugemise vältimiseks raha kulutama, millest haldur teeb järelduse, et võlgniku pankrotimenetlus ei paku võlausaldajatele erilist huvi eelkõige seetõttu, et võlgnik on varatu, mistõttu pole mõistlik teha uusi kulutusi varatus pankrotimenetluses osalemiseks.
4. Taotlus halduri ülesannete täitmise eest tasu maksmiseks ja tehtud kulutuste hüvitamiseks. Pankrotihaldurile või võlausaldajatele võlgniku pankrotivarast väljamakseid tehtud ei ole. Haldur palus lõpparuandes määrata pankrotihalduri tasu

§ 65

lg 11 ja

§ 23lõigete 1-3 alusel.

Lõpparuande kohaselt kulus XXX pankrotimenetluses alates 29.12.

1. a kuni lõpparuande koostamiseni 21.12.
2. a pankrotihalduri ülesannete täitmiseks kokku 25 tundi. Arvestades halduri ülesannete täitmiseks kulunud aega, tegi haldur ettepaneku arvestada asja keerukusest ning mahust tulenevalt halduri töötunnitasuks 60 eurot. Haldur palus 21.12.
3. a esitatud lõpparuandes kinnitada pankrotihalduri tasu summas 1 500 eurot, hüvitada halduri tasu summas 97 eurot riigi vahenditest ning halduri tasu summas 1 403 eurot (1 500 – 97 = 1 403) välja mõista võlgnik Marek Vaikmaalt. 25.01.
4. a muutis pankrotihaldur esitatud aruannet pankrotihalduri tasu osas, märkides, et kuivõrd võlgnikul XXX(pankrotis) puudub vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid, siis pole mõistlik ka eeldada, et tal sellist vara tekiks ning ta suudaks halduri tasu maksta. Järelikult on halduri taotlus halduri tasu välja mõistmiseks võlgnikult teoreetiline. Pankrotihalduri ülesannete täitmisel on tegevuskulud kandnud haldur oma vahenditest summas 300 eurot - registripäringud interneti teel, sidekulud, transpordi kulu, büroo üldkulu – paber dokumentide printimiseks ja koopiate valmistamine, printeri ja arvuti kasutamine jne. 4 Kuna võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude eest tasumiseks ei ole, siis taotleb haldur, et kohus määraks menetlusabi andmise riigi vahenditest

§ 23

lg 4 alusel kulude hüvitamise riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Arvestades eeltoodut teeb pankrotihaldur kohtule ettepaneku kinnitada pankrotihalduri Lembit Ülper tasu summas 97 eurot, kinnitada pankrotihalduri ülesannete täitmisel kantud kulud summas 300 eurot; rahuldada pankrotihalduri taotlus ja määrata halduri tasu ja kulutuste hüvitamine riigi vahenditest

§ 23

lg 4 alusel summas 397 eurot arvelt järgnevalt – pankrotiperioodi jooksul halduri kantud kulud summas 300 eurot ja halduri tasu summas 97 eurot, millised kanda Lembit Ülperi kontole nr EE251010002036692001 AS-is SEB Pank; lõpetada XXX(pankrotis) suhtes alustatud pankrotimenetlus

§ 158

lg 1 alusel raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja vabastada pankrotihaldur Lembit Ülper pankrotihalduri kohustustest; rahuldada XXX(pankrotis) avaldus võlgadest vabastamise menetluse alustamiseks; jätta XXX(pankrotis) usaldusisik määramata ja kohustada XXX(pankrotis) ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtu põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lg 3 järgi esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Lõpparuande kohaselt puudus XXX(pankrotis) igasugune vara, mida saaks arvata pankrotivarasse, pankrotimenetluses ei ole tehtud ühtegi väljamakset. Pankrotihaldur hindas pankrotimenetluse kulusid raugemise vältimiseks 2 000 eurot ning kohus tegi 29.12.

1. a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2 000 eurot hiljemalt 11.01.
2. a. Tähtaja jooksul XXX(pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asja materjalidest nähtub, et 21.01.
3. a toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek ja 07.05.
4. a nõuete kaitsmise koosolek. Pankrotimenetluses on kinnitatud jaotusettepanek, mille kohaselt tunnustati pankrotimenetluses kahe võlausaldaja nõuded kokku summas 69 620,51 eurot. Ükski võlausaldaja ei ole pankrotimenetluse kulusid enda kanda võtnud. Pankrotihaldur on tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on

§ 22lg 5 mõttes muu asjaolu.

