KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht
- november 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2934 Haldusasi Väinamere Liinid OÜ kaebus Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi 22.10.2015 vastuskirja nr 1.12-8/14-00545/139 õigusvastasuse tuvastamise ja kaebaja 15.09.2015 taotluse uuesti läbivaatamise nõudes Menetlustoiming Kaebuse tagastamine
- Tagastada Väinamere Liinid OÜ kaebus.
- Toimetada määrus kaebajale kätte. Resolutsioon Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Majandus – ja taristuministri 03.10.2014 käskkirjaga nr 14-0311 kvalifitseeriti riigihankes „Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla - Heltermaa ja Kuivastu - Virtsu parvlaevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga reisiparvlaevad“ viitenumbriga 156229, Väinamere liinid OÜ ning ühispakkujad TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping.
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sõlmis 11.12.2014 ühispakkujatega TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping hankelepingu.
- Väinamere Liinid OÜ pöördus 15.09.2015 majandus- ja taristuministri ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole taotlusega haldusmenetluse uuendamiseks. Kaebaja hinnangul tuleneb alus hankemenetluse uuendamiseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 pst
- Hankemenetluse uuendamine on vajalik seonduvalt asjaoluga, et kaitsepolitsei poolt avaldatud info põhjal on ühispakkujad esitanud hankemenetluses pakkumuse, mille täitmine on seotud altkäemaksu andmisega.
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 22.10.2015 vastuskirjaga nr 1.12-8/14-00545/139 teavitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kaebajat, et Majandus- ja 1
(4)Kommunikatsiooniministeeriumi poolt läbi viidud riigihanke „Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla- Heltermaa ja Kuivastu- Virtsu parvlaevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga reisiparvlaevad“ viitenumbriga 156229 menetlus on lõppenud riigihangete seaduse (RHS) § 29 lg 3 p 1 alusel 11.12.
- RHS ei sedasta alust riigihanke uuendamiseks. Riigihange on viidud läbi õiguspäraselt, menetluse läbiviimist on kontrollinud riikliku järelevalve käigus Rahandusministeerium, otsuste ja toimingute õiguspärasust on kontrollinud erinevad kohtuastmed. Seega on ühispakkujatega OÜ TS Shipping ja TS Laevad OÜ sõlmitud avaliku teenindamise leping jätkuvalt kehtiv, puuduvad mistahes tühisuse alused.
- Väinamere Liinid OÜ esitas 23.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub kohtul tuvastada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 22.10.2015 vastuse taotlusele nr 1.128/14-00545/139 õigusvastasus ning kohustada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Väinamere Liinid OÜ 15.09.2015 taotluse uuesti läbi vaatamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
- Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt läbiviidud riigihanke „Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla- Heltermaa ja Kuivastu- Virtsu parvlaevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga reisiparvlaevad“ viitenumbriga 156229 menetlus on lõppenud RHS § 29 lg 3 p 1 alusel 11.12.2014, kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sõlmis ühispakkujatega hankelepingu. Esitatud kaebuses toob kaebaja välja, et vastustaja toiming hankelepingu täitmise jätkamisel uusi asjaolusid teades rikub kaebaja kui hankemenetluses hindamisel teiseks jäänud isiku subjektiivseid õigusi. Kaebaja lõplikuks eesmärgiks on ühispakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine ning nimetatud hankelepingu tühisuse tuvastamine (kaebaja taotluse punkt 2.6.4, kaebuse punkt 2.2.).
- Riigihankemenetluse uuendamist HMS alusel ei ole võimalik taotleda, kuna HMS § 2 lg 2 kohaselt ei ole riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine RHS tähenduses haldusmenetlus HMS tähenduses. Kaebaja poolt vaidlustatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus taotlusele on küll välja antud haldusmenetluses, kuid kaebaja poolt taotletavaid toiminguid (ühispakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine RHS § 38 lg 2 p 1 alusel ning hankelepingu tühisuse tuvastamine) ei saa läbi viia lähtudes HMS sätetest, kuna HMS riigihankemenetlusele ei kohaldu. Ka kaebaja ise tugineb oma kaebuse põhistuses üksnes RHS-st tulenevatele rikkumistele. Hankija tegevuse vaidlustamine on sätestatud RHS §-s 117 ning üksnes nimetatud paragrahvis toodud aluste esinemisel on riigihankes tehtavate toimingute ja haldusaktide vaidlustamine halduskohtus lubatav, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse.
- Kaebus ei ole perspektiivne ka seetõttu, et RHS-st ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene isikule õigust nõuda hanke läbiviimist. RHS-s sätestatud õiguskaitsevahendid on suunatud vaid teostatud hanke läbiviimise õiguspärasuse kontrollile ja võivad tuua kaasa võimatuse hanget väljakuulutatud tingimustel läbi viia või hankelepingu tühisuse tuvastamise, kuid ei anna isikule subjektiivset õigust nõuda hanke läbiviimist (antud juhul kohustada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Rohuküla - Heltermaa ja Kuivastu - Virtsu parvlaevaliinidele vedaja leidmiseks hanget korraldama).
