Obsah (11)

§ 448§ 4441§ 442§ 444§ 5§ 230§ 231§ 162§ 174§ 138§ 144

2-15-111502 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 05. jaanuar 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-15-11

§ 448

lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise 2-15-111502 õigusest loobunud (

§ 4441lg 42).

Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1. Hageja ja kostja sõlmisid 19.06.2013 liikluskindlustuse kindlustuslepingu nr 2069194/1, valides lepingu tüübiks maksekohustusega lepingu. Liikluskindlustuslepingu sõlmija meelespea selgitas, et JAH-leping on maksekohustusega leping ning kindlustusandja saadab enne poliisi tähtaja lõppu kindlustusvõtjale uue poliisi (tl 29-30). Hageja väljastas kostjale 14.11.2013 kindlustuspoliisi nr L005334711/2 (tl 31-32) ning arve nr 1448398 summas 190,09 eurot (tl 33).
2. 25.05.2015 esitas hageja kohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses võla saamiseks. 03.07.2015 määrusega andis Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
3. 31.07.2015 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu võla saamiseks. 28.08.2015 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused
4. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 190,09 eurot, kahjuhüvitise 45,97 eurot, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg
6. Hageja märgib, et: • kostja ei tasunud poliisi eest esitatud arvet kogusummas 190,09 eurot; • hagejal tekkis võla sissenõudmisega seoses kahju, mis seisnes inkassole tasutud teenustasus. Kostja vastuväited
7. Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
8. Kostja märgib, et: • hagi on oma olemuselt vale, kuna Eesti Vabariigis ei olnud ega ole ühtegi seadust, mis kohustaks teda tegema eraldi takso kindlustust; • tava kindlustus oli kostjal tehtud ja makstud; • kostja vastas hagejale 28.11.2013 ja 03.12.2013 seoses nende arvetega. Kohtu põhjendused
9. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. 2 2-15-111502 9. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes

§ 442lg 7 ja § 444 lg 1.

Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 10. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel. 11.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.
2. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid 19.06.2013 liikluskindlustuse kindlustuslepingu nr 2069194/1, valides lepingu tüübiks maksekohustusega lepingu. Liikluskindlustuslepingu sõlmija meelespea selgitas, et JAH-leping on maksekohustusega leping ning kindlustusandja saadab enne poliisi tähtaja lõppu kindlustusvõtjale uue poliisi (tl 29-30). Hageja väljastas kostjale 14.11.2013 kindlustuspoliisi nr L005334711/2 (tl 31-32) ning arve nr 1448398 summas 190,09 eurot (tl 33). Tulenevalt poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingust oli kostjal seega kindlustusmaksete tasumise kohustus. Kostja ei ole tõendanud, et kostja on hagejale 14.11.2013 arve nr 1448398 summas 190,09 eurot tasunud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja pöördus hageja poole 28.11.2013 ja 03.12.2013 ning selgitanud, kuidas see vabastas kostjat kindlustusmakse tasumise kohustusest. Samuti jääb arusaamatuks kostja väited seoses takso kindlustamist puudutavaga. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja põhinõue summas 190,09 eurot on põhjendatud ja tõendatud.
3. Hageja on täiendavalt esitanud kahju hüvitamise nõude summas 45,97 eurot (tl 43). Hagi kohaselt sõlmis hageja inkassoga käsunduslepingu võla sissenõudmiseks kohtueelselt. Kohtule esitatud OK Incure OÜ 11.03.2015 arvelt nr 9775K nähtub, et OK Incure OÜ on esitanud hagejale arve seoses võla sissenõudmise kuluga summas 45,97 eurot. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg-te 1 ja 2 kohaselt hüvitamisele kuuluv 3 2-15-111502 kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas mõistlikke kulusid kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et kuna kostja rikkus lepingut ja jättis kindlustusmakse tasumata, on hagejale tekkinud kahju võla sissenõudmise kulu näol. Võla sissenõudmise kulu on kahju VÕS § 128 lg 3 mõistes ning see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele summas 45,97 eurot.
4. Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 190,09 eurot ja kahjuhüvitis 45,97 eurot. Menetluskulud
5. Kooskõlas

§ 162lõigetega 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.

17.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulud 160 eurot (tl 56). Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 2 ja tl 36). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal hagiavalduse koostamisega seotud toimingutele 4 tundi, tunnihinnaga 40 eurot käibemaksuta. Arvestades vaidluse keerukust ja esitatud menetlusdokumente, peab kohus seda põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 235 eurot, so 75 + 160. 18. Hageja palub viiviseid väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et viiviste nõue on põhjendatud alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 4