Obsah (10)

§ 442§ 403§ 5§ 230§ 367§ 174§ 138§ 143§ 144§ 177

2-15-6486 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 12.oktoober 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-6486 Tsiviilasi O

§ 442lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga.

Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda. Kohus lahendab poolte nõusolekul juhinduvalt

§ 403kirjalikus menetluses.

10. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel. 11.

§ 5

lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § XXX5 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § XXX7 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
2. Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 30.09.2014 ehituse alltöövõtulepingu nr XXX, mille esemeks oli XXX ehitustööde rajamisel tehtavad väliskanalisatsiooni, drenaaži ja veetrassi ehitustööd. Vastavalt lepingu muudatusele nr 1 oli töö maksumus koos lisatöödega 40 281 eurot, millele lisandus käibemaks. Tööde valmimise ja üleandmise tähtaeg oli 28.11.2014 (tl 23-25). 05.12.2014 allkirjastasid hageja ja kostja Lepingu nr XXX osas alltöövõtu lõpetuse kokkuvõtte (tl 28-30) ning teostatud tööde akti nr 3 summas 48 337,02 eurot käibemaksuga (tl 31-32). 08.12.2014 esitas hageja kostjale Lepingu nr XXX alusel 08.12.2014 arve nr 14123 selgitusega „Teostatud tööde akt nr. 3“ summas 9 600 eurot käibemaksuga maksetähtajaga 12.01.2015 (tl 26). Hageja ja kostja sõlmisid 05.01.2015 ehituse alltöövõtulepingu nr 3801-3 (edaspidi ka Leping nr 3801-3), mille esemeks oli välistrasside 3 2-15-6486 ehitus vesi, kanalisatsioon, sadevesi, hüdrant objektil XXX XXX laiendus. Vastavalt lepingu punktile 3 kohustus hageja alustama töödega hiljemalt 06.01.2015 ja andma lepingu objektiks olevad tööd kostjale üle 31.01.
3. Lepingu punkti 4.1 kohaselt oli töö maksumus 23 502 eurot käibemaksuta (tl 10-11). Lepingu nr 3801-3 lisaks nr 1 olid ehituse alltöövõtulepingu üldtingimused (tl 12-21). 30.01.2015 allkirjastasid hageja ja kostja Lepingu nr 3801-3 osas teostatud tööde akti nr 1 summas 28 202,40 eurot (tl 27). 30.01.2015 esitas hageja kostjale Lepingu nr 3801-3 alusel arve nr 15002 selgitusega „Teostatud tööde akt nr. 1“ summas 28 202,40 eurot käibemaksuga maksetähtajaga 06.03.2015 (tl 22).
4. Poolte vahel on vaidlus, kas hageja on teostanud tööd nõuetekohaselt.
5. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingutest tulenevalt oli hagejal tööde teostamise ja kostjal tasu maksmise kohustus. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et teostas lepingute järgsed tööd nõuetekohaselt ning töö on kostja poolt vastu võetud allkirjastatud aktidega (tl 27 ja 28-30). Kostja ei ole tõendanud, et tööd ei vastanud nõuetele. Tulenevalt VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seega oli kostjal kohustus tööd viivitamata üle vaadata ja teatada töö lepingutingimustele mittevastavusest. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks töö lepingutingimustele mittevastavusele enne kohtumenetlust tuginenud või sellest hagejat teavitanud. Seega on kostja vastavad väited paljasõnalised. Kostja väited kahju tekkimisest on tõendamata. Lisaks nähtub kostja vastusest, et vastuväited seonduvad XXX objektiga, mis ei ole käesoleva vaidluse keskmeks olevate lepingute objekt. Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet ega tõendit, mille alusel võiks jätta hagi rahuldamata. Kuna lepingutejärgsed tööd on valmis ning üle antud, on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Hagi kohaselt on Lepingu nr XXX alusel 08.12.2014 esitatud arvest nr 14123 (tl 26) tasumata 7 000 eurot ja Lepingu nr 3801-3 alusel 30.01.2015 esitatud arve nr 15002 tasumata kogu ulatuses summas 28 202,40 eurot (tl 22). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale tööde eest nõuetekohaselt tasunud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja põhinõue kogusummas 35 202,40 eurot, so 7 000 + 28 202,40 on põhjendatud ja tõendatud. Tuginedes eeltoodule puudub alus tasaarveldamiseks.
6. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu nr XXX punkti 12.2 kohaselt oli tähtaegselt tasumata summalt õigus nõuda viivist 15% aastas. Lepingu nr 3801-3 üldtingimuste punkti 8.4 kohaselt oli töövõtjal õigus tellijalt lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamisel nõuda viivist 0,05 protsenti tellija poolt tasumisele kuuluvatelt summadelt päevas (tl 17).
7. Hageja on arvestanud Lepingu nr XXX alusel esitatud 08.12.2014 arve nr 14123 tasumisega viivitamise eest viivist 371,51 eurot ja Lepingu nr 3801-3 alusel esitatud 30.01.2015 arve nr 15002 tasumisega viivitamise eest viivist 733,26 eurot (tl 34). Hageja on arvestanud viivist alates arvete sissenõutavaks muutmisest kuni hagi esitamiseni. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja olles arvete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega, mis tulenes ka lepingutest. Kostja väited, et viivisenõue ei ole õiguspärane ja 4 2-15-6486 põhjendatud, on paljasõnalised ja ei sisalda ühtegi täpsemat selgitust. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja viivisenõue kuni hagi esitamiseni summas 1 104,77 eurot.
8. Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise Lepingu nr XXX järgselt võlgnevuselt summas 7 000 eurot 15% aastas kuni põhivõlgnevuse täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse summa ja Lepingu nr 3801-3 järgselt võlgnevuselt summas 28 202,40 eurot 0,05% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse summa.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi esitamisest, so 29.04.2015 kuni otsuse tegemiseni on 167 päeva. Seega Lepingu nr XXX alusel lisandub viivis 480,41 eurot, so 15/365/100x7000x