5 Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas

§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: Eesti Vabariigil Maksu- ja Tolliameti kaudu 69 467,12 eurot ning kohtutäitur Hille Kudul 153,39 eurot.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Lembit Ülper tuleb vabastada XXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Haldur palus lõpparuandes määrata pankrotihalduri tasu

§ 65

lg 11 ja

§ 23

lõigete 1-3 alusel, paludes algselt kinnitada halduri tasuks pankrotimenetluses tehtud 25 töötunni eest 1 500 eurot (lähtudes tunnitasust 60 eurot). Haldur palus hüvitada halduri tasu summas 97 eurot riigi vahenditest ning halduri tasu summas 1 403 eurot (1 500 – 97 = 1 403) välja mõista võlgnik Marek Vaikmaalt. 25.01.2016. a muutis haldur esitatud aruannet pankrotihalduri tasu osas, märkides, et kuivõrd võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid, siis pole mõistlik ka eeldada, et tal sellist vara tekiks ning ta suudaks halduri tasu maksta, mistõttu on halduri taotlus halduri tasu välja mõistmiseks võlgnikult teoreetiline. Eeltoodust tulenevalt palub pankrotihaldur kinnitada pankrotihalduri tasu summas 97 eurot. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt raha, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1-3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

§ 22lõikes 5 nimetatud aruandega.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23lg 3).

Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 97 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks summas 32,01 eurot) on mõistlik ja põhjendatud. Kuivõrd haldur on taotlenud tasu määramist riigi menetlusabi korras, ei pea kohus halduri tasu kinnitamisel vajalikuks ära kuulata võlgnikku ja võlausaldajaid. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Lembit Ülperi töötasuks 97 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 32,01 eurot.

§ 66

lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Lõpparuandest nähtuvalt moodustavad pankrotimenetluse kulud kokku 300 eurot, menetluskulud sisaldavad registripäringute-, transpordi- ja sidekulu ning büroo üldkulusid. Kohus on seisukohal, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluse menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada pankrotihalduri taotletud summas 300 eurot.

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lg 1¹ alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 6 lg 2 alusel halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. TsMS § 183 lg 2 järgi ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks (ning

§ 193lg-st 4 tulenevalt ka sotsiaalmaks).

Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotimenetluse kulud summas 300 eurot ja pankrotihalduri tasu summas 97 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks summas 32,01 eurot). Kohustustest vabastamise menetlus XXX on esitanud 11.12.2014. a taotluse ka enda võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel.

§ 171

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380 - 381¹ nimetatud kuriteo toimepanemises. XXX võlausaldajate 07.05.

1. a üldkoosoleku (nõuete kaitsmise koosolek) protokolli kohaselt on XXX võlausaldaja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõude aluseks kriminaalasi nr 1-1440/04, kahjunõue summas 69 467,12 eurot. Kohtu taotlusel esitas pankrotihaldur 19.01.
2. a kohtule nimetatud nõude aluseks oleva Tallinna Linnakohtu 29.09.
3. a kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-1440/04, mille kohaselt tegi kohus kindlaks, et XXX pani toime tahtlikult maksuhaldurile seaduses sätestatud deklaratsioonide esitamata jätmise, mille tulemusena jäi riigieelarvesse maksudena laekumata käibemaksu kokku summas 1 095 048 krooni, so kriminaalkoodeksi (KrK) § 148-1 lg 10 kvalifitseeritava kuriteo. Tallinna Linnakohus tunnistas XXX süüdi KrK § 148¹ lg 10 järgi ning mõistis Marek Vaikmaalt välja tsiviilhagi Maksu- ja Tolliameti kasuks 1 095 048 krooni (so 69 986,32 eurot). Seega on XXX Tallinna Linnakohtu 29.09.
4. a kohtuotsusega süüdi tunnistatud maksualase kuriteo toimepanemises ja esineb alus XXX kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuivõrd tulenevalt

§ 176

lg-st 2 ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus, siis ei oleks kohustustest vabastamise menetlusega võimalik ka võlgniku poolt taotletavat eesmärki saavutada. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus XXXavalduse tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata ning võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 7