lg 1 p-st 10 ei saa sissenõuet pöörata riigi poolt määratud pensionile ja see ei kuulu arestimisele. Sellest on teatanud oma tarbijaveebilehel minuraha.ee ka Finantsinspektsioon. Avaldaja taotleb kohtutäituri 04.09.2015 otsuse tühistamist. Kohtutäituri vastuväited Kohtutäitur taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtutäitur avaldaja seisukohtadega ei nõustu kohtutäitur on oma seisukohti piisavalt põhjendanud 04.09.2015 otsuses ega pea vajalikuks otsuse põhjendusi täiendavalt selgitada. Kohtutäitur ei ole täitemenetluses koostanud pensioni arestimise akti. Arestitud on kohustatud isiku (avaldaja) arvelduskonto ja töötasu. Aresti seadmisel on arvestatud mittearestitava sissetulekuga miinimumpalga ulatuses. 04.09.2015 otsuses on kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata jätmisel juhindunud
lõikest 1, kohtutäitur on arestinud avaldaja sissetuleku jättes arestimata Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga ning võimaldanud avaldajal (võlgnikul) kasutada Swedbank ASi arvelduskontot 390 euro ulatuses. Otsuses on kohtutäitur viidanud Riigikohtu otsusele 3-2-1-3-08 ning esitanud sellest refereeringu. Sissenõudja Seisukohta kaebuse kohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avalduse ja kohtutäituri seisukohaga ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri 04.09.2015 otsusele tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15. KTS § 28 alusel võib kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta kohustatud isik esitada kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule talle kohtutäituri otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
lg 1 p 10, millele avaldaja kaebuse esitamisel on tuginenud, sätestab, et sissenõuet ei saa pöörata riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Seega ei vasta tegelikkusele avaldaja arusaam, et tulenevalt
lg 1 p-st 10 ei saa sissenõuet pöörata riigi poolt määratud pensionile ja see ei kuulu arestimisele. Nagu märgitud ei ole lubatud
lg 1 p 10 kohaselt pöörata sissenõuet riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Seega tuleb tuvastada, milline on seaduses sätestatud suurus, millele sissenõuet riiklikule pensionile pöörata ei saa.
lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.
§-de 130–136 (sissetuleku arestimise erisusi käsitlevad sätted) põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema 2 ülalpeetavate ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Selleks näeb
ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul.
näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt, § 132 lg 1 alusel tuleb jätta arestimata summa, mis vastab ühe kuu eest ettenähtud palga alammäärale.
lg 1 p-ga 10 seonduvat on Riigikohus käsitlenud tsiviilasjas nr 3-2-1-68-07 ning sedastanud, et riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47, mille lõike 1 punkti 1 järgi võib riiklikust pensionist teha kinnipidamisi täitemenetluse seadustiku alusel täidetava lahendi alusel. Tulenevalt sama paragrahvi 3. lõikest võib täitemenetluse seadustiku alusel täidetavate lahendite alusel kinni pidada kuni 50% riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast. Seega sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus riiklikust pensionist kinnipidamise maksimaalmäära. …lisaks RPKS §-le 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada
lõikega 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust (p 13). Seega riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad
Avaldaja saab lisaks pensionile töötasu, mis nähtub konto väljavõttelt (lk 5). Kohtutäitur on avaldajale selgitanud miinimumpalga (390 eurot) suuruses raha kasutamiseks jätmist, ehk sissetuleku arestimist osas, mis ületab 390 eurot. RPKS § 2 kohaselt on nimetatud seaduse alusel makstav riiklik pension solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest. Avaldajale on määratud Sotsiaalkindlustusameti poolt töövõimetuspension alates 2.07.2015 kuni 31.07.2017. See nähtub pensionitunnistusest, mille avaldaja kohtu nõudmisel esitas. Töövõimetuspension on RPKS alusel makstav riiklik pension (§ 5 p 2), millele kohaldub § 47 ja
Seega ei ole kohtutäitur rikkunud avaldaja sissetulekute arestimisel seadust ja kohus jätab kaebus kohtutäituri 04.09.2015 otsuse tühistamiseks rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja § 172 lg 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Menetluskulude rahalist suurust kohus kindlaks ei määra, sest TsMS § 1741 lg 31 alusel kohtutäituri õigusabikulusid ei hüvitata ja puudutatud isikul II kulusid ei ole, kuna ta menetluses toiminguid ei teinud. Avaldaja kanda jääb tema poolt avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.