1. Lepingu nr 3801-3 alusel lisandub viivis 2354,70 eurot, so 0,05/100x28202,40x
2. Seega kuulub kostjalt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistmisele viivis 3940,08 eurot, so 1104,77+480,41+2354,90 ning edasi viivis Lepingu nr XXX järgselt põhinõudelt (7 000 eurolt) 15% aastas kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõude summa ning Lepingu nr 3801-3 järgselt põhinõudelt (28 202,40 eurolt) 0,05% päevas kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõude summa.
3. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 35 202,40 eurot, viivis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 3940,08 eurot ja viivis Lepingu nr XXX järgselt põhinõudelt (7 000 eurolt) 15% aastas kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõude summa ning Lepingu nr 3801-3 järgselt põhinõudelt (28 202,40 eurolt) 0,05% päevas kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõude summa. Menetluskulud
4. Kooskõlas

§-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. 21.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 03.06.2015 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud 1 362 eurot. Taotluse kohaselt kandis hageja vastavalt 04.05.2015 arvele nr 273-N menetluskulusid summas 700 eurot, millele lisandus käibemaks 140 eurot ning vastavalt 01.06.2015 arvele nr 336-N kulusid summas 402 eurot, millele lisandub käibemaks 70 eurot, sh on tasutud täiendava hagi tagamise taotluse eest riigilõivu 50 eurot. Lisaks on hageja tasunud esialgselt hagi tagamise avalduselt riigilõivu 50 eurot. Hageja palub välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 08.10.2015 esitas hageja täiendava menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt kandis hageja täiendavalt menetluskulu osutatud õigusabi eest 2,25 tundi summas 315 eurot, millele lisandub käibemaks XXX eurot, arve nr 422-N. 22.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

§ 143

p 2 kohaselt asja läbivaatamise kulud on dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud.

§ 144p 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud.

5 2-15-6486

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirjad ja tsiviilasja materjalid. Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on

§ 138lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulu.

Käesolevalt hagiavalduselt tasus hageja riigilõivu 1 000 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see tuleb kostjalt välja mõista. Lisaks on hageja palunud välja mõista kahelt hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu kokku summas 100 eurot. Kohus leiab, et 13.05.2015 korduvalt hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv ei ole käesolevas asjas põhjendatud ja vajalik kulu. Kohus jättis 14.05.2015 määrusega hageja teistkordse hagi tagamise taotluse rahuldamata, kuna hageja ei olnud esile toonud uusi asjaolusid võrreldes esimese hagi tagamise avaldusega. Kohus mõistab kostjalt välja üksnes koos hagiga 29.04.2015 esitatud hagi tagamise riigilõivu summas 50 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja riigilõivudena menetluskulud kokku summas 1 050 eurot.

1. Kohus leiab, et dokumentaalse tõendi saamise kulu, so äriregistri päring summas 2 eurot ei ole põhjendatud ja vajalik kulu, kuna see ei oma tähendust käesoleva asja lahendamisel.
2. Hageja on palunud 08.10.2015 taotluses välja mõista õigusabikulud 1417 (1102+315) eurot käibemaksuta, kuna hageja saab käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud arvete kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal käesolevas asjas õigusabile 9,75 tundi. Arvestades käesoleva asja keerukust, selles esitatud menetlusdokumente ja tõendite mahtu, peab kohus õigusabikulusid põhjendatuks 9,75 tunni ulatuses kokku summas 1417 eurot käibemaksuta.
3. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2 467 eurot, so 1050+
4. 26.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 6