- Täiendavalt märgib kohus, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil puudus vastuskirja koostamise ajal ning puudub ka hetkeseisuga alus ühispakkujate hankemenetlusest kõrvaldamiseks RHS §-s 38 toodud alustel. Nimelt ei sõlmi RHS § 38 lg 1 p 1 kohaselt hankija hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, keda on või kelle seaduslikku esindajat on kriminaal- või väärteomenetluses karistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest või riigihangete nõuete rikkumise või kelmuse või ametialaste või rahapesualaste või 2
(4)maksualaste süütegude toimepanemise eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või karistus on tema elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv. Sama paragrahvi lõige 2 p 1 sätestab, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kelle suhtes või kelle esindaja suhtes on kutse- või ametiliidu aukohtu otsusega või muul sellesarnasel alusel tõendatud raske süüline eksimus kutse- või ametialaste käitumisreeglite vastu. Kohtule kättesaadavatest teabeallikatest (kohtute infosüsteem) nähtuvalt puuduvad andmed ühispakkujate ning nende seaduslike esindajate (TS Laevad OÜ juhatuse liige Toomas Tralla ja OÜ TS Shipping juhatuse liige Ülo Eero) kriminaal- või väärteomenetluses karistamise või muude rikkumiste kohta. Aktsiaselts Tallinna Sadam ise riigihankes ei osalenud. Kuna aga aktsiaselts Tallinna Sadam on nii TS Laevad OÜ kui ka OÜ TS Shipping ainuosanik ning kaebaja väidab, et sisuliselt osales hankes oma tütarettevõtete asemel aktsiaselts Tallinna Sadam, andes TS Laevad OÜle ja OÜ-le TS Shipping finantsgarantii ning sõlmides nende eest hanke eelkokkuleppeid, tuleb märkida, et puuduvad andmed ka aktsiaseltsi Tallinna Sadam juhatuse liikmete karistatuse kohta (juhatuse liikmed kuni 14.09.2015 Ain Kaljurand ja Allan Kiil, juhatuse liikmed alates 14.09.2015 Carri Ginter ja Marko Raid). Ka kaebaja ise kinnitab, et tegemist on käesoleval hetkel vaid Ain Kaljurannale ja Allan Kiilile esitatud kahtlustusega, mitte jõustunud kohtulahendiga (kaebuse p 3.
- ja3.6). Seega on kaebuses esitatud väited kaebaja poolt väljatoodud isikute altkäemaksu võtmise kohta Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 22 tulenevalt alusetud.
- RHS § 69 lg-s 11 on sätestatud alused hankelepingu tühisuse tuvastamiseks. Sellisteks alusteks võivad olla: 1) hankija on jätnud registrile hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt käesolevale seadusele lubatud; 2) hankija ei ole hanketeates märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda või ei ole märkinud, et ta soovib hanketeate edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele vastavalt RHS §-le 106, kui hanketeate edastamine oli käesoleva seaduse kohaselt nõutav; 3) väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral ei ole hankija pärast hankelepingu sõlmimist tähtaegselt esitanud registrile riigihanke aruannet koos põhjendustega nimetatud hankemenetluse kasutamise kohta või ei ole informeerinud pakkujaid pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest ja esitanud igale pakkujale tema nõudel eduka pakkumuse võrdluse tema poolt esitatud pakkumusega vastavalt RHS § 54 lõike 2 punktis 3 sätestatule; 4) hankija on dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu sõlmimisel rikkunud RHS §-des 715−717 sätestatud nõudeid. Käesoleval juhul eelnimetatud aluseid ei esine. Kuna hanke läbiviija ei ole rikkunud hanke aluspõhimõtteid, ei kohaldu asjas tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-i
- Eelnevat aluseks võttes on täitmata RHS § 38 lg 1 p-s 1 ning § 38 lg 2 p-s 1 sätestatud alused ühispakkujate riigihankest kõrvaldamiseks ning kaebuses toodud argumentide alusel ei saa kaebaja hetkel nõuda ka hankelepingu tühistamist. Lisaks on majandus – ja taristuministri 03.10.2014 käskkiri nr 14-0311 kehtiv. Riigikohtu Halduskolleegiumi 27.02.2015 määrusega jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud ühispakkujate vastavus kvalifitseerimistingimustele. Kaebaja on küll haldusasjas nr 3-14-52754 esitanud 26.10.2015 teistmisavalduse Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2015 otsusele, kuid hetkel ei ole Riigikohus teistmisavalduse menetlusse võtmise osas seisukohta võtnud.
- Eeltoodust tulenevalt ka juhul kui kohus tuvastaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 22.10.2015 vastuskirja nr 1.12-8/14-00545/139 õigusvastasuse, ei saavuta kaebaja sellega kaebuses nimetatud eesmärki, milleks on ühispakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine RHS § 38 lg 2 p 1 alusel ning hankelepingu tühisuse tuvastamine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil puudub alus kaebuses väljatoodud ning 15.09.2015 taotluses nimetatud asjaoludel käesoleval ajal hankemenetluse tulemuste ümberhindamiseks. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel kaebuse selle esitajale. 3
(4)14. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadriann Ikkonen kohtunik 4
(4)